Jan Vermeer van Delft ,,Tüdruk pärliga" 1665a. ,,Piima kallav teenijatüdruk" u.1678-1660 Maal asub hetkel Rijksmuuseumis, Amsterdamis. Esemete, mööbli ja riiete illusionistlik kujutamise viis. Kujundid on paigutatud maali vasakusse serva ja on parem serv tühjaks jäätud. Seinad tasapinnaline liigendus. Mööbel- kumerad vormid, igapäevased materjalid. Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus. Naine pildil mõjub natuke poseerivana. Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus
6.Tartu Ülikooli rajamine 1632 28.Nimetage tuntud teadlasi ja avastusi. Descartes,Huygens,Newton,Galilei 29.Nimetada baroki tunnuseid. 1.dünaamiline 2.luksuslik 3.korrapäratu 4.kirglik 5.dekoratiivne 6.kergemeelne (nt.maalid) Ehituses: 1.voluudid 2.kolossaalorder (sambad läbi 2 korruse) 3.siseruumiks avar saal (vahel ovaalne) 4.kuplid 5.kolmnurkviiil 6.kaunistuseks maalid ja kujud 7.illusionistlik laemaal (võib olla) 30.Milline maa ja valitseja olid Euroopale eeskujuks? Prantsusmaa, Louis XIV 31.Milline loss oli Euroopa valitsejatele eeskujuks? Versailles 32.Nimetada tuntud paleesid ja losse baroki ajast. 33.Mis on illusionistlik laemaal? 34.Nimeta tuntud kirikud Euroopas. 35.Milline tuntud seiklusromaan räägib sellest ajast? Alexandre Dumas vanema - „Kolm musketäri“.(+„Kakskümmend aastat hiljem“) 36.Nimetage tuntud barokiheliloojaid. J.S
hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 I suurem näitus Pariisis. trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 I suurem näitus Pariisis. trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 I suurem näitus Pariisis
• Pildi alaosas kujutatud kaasaegsed inimesed • Määratlemata ruumi piirid • Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608) • Töötas Firenzes • Pronksist Apolloni kuju (liialdab kontrapostiga Manerism arhitektuuris
pildis(Chirico). Rajas teed sürrealismile. G de Chirico- kujutab ajatust, sinnavaated või siseruumid. SÜRREALISM 1920-ndad ja 1930-ndad. Isel: 1)elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine 2)vahend inimese vabastamiseks ühiskonna survest 3)ühiskonna lammutamise soov 4)automaatne joonistamine-maalimine, kollektiivne joonistamine 5)ajsade,situatsioonie meelevaldne ühendamine 6)alateadvuse jälgede otsimine unenägudest, hallutsinatsioonidest 7)enamasti realistlik 8)illusionistlik 9)salapärane tardunud elutu valgus Esin: J.Miro(hisp)- huumor,fantaasia,lürism,amööbitaolised kujundid S.Dali(hisp)-realistlik maal+fantaasia, kriitiline vaimne seisund, paranoiline psühho. ,,Lenini 6 ilmutust klaveril" ,,Sõja nägu" ,,Püha antoniuse kiusatused" ,,Kristus ristil" ,,Põlevad kaelkirjakud" ,,aeg voolab" ehk ,,pehmed kellad" R.Magritte(belg)-optilised petted.
abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). · Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp. · Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija
ajalukku. Siiski on tema loomingu lähtekoht Veneetsia manerismis, mille Hispaania müstikasse kalduv usuelu aitas anda sügavama sisu. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade väljavenitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Gorreggiole oli iseloomulik illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile, vaid sulatab need ühte. Kõige ilmekam oli see Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutavas kuplifreskos. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? Oli kuulus kullassepp ja skulptor. Tuntumad teosed on Francois I soolatoos, pronksskulptuur ,,Perseus" ja Cosimo I de' Medici büst. Ta kirjutas ka traktaate kunstist.
20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist huvitavamaid on inglifiguurid Ridala kiriku kooris ning Karjas illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaartepiilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu
Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamine. Ida-, ja Põhja-Euroopas oli rohkem rahvusromantiline, mis osaliselt segunes sümbolismiga (loodusmüstika), kuid peamiselt siiski vastandus sellele. Juugendstiil hakkas Euroopas levima 1890-ndail. Juugendstiili iseloomustab spetsiifiline ornamentika ning kunstide sünteesi taotlus. Kujutavas kunstis tähendas see dekoratiivsuse ülekaalu looduse üle. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud olla illusionistlik ,,auk seinas", vaid seina pinna monumentaalne kaunistus. Kujutsises vähenes kolmemõõtmelisus, figuurid muutusid siluettideks ja ornamenditaolise terviku elemendiks. Sellele aitasid kaasa lihtsustatud ja toonitud kontuurid ning puhtad, erksad, kuid tinglikud, reaalse maailma värvide nüansirikkust ignoreerivad. Tihti tõesti silmapiir pildist välja, et saada võimalikult tasapinnalist tausta. 2. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma
Breton(kirjanik, ideoloog) koondas enda ümber sürrealistide koolkonna, elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest, lääne ühiskonna lammutamise soov viis koostööle kommunistidega, Automaatne joonistamine maalimine ja kollektiivne joonistamine, asjade, situatsioonide jne. meelevaldne ühendamine, 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes, enamasti realistlik, veristlik, illusionistlik ruumilisus salapärane tardunud elutu valgus. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd Lenini 6 ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg voolab" ehk ,,Pehmed kellad" Rene Margritte (Belgia) optilised petted
Hollandi kunst Ehituskunstis praktilisus ja mugavus, tüüpiline raekoda Maalikunst: Peamised zanrid: olustikumaal- sageli jõudeelu ja jõukate inimeste lõbutsemine portreekunst natüürmort- maastikumaal **Portreemaal üks aegade suuremaid portreemeistreid- FRANS HALS sidus olustikulise tegevusega vaba, hoogne, jõulised pintslilöögid **Olustikumaal palju viljelejaid esemete, rõivaste, materjali, mööbli illusionistlik kujutamine, tihti aineks satiiriline või moraliseeriv jutustus. JAN STEEM, PIETER de HOOCH JAN VERMEER van DELFT- üks suuremeid Holland imaalikaid kujutab enamasti interjööre, ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus vähetähtis karged külmad toonid ** Natüürmort kuulsaimad WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega, jahisaak jne **Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, kui varem oli
kujutatud objektitel. VINCENT VAN GOGH. POSTIMPRESSIONISM · Hollandi maalija van Gogh püüab selle tooli abil anda vaatajale pildi iseenesest. · Vähenõudlikus ümbruses seisev rohmakas tool jätab mulje sirgjoonelisest ning maalähedasest karakterist. · Tubakakott ja piip annavad mõista, et ka kunstnik ise on kusagil lähedal. GEORGES BRAQUE. KUBISM · Braque'i fragmentidest koostatud vaikelus on muidu nii illusionistlik pildipind lõhutud omavahel kokkusobitamatuteks osadeks. · Üksteisest eraldatud osad lasevad esemeid näha mitmest erinevast vaatenurgast ning loovad pildi, mis tõelisuses ei saaks kunagi eksisteerida. · Nii näiteks on viiuli tigu näitatud külgvaates , kõlalaud aga pealt. · Just nagu selle ruumimoonutuse eriliseks rõhutamiseks on pildi ülaosas olev maalipalett maalitud täiesti tavalisel viisil, ühest vaatepunktist.
võimaldab nii frontaallava kui keskkonnateatrit, sageli jäädakse frontaallava skeemi juurde Hanamichi ehk lillede tee – Jaapani teatrist tulnud, pikk poodium lava kõrvalt publikusse, kus peetakse kõige õrnemaid stseene, et olla publikule veel lähemal Mimeetiline ruum – jäljendab ''midagi muud'' ehk tuba või linna jne. Reaalsuse jäljendamine aste võib olla erinev. Võib olla tinglik, väheste kohale omaste tunnustega. Nt 2 tooli ja lauda - klass Illusionistlik lava – kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav Simultaanlava – mitu tegevuspaika samal ajal, mitu tegevust korraga Tegelase siseruum – e tegevus toimub kellegi peas Fragmentariseerumine e killustumine – publik vaatab seda, mida tahab 10. Teatrisemiootika Teatrit mõistetakse kui teksti, tekst on eksplitsiitne e koosneb kindlatest märkidest, piiritletud, struktueeritud. Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerib laval
Hindamiskõver ehk normaaljaotus sisaldab juba endas oreooli, et väike rühm õpilasi saab eesrindlikult kõige paremad tulemused. Paljud inimesed on, isegi juhtkond on arusaamisel, et hindamisel saavad väaid vägavähesed väga hea hinde ja suurem osa on keskpärane. Selline arusaam tuleneb, at võimed määravad inimese saavutatuse ja saavutatus on määrtlketav. (lk 181) Miks kasutatakse jätkuvalt mõõtmismudelit? Traditsiooniline harjumus. Bürokraatlik mugavus: Arvude illusionistlik täpsus. Normaaljaotus loob mugava illusiooni püsivast kvaliteeditasemest. Protsentidest saavad kõik aru ühtemoodi. Mahakirjutamine eksamitel on minimaalne. Erinevate teaduskondade vaheline raamnõuded on ühesugused. Mugavam õpetada: Õpetamine toimub pealiskaudselt. Keskmine hinne on lihtsalt leitav ja hindeid saab matemaatiliselt leida. Hindamist saab kasutada karistus vahendina. Vaidluste korral on hinnet lihtsam põhjendada. Siiras usk mõõtmismudelisse. (lk 184) Tulemusmudel.
Hakkab levima Euroopas 1890-tel, levib ka Ameerikasse. Eri maades eri nimed: Inglismaal art nouveau, modern style Prantsusmaa le style moderne, art nouveau Saksamaa Jugend (nimetus tuleneb 1896.a. Münchenis asutatud ajakirja ,,Jugend" pealkirjast) Eesti juugend Hispaania modernismo Iseloomustus: - Pilt on seinapinna monumentaalne kaunistus, pildid pidid seostuma sisekujundusega. (ei ole illusionistlik!) - Figuurid muutusid siluettideks, pisut pikaks venitatud - Vähenes kolmemõõtmelisus, perspektiiv jäeti kõrvale. - Puhtad erksad nn. sünteetilised värvipinnad (reaalse maailma värvirikkuse ignoreerimine) - Eelistati lille- või taimevorme järeleaimavaid ornamente - Väärtustati joone hoogsust, nõtke joon - Lihtsustatud toonitatud kontuurid - Tähtis on kunstiliselt kujundatud tasapind Esindajad: Inglismaa: Edward Burne-Jones (1833 18989
annavad alust lavastuse kujunduseks 70. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · Tegelaskõne kaudu ruumisuhted antakse tegelase vaatepunkti kaudu, tegelase kogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 71. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? Mimeetiline ruum illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav. Mimeetiline ruum võib olla ka tinglik, näidatud paari tunnusega: mets, väljak, tuba jne. (Mimeetiline ruum jäljendab "midagi muud" tuba, linna jne. Reaalsuse jäljendamise aste võib olla erinev. Illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, peab olema äratuntav. Mimeetiline ruum võib olla ka tinglik, näidatud paari tunnusega: mets, väljak, tuba jne.) Mänguline ruum ei jäljenda, vaid raamib, eraldab saalist
· Loob naisakti, ,,Veenuse sünd" antiikaja müüdid · ,,Kevad", hõljuv, allegooriline maal · Munk Savonarola võimuletulek Boticelli hilislooming usuliselt kirglik ja gootipärane · Tegi ka Simone Verspuccist mõne idealistliku maali · ,,Neitsi Maarja ülistuslaul" ANDREA MANTEGNA · Eeskujuks antiik, tegeles ka graafikaga, töötas Mantovas, kasutas konnaperspektiivi · Laemaal Mantova hertsogi lossis, esimene illusionistlik võte · ,,Surnud Kristus", ,,Püha Jüri", ,,Õlimägi", ,,Püha Sebastian" · Joon- ja õhuperspektiiv ( seotud värvide intensiivsusega) Madalmaade ja Eesti renessansi kunst Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, esiplaanil oli inimeste võrdsuste ja õigluse ideed, pildid kandsid edasi usulist meeleolu, peamiseks eesmärgiks oli ka hingeelu avamine, seetõttu puudus ka ilustamine ja idealiseerimine Tähtsad olid tahvelmaalid, seinamaal kaob
.. loodusliku õliga Niiskusele vastupidavamad ja kirkamad Huvitavamad värvivarjundid Madalmaades toimusid sageli üleujutused (vesi tungib läbi tammidest) Hävitav seinamaalid Kasutati enamasti tahvelmaali, levisid suured tiibaltarid, kus kasutati ainult maalinguid (reljeefe ei kasutatud) Teiseks omapäraseks nähtuseks on peenmaali tehnika (kasutati suuri luupe ja üliväikseid pintsleid, nende abil maaliti väiksed detailid, nt juuksekarvad) Realistlik, illusionistlik maalikunst Hämmastas ka Itaalia kunstnikke Itaalia kunstnike jaoks oli madalmaade maalikunst suureks õpetajaks VENNAD VAN EYCKID Esimeseks silmapaistvaks kunstnikepaariks on vennad van Eyck'id (Jan ja Hubert) Eriti tuntud on nende suur Genti altar (tiibaltar) Hubert oli vanem vand ja tiibaltari kallal töötades suri, Jan lõpetas altarimaalingud Genti altaril on üle 20 maalingu, need on nii tiibaltari ees- kui tagaküljel
See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava. ,,Teater teatris" tehnika, kus lava saali suhe dubleeritakse. 16. Miks on tegelane draamas kõige olulisem? Tegelane on draamas kõige olulisem, kuna ta annab edasi konflikti. Konflikt on draama puhul oluline teemaarenduse punkt, ning seda saab edasi anda ainult tegelane. Elutu objekt seda teha ei saa
tegelasekogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 72. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? · Mimeetiline lavaruum - tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud · mänguline lavaruum - ei jäljenda midagi, ei jäljenda midagi, vaid üksnes raamib lavalise tegevuse ja eraldab selle saalist 73. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi fragmentariseerumine? · Tegelase siseruum tegelase mälupildid ja kujutlused, tegelase sees toimuv · simultaanlava - mitu tegevuspaika samaaegselt
kaalutletud kuid loomulikuna. 8. Mida tead El Greco elukäigust? Pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias, pärast seda elas Hispaanias. Loomingu lähtekoht siiski Veneetsia manerismis. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile vaid sulatab need ühte. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? kirjutas traktaate kunstist. Pronksskulptuurid "Perseus", Cosimo I de' Medici büst, Francois I soolatoos. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma
Tolleaegne maalikunst piirdus valdavalt vaasi- ja seinamaalidega (suureformaadilised), leitud on ka portreemaale (levinud oli ka tahvelmaali traditsioon), mis olid hea kvaliteediga (tõestuseks Egiptuse muumiaportreed), millest omakorda on säilinud vaid väga vähesed. Enamasti kujutati mütoloogilisi tegelasi, jumalaid, ajalooliselt tähtsaid isikuid. Maalingutes on kasutaud ornamente ja sümboleid, kujutatud on igapäevategevusi. Seinamaalingutele on iseloomulik arhitektuurielementide illusionistlik järeleaimamine ning maalitud vaated maastikule või tänavstseenidele. 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud Aleksander Suur (356- 323 eKr) sai Makedoonia kuningaks pärast oma isale Philippos II tehtud atentaati. Alistas Kreeka riigid, alustas süda Pärsia vastu. Vallutas Tüürose, samuti Süüria, Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria linna ning Palestiina. Vallutusretkede käigus Pärsias jõudis lõpuks välja Indiani. Aleksander Suur oli antiikmaailma suurim vallutaja, kes levitas
See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava. ,,Teater teatris" tehnika, kus lava saali suhe dubleeritakse. 16.Miks on tegelane draamas kõige olulisem? Tegelane on draamas kõige olulisem, kuna ta annab edasi konflikti. Konflikt on draama puhul oluline teemaarenduse punkt, ning seda saab edasi anda ainult tegelane. Elutu objekt seda teha ei saa
tardunudilmelisi aristokraate Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis" El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus" Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius"
13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist huvitavamaid on inglifiguurid Ridala kiriku kooris ning Karjas illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaarte piilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid
Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv nagu foovidel vaid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Hiljem võtsid kubistid appi veel mõned uued vahendid- kleepisid maalidele ajaleheväljalõikeid, riidetükke, tapeeti jms. Tulemuseks olid kollaazid e. liimitud pildid. Analüütilises kubismis oli piltidel veel aimatav illusionistlik sügavus. Arhitektuuris- kubism leidis pooldajaid. Originaalseim nende hulgas oli Rumeeniast Pariisi tulnud Constantin Barancusi. Teda ei huvitanud nähtuste pealispind ja objektide individuaalne väljanägemine, vaid ta püüdis leida iga objekti(linnu, inimkeha) ,,olemuslikku'' põhivormi. Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne
abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp. Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000
Uutmaa ja Lepo Mikko, maastikega Aleksander Vardi, lilledega Kristjan Teder ja Elmar Kits ning portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid. Enn Roos ja Arnold Alas lõid 1947. aastal nn vabastajate monumendi Tallinnas, hiljem rohkem tuntud "Pronkssõduri" nime all. Barokliku toretsev ja illusionistlik ajastu maitse mälestusmärk on Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaal "Estonia" teatrisaalis. Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaalist "Estonia" teatrisaalis 1947. Moskva surve tugevnes järk-järgult ning kriitika läks kurjemaks ja isiklikumaks. Alates 1948. aastast võib rääkida uue, jäigema kultuuripoliitika algusest eestis. Sai selgeks, et Moskva ei talu
dialogiseeritud tekst, mida sobib teatris etendada. Lava-saali suhe lava on mänguruum, saalil on vaatamisfunktsioon. Laval toimuv tähenduslik, saalis toimuv pole. Parateater (Grotowski) programmid, mille eesmärk on loovuse ja inimlikkuse otsing tegevuse ning inimkontaktide kaudu. Osalejad astuvad argieluruumist välja, sooritavad kuskil mitmeid tegevusi, püüdlevad kliseevaba taju ja inimlikuma suhtluse poole. Illusionistlik teater realismiaegne teater, mis taotleb elu võimalikult täpset jäljendust. Iseloomulik on 4. sein näitlejad ei kontakteeru publikuga, publik peab ise fiktsiooni sisse elama. Lavakujunduses kasutatakse ehtsaid esemeid, kostüümid on autentsed rõivad. Visuaalne teater etenduse kõik märgid on võrdväärsed. Sõna taandub eelispositsioonilt võib kaob. Genotekst mõtteline ehitus, mis väljendab draama ja teatri ühismõõtmelisust, nende seotust mingi ajastu ja
annaabi.ee 
