15.november 2000 vastuvõetud avaliku teabe seadus (AvTS) sätestab andmete avalikustamise korra ja piirangud, et tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 44 sätestatud infovabadus. Mastaapsed muudatused Eesti Vabariigi andmekaitsealastes regulatsioonides jõustusid 01.01.2008, mil jõustus täna kehtiv isikaundmete kaitse seaduse redaktsioon ja andmekogude regulatsioon muutus osaks avaliku teabe seadusest. EUROOPA AKTID, MIS REGULEERIVAD INIMÕIGUSI SH ÕIGUST PRIVAATSUSE KAITSELE JA ÕIGUST INFORMATSIOONIVABADUSELE Inimõiguste Ülddeklaratsioon http://www.vm.ee/?q=node/12958 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/78154 Euroopa Liidu põhiõiguste harta http://eur-lex.europa.eu/et/treaties/dat/32007X1214/htm/C2007303ET.01000101.htm EUROOPA LIIDU AKTID, MIS REGULEERIVAD ISIKUANDMETE KAITSET Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon https://www.riigiteataja
,,VANA HEA ROOTSI AEG?'' 17.sajandi keskpaigas, kui Rootsi kuningad pdsid aadli igusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu sama- suguseid igusi, mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Kuivrd kuiningad ka pdsid, oma tahtmist nad ei saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majandusliku seisuga. Kik see mr- giti vakuraamatusse. Samuti visid talupojad Rootsi kohtu poole prduda.Kuid talupojad olid ikkagi sunnismaised. Ning philine hea Eesti vili veeti riigist vlja ja oli pikk perjood kus inimesed kannatasid nljahdas.
Naiste positsioon hiskonnas pole kunagi olnud meestega tiesti vrdne. Mis moodi erinesid ja sarnasesid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka naiste positsioonid hiskonnas? Nii Vana-Roomas , kui Vana-Kreekas olid naised meestest palju madalama thtsusega. Neil oli vhem igusi ja rohkem keelde. Ometi vib elda, et Vana-Roomas oli naiste elu pisut kergem. Kui Vana-Kreekas olid naised suurema osa elust kodus ning viibisid vljas nii vhe, kui vimalik, siis Vana- Roomas vtsid nad paljudest ritustest osa.Nad vtsid koos oma mehega klalisi vastu ning saatsid oma kaasat ka pidudel. Siiski olid naised mlemas riigis, kas isa, mehe vi muu meessoost sugulase eestkoste all ning neil ei olnud poliitilisi igusi. Vana-Roomas oli naisel vimalus oma mehest lahutada ja hiljem ,
Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid vabadele pliselanikest meestele
paberite jrgi need inimesed kes lapse adopteerinud on. 10.)Lapse ees- ja perekonnanimi sltuvad ema ja isa kokkuleppest, missugune nimi neile kige rohkem meeldib(eesnimi), aga perekonnanimi pannakse kas siis ema vi isa oma , kui emal ja isal on erinev perkonnanimi, kui on ks siis pannakse nende jrgi. 11.)Vanema igused ja kohustused: -Vanematel on oma laste suhtes vrdsed igused ja kohustused. -Vanemal on igus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. -Vanem on kohustatud oma lapse igusi ja huve kaitsma. -Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. -Vanemal on igus tagasi nuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. -Vanemal ei ole igust last tagasi saada, kui lapse leandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. -Vanem ei vi vanema igusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12.)he vanema, eestkostja vi eestkosteasutuse nudel vib kohus vanema igused ra vtta, kui vanem:
1.Iseloomusta Wikmani kooli vaimsust Wikmani koolil oli oma m�ts, mida ei tohtinud kanda n�iteks turul m��es.Austati palju kooli�petajaid ning ka direktorit.Direktor Wikman oli v�ga austatud mees, suri maov�hki.Wikmani G�mnaasiumis m��dab meest tema suutlikkus.Rikastel ja vaestel samapalju �igusi. 2.Iseloomusta autori teisikut Jaak Sirkelit Jaak oli tark poiss, �htlasi ka klassi priimus.Talle meeldis luuletada.Meeldis talle ka Virve Pukspuu, kelle ta kutsus ka klassi ette kaasa kui pidi enda kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid
riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve on seega plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. valdkonniti kulub raha jrgmiselt: 1)sotsiaalsfr (pensionid, toetused jms). 2)kultuur(palgad, investeeringud). 3)tervishoid(palgad, investeeringud jms). 4)sport 5)teadus. 6)riigikaitse 7)laenude tagastamine. 8)omavalitsuste toetused. kige suuremad kulud on sotsiaalkulud, teisel kohal on
heaks Isolatsionism vlispoliitikas. 1. Isolatsionalism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika 2. prast 1 maailmasda oli USA-l vimalus muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid nad ei soovinud seda 3. see poliitika psis kuni 2 maailmasjani kuni Roosevelt selle mittevajadust testas DIKTAKTUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktakduurid? 1. Muutused hiskonnas - keskklassi rahva mjuvim vhenes, tlisseadustega said tlised igusi juurde, naisvalimisigusega tekkisid paljud rahulolematud rhmad mida diktaatorid ra kasutasid 2. Sja mju - sja-aastatel valitsesid kindalkelised ja karmid riigivimud ja rahvas oli juba harjunud, et nad saavutavad edu. Nd oli neil suur eelis, isegi thja edusaavutamisel leti neid rahvuskangelasteks 3. Pettumine Versailles' ssteemis - loodi palju rahulepinguid mille piirid paljusid maid rritasid. Diktaatorid lubasid juga maade ebaigluse taastada. 4
naisi, s�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab jap�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab genikke ja sealhulgas eriti moslemite ja seksuaalv�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hemuste �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab igusi ja vabadusi. Nagu see l�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hikokkuv�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab te osutab, soovib Houellebecq teadlikult lugejat provotseerida, raamatu peategelane on kujutatud �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab rmiselt ebameeldivana,tal puuduvad eetilised
Mida thendab snavabadus? Snavabadus on igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni snas, trkis, pildis vi muul viisil. Snavabadusest on saanud tnapeva inimeste seas ks tuntumaid inimigusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja igusi ning kasutab neid, et igustada (oma) teguviisi. Eriti thtsaks ja mjuvimsaks muutub snavabadus interneti keskkonnas, kus saab oma prisnime asendada kskik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui igus elda kik vlja, mis vhegi peas mlgub. Snavabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes mletavad aega, kui Eesti oli veel nukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad kige enam elulist kontrasti. Nd saavad sna vtta kik ning avalikku infot on rohkem kui kunagi varem
Mida thendab snavabadus? Snavabadus on igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni snas, trkis, pildis vi muul viisil. Snavabadusest on saanud tnapeva inimeste seas ks tuntumaid inimigusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja igusi ning kasutab neid, et igustada (oma) teguviisi. Eriti thtsaks ja mjuvimsaks muutub snavabadus interneti keskkonnas, kus saab oma prisnime asendada kskik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui igus elda kik vlja, mis vhegi peas mlgub. Snavabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes mletavad aega, kui Eesti oli veel nukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad kige enam elulist kontrasti. Nd saavad sna vtta kik ning avalikku infot on rohkem kui kunagi varem
alistuma sunniti. Liivi ordu vgedest ji vheks ja abi paluti Saksa Ordu krgmeistrilt Preisis. Nad tungisid Harjumaale ja laastati maa. 1344.veebruaris oli Saaremaa aeg. Suurte kaotustega hvitati saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse. Tulemused: Eestlased tegid tsise jupingutuse kuid, alal jdi. 1346ndal aastal ms Taani Kuningas Eesimaa hertsogkonna 19 000 Lbeki marga eest Saksa ordule, kes selle jrgmie aastal Liivi ordule edasi andis. Harju-Viru vasallide laiu igusi see ei krpinud, need laienesid edaspidi veelgi. 6) a) Ristisjaga vallutatud Eestit ja Ltit nimetati keskajal lhidalt Liivimaaks, tnapeval nimetame teda selguse mttes Vana-Liivimaaks. b) Phja-Eesti oli Taani valduses. Saare-Lne piiskopkond omas Saaremaad, Hiiumaad ja Lnemaad. Kagu-Eesti oli Tartu piiskopkonna all. Ja le jnd oli Ordu valdus. c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - lnimees, maahrra kest maavalduse (lni) saanud isik, keda seob maahrraga truudusevanne, ln-
poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva hulgas. Vabadussjalased (nagu tegelikult ka mitmed parteid) pidasid vajalikuks muuta phiseadust, et seada sisse presidendi ametikoht. 1932.-33.a. toimus Eestis mitu rahvahletust phiseaduseprojektide le, alles kolmas, vapside oma, lks lbi. Uus phiseadus li vimalused leminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele: krgeimat vimu pidi hakkama teostama rahva poolt valitud ja laialdasi igusi omav riigivanem (riigipea), kes vis anda oma dekreetidega vlja seadusi, panna parlamendi seadustele veto, vis Riigikogu ennethtaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne. Prast rahvahletust astus Tnissoni valitsus tagasi ja kuni valimisteni, mis pidid toimuma 1934.a. aprillis, juhtis leminekuvalitsust Konstantin Pts. Iseseisvuse saavutamine mjutas positiivselt kiki eluvaldkondi, suurimaks saavutuseks oli aga moodsa rahvuskultuuri vljaarendamine. Esimest korda
Esialgu valitses ta konstitutsiooni raames. Mussolini oli tulnud vimule seaduslikult. 1924.aastal toimusid parlamendivalimised, kus toimusid pettused, vltsimised ja terroriseerimine. Mateoti pidas kne, milles kritiseeris par-lamendivalmiste käigus toimunud mahhinatsioone. Peale knet leiti ta surnult, puhkes Mateoti kriis ja paljud Mussolini pooldajad tmbusid tagasi. Selle vastuseks eemaldas Mussolini valitsusest kik mitte fashistid, laiendas valitsusjuhi igusi ja hakkas vastutama ainult kuninga ees. Diktatuuri lplik väljakujunemine 1926-1929 Kehtestati erakorralised seadused, suleti opositsioonilised ajalehed, keelati kik parteid v.a. fashistlik, reziimi vastastel keelati riigist lahkuda, loodi poliitiline politsei - Ovra. 1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927
Esialgu valitses ta konstitutsiooni raames. Mussolini oli tulnud vimule seaduslikult. 1924.aastal toimusid parlamendivalimised, kus toimusid pettused, vltsimised ja terroriseerimine. Mateoti pidas kne, milles kritiseeris par- lamendivalmiste käigus toimunud mahhinatsioone. Peale knet leiti ta surnult, puhkes Mateoti kriis ja paljud Mussolini pooldajad tmbusid tagasi. Selle vastuseks eemaldas Mussolini valitsusest kik mitte fashistid, laiendas valitsusjuhi igusi ja hakkas vastutama ainult kuninga ees. Diktatuuri lplik väljakujunemine 1926-1929 Kehtestati erakorralised seadused, suleti opositsioonilised ajalehed, keelati kik parteid v.a. fashistlik, reziimi vastastel keelati riigist lahkuda, loodi poliitiline politsei - Ovra. 1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927
Majanduse funktsioneerimise reguleerimine – majandusfääri arendamine. Laiem üldreguleeriv tegevus – eesmärgiks vähendada teatud individuaalsete tegevuste kollektiivset mõju.(monopolide tegevuste reguleerimine, keskkonna- ja tarbijakaitse) Riik kui halduskandja Vahetu riigihaldus ehk riik. Otsene riigihaldus, kus riik tä idab teatud haldusü lesandeid ise. Riigile kuulub kompetentsi jaotamise kompetents. (Riik omab raha, võ ib sõ lmida lepinguid, võ tta õ igusi ja kohustusi, võ ib esineda kohtus, tema suhtes võ ib esitada nõ udeid) Kaudse riigihalduse kandjad Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusü lesannete tä itmise iseseisvatele õ igussubjektidele. Kaudse ehk delegeeritud riigihalduse kandjad on avalik- õ iguslik asutus (nt Tartu Uc likool), avalik.õ iguslik sihtasutus (nt Eesti Kultuurikapital) ja avalik-õ iguslik ü hendus (nt korporatsioon) Kohalik omavalitsus kui halduskandja
edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks.. Leping – enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis
kuldrubla( 11,6 tonni kulda) . Eesti sai Petserimaa ja Narva tagused alad. Venemaal viibinud eestlased said õiguse kodumaale naasta. Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega. Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad Kornik Vilus Päts 9. jaan 1905 Peterburis ,,Verine Pühapäev", toimus elanike rahvusmeelne demonstratsioon. Sõjavägi avas tule. 16.okt 1905 ,,Veresaun" Eestis. Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist. 17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus. Manifesti mõjud Eestis.: Tartus toimus meeleavaldus ja lehvis s-m-v lipp. Loodi esimesed erakonnad. ,,Eesti rahvameelne erakond". ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J. Tõnisson eesotsas ja Postimehe pooldajad. Nõuti Eesti alade ühendumist ühtseks kubermanguks
Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad. Neid hoidsid koos �hised pidus��gid e. s�mpoosionid. S�gavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kreeka �hiskond oli orjanduslik. Orjat��d kasutati palju. Enamasti j�eti orjadele k�ige raskemad ja ebameeldivamad t��d. Vaasimaal - geomeetriline stiil, looma- ja inimfiguurid, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. Kreeka �hiskond oli partiarhaalne. Naistel polnud mingeid �igusi. Kreeklaste arust oli naiste koht kodus. Abielu eesm�rk oli soetada seaduslikke j�rglasi. Rikkad ja suursugused mehed pidasid �leval ka het��re e. armukesi. *********************************************************************************** ******** KREEKA LINNRIIK Kreekas kujunes linna�hiskond. Polis oli enamasti v�ike kogukond. K�ik polise kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul
Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb asjaolust, et riigipea ei vastuta poliitiliselt.
Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole
3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel
antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7. Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline? Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas sed aliigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi. Üpoteesi tingimuste määratlemise astme järgi eristatkse määratletud ehk absoluudselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 9. Mis on õigusnormi dispositsioon
üksustest · Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras · Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks · Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. · Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea
11. Milline on riigi ja õigluse omavaheline seos? Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks 12. Mis on õigusriik, politseiriik ja haldusriik? Õigusriik tagab indiviidi õiguste ja seadslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Politseiriik ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud Haldusriik kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandlikku kui ka kohtuvõimu tegevust 13. Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Kasiinos peab. Kõlbeline kohustus seda kohustust täitma ei pea. Nt ollakse abielus ja üks petab, siis selle eest karistada ei saa. Mittetäieliku kohustuse tagamiseks võetud kohustus mängin hasartmänge ja jän võlgu ja võtan selle eest korteri panti, siis see pandikohustus on tühine. Dispositiivsuse põhimõte Kui seaudses konkreetset keeldu ei ole, siis eeldatakse seda, et seda võib teha. Välja arvatud kui vastuolus heade kommetega, rikub isiku õigusi või vastuolus avaliku korraga. Leping kahe või enama isiku poolne tehing, millega pooled kohustuvad midagi tegema või mitte midagi tegema. Võib olla sõlmitud suuliselt, kui seadus lepingu vormi ette ei näe. Pacta sunt servanda lepingut tuleb austada! Bona fide(s) heas usus Numerus clausus loetelu on ammendav Pakkumus ja nõustumus pakute kellegile nt et müüd 50 euriga telefoni ja siis pakkumus ongi tehtud
sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 3. Mis on õiguste ammendumine - Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse läinud kauba edasist käivet ei saa keelata (Euroopa Majanduspiirkonnas regionaalne ammendumine). Tööstusomandi eseme (patendi-, kasuliku mudeli, kaubamärgi-, tööstusdisainilahenduse) omanik ei saa takistada tema enda või tema nõusolekul valmistatud ja seejärel käibesse lastud
ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku? Ikka samamoodi. Variant III: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse Riigikohtusse? Ikka samamoodi. Variant IV: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks halduskohtusse või riigihangete vaidluskomisjoni? Kuna antud vaidlus kvalifitseeruks HKMS §3 loetletud halduskohtu pädevusse siis vaataks halduskohus asja läbi.HkMS §7 alusel on see tema õigus kui ta tunneb et tema õigusi on rikutud. Riigihangete seaduse § 117 kohaselt esitada vaide hankija vastu. (saab teha B) Variant V: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse "Euroopa Kohtusse", kuna ,,Eestist ei ole õigust loota". Ei saa. Peab enne läbima madalamad instantsid. Tegeleb tsiviilasjadega. Euroopa õiguse ja institutsioonide kohaldamisega tegeleb. 3. A on Soome äriühing, kes ostab Eesti tootjalt B metsamaterjali. Poolte vahel on sõlmitud
8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? a) Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õigulikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikuse. b) Seadusriik = Õigusriik Seadusriik = Õigusriik. c) Politseiriik on sellinne riigivõimukorraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. d) Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 1
annaabi.ee 
