Manerism: *eemaldumine renessansi ideaalidest. *ren. kopeerimine, aga uuendatud sisu. *tnapeval mistetakse seda kui teistsuguste taotlustega kunsti. *maneristid hindasid keerukate tehniliste l-te lahendamist ja materjalide virtuooslikku ksitlemist. *eeskujuks polnud antiikkunst ega loodus. *ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad.
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik".
5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa parlamendi alamkoda. Isikud: 1)Vladimir Lenin-Vene enamlaste eesliider. 2)Friedrich Nietzsche-Saksa mõtleja, kes imetles kaunist kuid julma jõudu. 3)Wilhelm II-Saksa keiser. 4)Nikolai II-Peterburi isevalitseja võimuga keiser. 5)Jaan Tõnisson-Eesti poliitik 6)Konstantin Päts-Eesti advokaat 7)Pjotr Stolõpin-Teostas venemaale reforme. Sündmused: 1)Inglise-Buuri sõda: Euroopa riikidele pakkus koloniaalimpeeriumide
5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus · Rahvusliku ärkamise hoogustajak · Tõstis eestlaste rahvustunnet · Andis suure hoo kooriliikumisse · Edendas kõiki kultuurivaldkondi · Tõstis maal huvi seltside vastu · Pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal B variant 1.Mis tähtsus on Vennastekoguduse liikumisel Eesti koorikultuurile ? 2.Kirjuta teistest asjaarmastajatest-heliloojatest peale Kunileiu 3. K.A
(Lavamuusikat, orkestri ja ansambliteoseid, teosied sooloinstrumenditele. vokaal ja koorimuusikat ja lastemuusikat) Paljud kooorilaulud said rahvusliku liikumise ajal väga populaarseks. Tuntumad neist "Kungla rahvas", "Oh, laula ja hõiska", "Minge üles mägedele", "Süda tuksub", "Munamäel", "Isamaa mälestus" jt on kooride ja laulupidude kavas tänini. Hermanni loominut iseloomustavad lihtne ja ilmekas meloodia, muretu optimism, kerge lõbusus, aga ka lihtsameelne ilutsemine. Oma elu lõpul katsetas Hermann ka ooperiga 1908. aastal jõudis ettekandele muusikaline lavateos ( nn. lauleldus) "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad". Tunnustused 1901 valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks. Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel. Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav.
Palju mütoloogilisi teoseid. Pani kõige rohkem rõhku värvidele. Tähtsamad teosed: ,,Taevane ja maine armastus", esindusportreesid ,,Karl V" ,,Paavst Paul II", ,,Urbino Venus". 6) Manerism - iseloomustab maneerlikkus, tuntud kunstnike stiili (maneeri) jäljendamine. Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Figuurid moondusid, Maneristlikud pildid mõjuvad rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud. Tähtis oli ilutsemine, elegantsus. Ebatähtsad olid harmoonia ja sümmeetria. Kasutati väga ebatavalisi värve ning valgus ja varjud oli ebaloogilised. Tintoretto (1518-1594) tegutses Veneetsias. Pani aluse manerismile. Tiziani õpilane. Taotles naturalismi, dramaatilisust ja dünaamilisust. Teoste meeleoli oli sünge, tume koloriidi kasutus, valguse rahutu käsitlemine, rõhk asus maali serval, diagonaalsed kompositsioonid. Maalis palju seinamaale. Usulised ja mütoloogilised teosed
tema võttis kasutusele ka plajud käänded(saav,rajav,ilmaütlev), elu oma viimased aastad töötas ta TÜ eestikeele lektorina. Heliloojana- oli ta üsna produktiivne, tema teoste täpne arv on teadmata, tõenäolislt küündib 1000, enamik koorilaulud, paljud tema laulud olid väga populaarsed ja on siiamaani(Minge üles mägedele). Tema laulu loomingit iseloomustab muretus, optimism, lõbus meeleolu, naiivne ilutsemine. Ta katsetas ka ooperiga, 1908 valmis neljavaatuseline lauleldus(Uku ja Vanemuine), aastaid oli vanemuise koorijuht. Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaks. Hermann uskus eestlaste arengusse. Kunileid oli eesti rahvusliku koorimuusika üks rajajaid. Ta kirjutas esimese laulupeoks laule, Mu isamaa on minu arm"Mu isamaa on minu arm",1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees, jakobsoni mõjul tegeles
lauldakse ka ühehäälse massilauluna. K. A. Hermann on oma laulude tekstid enamasti ise kirjutanud, need kuuluvad peamiselt loodus- ja armastuslüürikasse. Helilooja kasutas ka Fr. R. Kreutzwaldi, J. Kunderi, M. Veske jt. luuletusi. 90-ndatel aastatel köitis teda eriti A. Haava ("Tuksuv süda", "Mu linnuke" jt.). Tähtsaks tekstide hankimise allikaks oli rahvaluule, eriti aga eepos "Kalevipoeg". K. A. Hermanni laululoomingut iseloomustab muretu optimism, kerge lõbusus, sageli naiivne ilutsemine. Esimesel loominguperioodil (kuni 1880. aastani) matkis K. A. Hermann nii muusikaliselt materjalilt kui ka muusikaliste kujundite loomises saksa väikekodanlike laulude eeskujusid. Teisel loominguperioodil ilmnesid tema juures selgemini rahvusliku iseloomu ja helikeele otsingud. Sel ajal on kirjutatud "Eesti neiu palve pärast Paala lahingut 1217. a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a
1900-lõi esimese sünfooniaorkestri-osati mängida Lääne-Eur. teoseid.Alates 190.4-koostöö Tobijasega->Läte tervis halveneb- >pühendus rohkem kirjatööle.L:150koorilaulu,60soolo,esimesed koorilaulud romantilised,hiljem keerulised.Enamis teosed meestele.T:"Kuldrannake""Malemäng""Kus Põhjalahe kohiseb".J.Kappel-esimene diplomeeritud eesti helikunstnik.Lõpetas P.Koserv.hõbeaurahaga ja jõi Peterburi elama.Käis juhatamas kodumaal laulupidusid.Teosed tugevad ja valitseb ilutsemine ja sentimentaalne lüürika."Võõrsil""ööbik"ma teretan sind, hommik"-ükski neist pole eestipärase helikoloriidiga.
sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 5 Kasutatud kirjandus:
· keelemehena, koostas esimesena ,,Eesti keele grammatika" ja ,, Eesti keele lauluõpetus" · muusikakirjastajana, koorilaulukogumik ,,Eesti Kannel", ,,Koori ja Kooli kannel", ,,Kodumaa laulja", ,,Laulu-kaja" , ,,Eesti Rahvalaulud" · heliloojana. ,,Mingem üle mägedele", ,,Oh laula ja hõiska", ,,Kungla rahvas". Loomingut iseloomustavad muretus, optimism, lõbusus, meeleolu, aga ka naiivne ilutsemine. Too välja tähtsamad saavutused (väh. 3, võib ka rohkem) · Eesti rahvaviiside kogumise algatajaid · Töötas eesti keele lektorina · Andis välja ajakirja ,, Laulu ja mängu leht", mille osaks oli ka eestlaste muusikaalane harimine. 9. Nimeta esimesed ,,asjaarmastajad" heliloojad Eestis. (väh. 4) Millal nad tegutsesid ja miks neid nimetatakse ,,asjaarmastajateks"? o Aleksander Kunileid (1845-1875)
vastaksid täpselt teemale, pea võimatuks. Lisaks on autor arvesse võtnud erinevate allikmaterjalide soovitusi ja näiteid Juhan Liivi loodusluule teemade jaoks. Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut.
Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Aastaaja luuletused Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat
olevas peeglis, Esiplaanil on väike infant Margarete, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse kõige peenemate nüansside tabamisele; ,,Breda alistamine" võitjad kui võidetud kujutatud väärikate ja sümpaatsetena. - Bartolome Esteban Murillo (1618-1682), kelle loomingus oli sügav ja siiras usutunne, rohke idealiseerimine ja magusavõitu ilutsemine. Murillo maalis barokkstiilis. Kuigi ta on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga teoste kaudu, on ta paljudel maalidel kujutanud kaasaja naisi ja lapsi. Need realistlikud portreed kujutavad hästi tolle aja igapäevaelu. Tema tuntumateks töödeks on ,,Noor kerjus" ja ,,Madonna ja laps" 13. Mis on ja too näiteid nende kohta: *autoportree- Autoportree on portreezanri alaliik, kunstniku kujutis iseendast. Varasemad autoportreed pärinevad 8.9
Margarete, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse kõige peenemate nüansside tabamisele; Leht 17 / 24 „Breda alistamine“ – võitjad kui võidetud kujutatud väärikate ja sümpaatsetena. Bartolome Esteban Murillo (1618-1682), kelle loomingus oli sügav ja siiras usutunne, rohke idealiseerimine ja magusavõitu ilutsemine. Murillo maalis barokkstiilis. Kuigi ta on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga teoste kaudu, on ta paljudel maalidel kujutanud kaasaja naisi ja lapsi. Need realistlikud portreed kujutavad hästi tolle aja igapäevaelu. Tema tuntumateks töödeks on „Noor kerjus“ ja „Madonna ja laps“ Leht 18 / 24 13. Mis on ja too näiteid nende kohta barokiajastust.
koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest Kõik need teaduslikud avastused laiendasid oluliselt rahva silmaringi ning tekkis uus maailmapilt. Kirjandus ja kujutav kunst Hakati jagama Nobeli preemiaid. Kõige huvipakkuvamaks preemiaks kujunes Nobeli kirjandusauhind. Auhinnad läksid ka väljaspoole Euroopat. Kirjanduses ei avaldunud moodsad kunstivoolud nii palju kui maalikunstis. Juugendstiil- ilutsemine, asetas rõhu ilule, lüüriline kujundikeel, eripärased väänlevad ornamendid. Ekspressionism- närvilisus, subjektiivsus, dramatism, autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamine Tekkis filmikunst. Muusikas ei olnud enam meloodia esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Moes öeldi lahti korsettidest, vöökoht tõsteti kõrgele, eksootikavaimustus (karusnahad). Spordi populaarsus tõusis plahvatuslikult,
kompositsioone. Manerism Itaalias · Hakati eemalduma renessansi ideaalidest · Eemaldusti erinevates suundades, levinuim oli manerism · Väidetud on, et maneristid püüdsidjäljendada suurmeistreid · Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane · Maneristidele polnud oluline loodus ja antiikkunst · Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat · Sagedane oli peenutsev ilutsemine ja elegantsusetaotlus · Paljud selle aja kunstnikud olid kireva elukäiguga · Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, thihti nn mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine · Manateristlikus kompositsioonis võib kolmnurk seista teravikul · Parmigianino ,,Pikakaelaline Madonna" · Tintoretto maalis tundeküllaseid usulise sisuga maale · El Greco on tänapäeval kuulsaim manerist
lõpul Liivi tervis taaskord halvenes ja tekkisid suurusluulud kuninglikust seisusest. Arenes ka tiisikus. Suri 1913. aastal pärast ränka külmetust. Ta maeti Alatsivi kalmistule. Tema luulelooming on levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Ületas 19. sajandi lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduste eelkäija. Luuletaja kuulsuse tagasid talle aga tema haigusajal valminud luuletused. Tema luule on realistleik, lihtne ja täpne, milles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Aastaaegadest meeldib Liivile küige rohkem sügis ja see väljendub ka tema luuletustes. Kujunditest eelistas ta isikustamist, metafoori ja võrdlust, kuid kasutas ka palju kordusi ja algriimi. 12. Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes? Minu esmamuljed luulekogu lugedes olid, et see luulekogu on peaaegu põnev. Teda oli lihtne lugeda, kuna seal olid segamini erinevate teemadega luuletused. Muidugi oli
sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi.
Tuntuim luuletus on humoorikas kaasaegsed parodeeriv „Viisk, Põis ja Õlekõrd“ (1888) Antoloogia „Lõbusad laulud lastele“ (1879), Grenzsteinilt 20 luuletust Põhilised teemad: loodus, hällilaulud, isamaa ja usulised tundeavaldused Mõjus uudse ja kontrastsena, jämekoomiline, veider, isikustatud, allegooriline Tunnuslik on ilukõlaline sõnamäng, retooriliste deklaratsioonide esitamine, riimidega ilutsemine Friedrich Kuhlbars (1841 – 1924) Tema lasteluule paremik ilmus kogus „Laste laulik“ (1899) Tabab lastepärast mõttelaadi, edastab neile omast tunddemaailma meeleolukalt, nt „Teele, teele kurekesed“ Kujundas välja lasteluule põhilise temaatika: loodus, kodu, isamaa, mängud, hällilaulud Loodusluules on juttu aastaaegadest, lindudest-loomadest, hommikust ja õhtust
Kardinal Mazarini hauamonument Antoine Coysevox. Suure Conde büst Isiku suurejooneline käsitlus ja teostuse viimase üksikasjani viidud markantne laad. ● Pierre Puget (1622-1694) Silmapaistvaim meister, kes seisis väljaspool õukonnakunsti. Ta on järjekindlaim barokksuuna esindaja prantsuse plastikas, saanud mõjutusi just Berninilt. Vastandina Bernini voogavale pehmusele on Puget’ vormikäsitlus teravam, järsem ja kirglikum, selles puudub igasugune ilutsemine. Ka on valu ja ahastuse väljendus tema töödes ilmekam ning haaravam, ta on meister, kelle töödes valitseb täielik naturalism. Kuulsaim teos on Krotoni Milon, kus atleet kaitseb end lõvi vastu – teos on traagiliselt emotsionaalne. Pierre Puget. Krotoni Milon, 1682 Pierre Puget. Reljeef Aleksander ja Diogenes ● 18.saj on prantsuse plastika ajaloos hiilgav õitseaeg. Kui 17.saj plastikat võiks nimetada oma laadilt barokk- klassitsistlikuks, siis on 18
olustik · oli esimene, kes kujutas talupoegi kui võrdõiguslikku ühiskonna liiget ja nähi neis rahva elujõu allikat. · "Kunstnik ja kaupmees" · "Laste mängud" 1599-1560 · kaks poega Jan ja Pieter · "Jahimehed lumes" 1565 tagaplaanil uisutajad · "Talupoja pulm" 1568 7. peatükk. MANERISM ITAALIAS Taust: eraldus renessansist 16. saj. II veerandil. Taotlused: -üritati peenutseda, ilutsemine -elegantsus -ebatähtsad harmoonia ja sümmeetria -omaette väärtus oli keeruliste ja tehniliste ülesannete lahendamine ja materjali virtuooslik valitsemine -kunstnike individualismi ja isikupära otsimine Iseloomulik maalile: Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud
sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale"
· Kirjakeele arendamine: kuulus õigekeelsussõnaraamatu töörühma. Kirjakeel olgu kergesti õpitav, rikkalike ja paindlike väljendusvõimalustega. Toetumine keelevaistule, psühholoogiline otstarbekohasus, üldkeele 6 traditsiooniline austamine. Teadus- ja asjaajamiskeele arendamine. Keeleuuenduse liialdusi: mängulisus, ilutsemine, ilukirjanduskeele ületähtsustamine. · Üldkeeleteadus: tundis eri suundi, käis konverentsidel. · 1944 Rootsis murde- ja rahvaluulearhiivis, soome-ugri osakonnas. Põhiosa elutööst ilmus Rootsis. 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: · Tartu Ülikool: oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne terminoloogia ning sõnaraamatute ja grammatikate abiga
sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 7. I Romaan. E.M.Remarque`i ,,Läänerindel muutuseta": kokkuvõte süzeest; Paul Bäumeri iseloomustus; teose peamõte
Proosa oli eelkõige Tuglase ala aga ka Gailiti oma. Adson polnud enne Siurut midagi avaldanud, sai luuletajaks tänu Underile. Armus Underisse ja pühendus tema eest hoolitsemisele. Leidis oma suuna Võru-murdelises luules. Esimesed luulekogud väga edukad Underil ja Semperil, Gailitil novellikogu. Saavutasid tuntuse. Muutlikud ajad ja edu oli põhjuseks, miks see rühmitus kaua ei kestnud. Gailit ja Visnapuu astusid esimestena välja- neid ei rahuldanud õilmitsemine ja ilutsemine, kui aeg oli raske. Läksid, kuna Gailit kirjutas pilkava jutu ,,Sinises tualetis daam"- Under ja Adson läksid. Gailiti ja Visnapuu asemel August Alle ja Johannes Barbarus. Aga 1919 lõpp. 5. Ajaluule ja ,,Tarapita" Ajaluule Kujunes vool, mis mõjutatud Euroopast ja Saksamaa ekspressionismist- ajaluule. (Tunnete väljendamine; kujutati loodust, kunstis pigem kujutati elamusi. Väljendati elamust, mida väline maailm tekitanud. Häiriv- sõda, agul, ebaesteetilist, mõnda aspekti
annaabi.ee 
