märtsi paiku · suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Päeva pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval umbes 12 tundi. Päeva pikkus suvisel ja talvisel pööripäeval oleneb laiuskraadist. Eestis on suvisel pööripäeval päeva pikkus olenevalt kohast umbes 18 kuni 18,5 tundi, talvisel pööripäeval umbes 6 kuni 6,5 tundi. Pööripäeval on päike seniidis ekvaatori või pöörijoone kohal. Talvel on põhjapoolus Päikesest eemale pöördunud , põhjapolaaraladel valitseb polaaröö, mis talvisel pööripäeval 21. detsembril asendub polaarpäevaga. Polaarpäeva kulminatsioon on 22. juunil mil põhjapoolkeral valitseb soe suvi. Kevadisel ja sügisesel pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Kevadisel pööripäeval lõpeb põhjapoolusel polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel on olukord vastupidine
Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel)
energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin
Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. · Sratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustjaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes
lämmastik 78%, süsihappegaas, veeaur, lisaained (argoon, heelium, neoon...) Atmosfäär jagatakse õhutemperatuuri vertikaalse suuna muutumise alusel neljaks sfääriks: TROPOSFFÄÄR, STRATOSFÄÄR, MESOSFÄÄR, TERMOSFÄÄR. b) Maa kiirgusbilanss (joonis) Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe c) Üldine õhuringlus (kagu ja kirdepasaadid, parasvöötme lääne tuuled, polaar alade kirde ja kagu tuuled, mussoonid) Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmelisteõhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. KAGU JA KIRDE PASSAADID - Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Maa pöörlemise tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale ja
aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energiaallikas on päike. Maale langeb päikesekiirgusest vaid väike osa. Seegi aga moodustab meie jaoks hiiglasliku energiahulga. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired oma suunda nii, et kiirgus saabub maapinnale peaaegu võrdselt igas suunas. Õhus sisalduv veeaur ja tolm ning pilved hajutavad samuti kiirgust ning muudavad selle suunda. Seetõttu tekivad õhkkonnas erinevad kiirgusvood. Päikesekiirgust, mis saabub Maale paralleelsete kiirte kimpudena, nim otsekiirguseks. Päikesekiirguse seda osa, mida hajutavad veeaur, tolm ja pilved, nim hajuskiirguseks. Otse- ja hajuskiirguse summa kannab kogukiirguse ehk summaarse kiirguse nimetust. Päikesepaistelise ilma puhul esineb nii otse- kui ka hajuskiirgust. Kui taevas on lauspilves, siis jõuab Maale ainult hajuskiirgus.
· Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS · Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Jaguneb: ultraviolettkiirgus ja infrapunakiirgus. · Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavad osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub kaldenurgast ja geograafilisest laiusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnale(otsekiirgus, päikesepaistelise ilma korral), teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus mood. kogukiirguse. · Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldusvõimet. Mida suurem on,
5. Eksosfäär- Atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800 km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energia allikas on päike. Maale langeb päikese kiirgusest vaid kadu väike osa. Seegi aga moodustab meie jaoks hiigasliku energi hulga. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired oma suunda nii, et kiirgus saabub maapinnale peaaegu võrdselt igas suunas. Õhus sisalduv veeaur, tolm, pilved hajutavad samuti kiirgust ja muudavad selle suunda. Seetõttu tekkivad rõhkonnas erinevad kiirgus vood. Päikesekiirgust, mis saabub maale paraleelsete kiirte kimputena nimetatakse otse kiirguseks. Päikese kiirte seda osa mille hajutavad segavad faktorid, seda osa aga nimetatakse hajus kiirguseks. Otse ja hajus kiirguse summa kannab kogukiiruse ehk sumaarse kiirguse nimetust. Päikese paistelise ilma puhul esineb nii otse kui ka hajus kiirgus
Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O 3 osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine
Punkti Maa lounapooluse kohal nimetatakse taevasfäär lõunapooluseks ehk taeva lõunapoolus. Taeva louna- ja pohjapoolust uhendavat sirget nimetatakse maailmateljeks. Taeva poolus on see punkt, mille umber tahistaeva poorlemine naib toimuvat. Taeva pohjapoolus asub Eestis ulalpool horisonti, kuid taeva lounapoolust me siit vaadata ei saa see asub oopaevaringselt allpool meie horisonti. Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni loikumiseni taevaskeraga. Loikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone sisse jaavat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90 nurga all ehk risti maailmateljega. Taevasfaari mudeliks voib olla taevagloobus. Taevaskera põhipunktid ja jooned. 8
(õhuniiskuse isekirjutaja) absoluutne - g/cm3 suhteline - % Sademed - vedel/tahke vesi, mis sajab/sadestub maapinnale Tuul - Tuult põhjustab õhurõhkude erinevus Tuule parameetrid: kiirus, suund, puhangulisus Pilvisus selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös). Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis keskkoha suunas, antitsüklonis keskkohast eemale. Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis
kõik planeedid liiguvad oma orbiidil samas suunas Maa põhjanabalt vaadatuna vastupäeva; enamik planeete pöörleb samas suunas kui nad tiirlevad (Maa põhjanabalt vaadatuna vastupäeva) ning planeetide pöörlemistelje kalle on suhteliselt väike. Ka Päike pöörleb samas suunas, kui tiirlevad planeedid selle ümber; enamike Päikesesüsteemide planeetide suuremate kuude liikumises ilmnevad samad seaduspärasused: kuu tiirleb planeedi ekvaatori tasandis samas suunas kui planeet pöörleb. planeedid jagunevad kahte suurde gruppi: kivimitest koosnevad maatüüpi planeedid ja gaasirikkad hiidplaneedid. Maatüüpi planeedid: väike suurus/mass, suurem tihedus, kivimid+metallid, tahke pind, vähe kuusid, asuvad päiksele lähemal, orbiidid tihedamini, keskmine temp suurem. Hiidplaneetidel kõik vastupidi, koosnevad H, He, H ühendid.
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus
Atmosfäär 16. Atmosfääri koostis ja ehitus Koostis: lämmastik 78%; hapnik 21%; argoon 0,93%, süsihappegaas 0,03% Ehitus: TROPOSFÄÄR (kuni 16km kõrgusel); kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Järkjärguline temperatuuri langemine 6oC kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kus enam temperatuur ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekvad pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustub umbes 20% atmosfääri massist. Temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. MESOSFÄÄR (50-85km); enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on juba üsna hõre. TERMOSFÄÄR õhk on juba nii hõre, et õhumolekulide suure kineetilise energia tõttu
Atmosfääris toimuvate protsesside loodusgeoloogia haru, mis uurib ja keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').Maa Rõhu taandamine merepinnale. energiaallikaks on Päike. Maapinnale jõuab kirjeldab siseveekogusid. b) atmosfääri alumine piir on maa ja merepind, Et kõrguse suurenemisega õhu rõhk päikesekiirgus mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab
koostöö arendamine ning nende arengu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrata naftatoodangu ning nafta ekspordikvoote ning kaitsta liikmete huve rahvusvahelistel turgudel. 3.Atmosfäär Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole läbi aasta. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas, lõunapoolkeral kagust loode suunas. Maa pöörlemise tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale ja puhuvad kirdest edelasse (kirdepassaadid), lõunapoolkeral
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
