285. Üksindus on nagu dieet lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 286. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 287. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti 288. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 289. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 290. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi 291. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 292. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 293. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 294. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 295. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 296. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva 297. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõnigi olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib 298
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Paguluse algusaastail kirjutas Dante rea traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ka kultuuri kohta. Näiteks arutas ta moraaliprobleeme itaaliakeelses traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna jumalik ning see jäi teose külge. Zanrilt oli teos värsivormis 'nägemus' (kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis). ,,Jumalikku komöödiat" läbivad sümbolid, kujundid allegooriline lähenemine. Näiteks pöördub Dante värvide ja arvude sümboolika poole. Teos koosneb kolmest osast: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatuseda on laulude koguarv 100 (arv 10 e 100 teisendus sümboliseeris täiust)
Närvid on nagu mingi kampsun, mille jumal on meie sissekudunud. Kui üks lõng katki läheb, siis lähed hulluks ja paistad näost imelik. This is my story ... it all begins here . JJust remember two things .. I´m here .. and I care (L) . The next time you think you're perfect, try walking on water . T JJust Smile And Everything Will Go Better - You'll See. So I let go, watching you, turn your back like you always do. S Kas päike tuli välja,või sa lihtsalt naeratasid? K She closed her eyes, and felt good, cause everything was just so fine. S Trying to be so perfect, cause I know you re worth it. T Ur only bad if u get caught... so that makes me a good girl.. right?! U Bite me , see if i care. B You're just jealous because the voices are talking to me. Y Time has no meaning. T Kui hülgasid mu ja arvad nüüd et olen üksi -siis sa raibe eksid kuna üksindus on alati minuga, kui teda vajan. m Kallis, sa oled nii feik, et isegi barbie tundub sinu kõrval tõelisena. K
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
.. Vaikijast võib arvata kõike. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama. Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Ma ei taha olla parem kui teised.Tahan olla parem kui eile. Just because I'm not crying, doesn't mean I'm okay. I know where I'm going and I know the truth, and I don't have to be what you want me to be. I'm free to be what I want. Thanks, for acting like you cared. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. Every person is a new door to a different world. Inimesed raiskavad raha,mida neil ei ole,et osta asju mida neil vaja pole,et meeldida neile, kes neid ei armasta! Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind mitte keegi ei näe. Kui teile meeldivad kõik inimesed, tähendab,et te olete kõigi vastu ükskõikne Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
aga samuti oma inimlike nõrkustega köidavad ka meieaegset lugejat. Eeposes sekkuvad inimeste võitlusse aktiivselt jumalad. Neid ei näidata eepostes püha müstilises valguses, vaid päris inimlähedastena ja sageli ekslikenagi. Nad meenutavad rohkem võimu pärast tülitsevaid ülikuid kui jumalaid. Ometi on neil mõnikord täita ka jumalik osa – kehastada loodusnähtusi ja jõude, mida inimene ei küündinud veel mõistma. Meeldejäävate karakterite kõrval on eepostes tähelepandav realistlik olustikukujutus, mis ulatub rohkete detailideni. Nende najal õpime tundma tolleaegset Kreeka elu. Sõnastusstiilis leidub palju rahvaluulepäraseid elemente, mida autor on rikastanud ja edasi arendanud. Milles on siis nende tähtteoste püsiva võlu saladus?
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Inimese seisund maailmas on ebakindel. Kedagi ei saa pidada õnnelikuks, enne kui ta elupäevad pole õnnelikult lõpule jõudnud. Sophokles näitab oma tragöödias, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese võitlust saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Inimlikud arvamused ja väärtused on suhtelised ja sageli ekslikud, jumalik maailm ja selle tahe jääb sageli mõistetamatuks. Oidipus ise on ainus, kes asjaolude traagilisest kujunemisest aru ei saa. Ta soovib lahendada omaenese elu mõistatuse, isegi kui selle lahendus talle traagiliseks osutub. Oidipus tegutseb, teadmata, mida ta tegelikult teeb. Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G.Suitsu elu ja looming Gustav Suits (1883-1956) Sündis Tartus Võnnus. Isa oli küla koolmeister ehk austatud mees
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
seda suudaks. (B. Pascal) * Armastuse algus ja lõpp annavad end tunda kohmetuse läbi, mida tuntakse kahekesi olles. (La Bruyére) * Armastajad märkavad oma armastatu puudusi alles siis, kui võlu on juba lõppenud. (La Rochefoucauld) * Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar. (J. Barrie) * Armastuses pole võimalik midagi ette kavatseda. Ta on nagu mõni jumalik võim, mis mõtleb ja tunneb meie sees, hoolimata meie tahtest. (G. de Sta?l) * Just naisele on antud ülimal määral armastamisvõimet; naised, kes on jäänud truuks oma loomusele, armastavad piiritult. Nad armastavad lapsepõlvest alates kuni vanaduseni, igatsemata muud õnne peale armastamisõnne. (S. Necker) * Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse.
«Ae, kust te selle seltsilise võtsite? Kes see on?» «See on meie sõber Jaanus,» vastasid Oodo ja Emmi ühest suust. «Temal on ka loss ja hobused ja sulased,» seletas Oodo. «Ja aed ja hoov on tal ka,» lisa Emilia. «Tohoo!» naeris rüütel, «küll on rikas sõber! Kes ta siis on?» «See on minu poeg Jaanus,» seletas Tambet 24 naeratades. Lossihärra laste sõprus tema poja vastu meelitas teda väga. «Soo? Või sinu poeg?» Lossihärra armastas alama rahva viimaseid sõnu küsides korrata. «Pidage aga head sõprust, lapsed, kui kokku juhtute. Oskab ta ka midagi?» «Ta on kaks talve kloostris õppimas käinud.» «Soo? Kaks talve kloostris õppimas käinud? Näe. Viks. Noh, olge head lapsed. Head päeva, Metsa Tambet, head päeva!» Rüütel nokutas Tambeti sügava kummarduse peale kergesti pead. Jaanus pidi kahetsedes sõpradest lahkuma. Lubati varsti jälle näha ja palju koos mängida. Siis hüppasid isa ja poeg hobuste selga ja ratsutasid väravast välja
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1
Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Zanrid · Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Müsteerium vaimulik näidend · Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. · Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. · Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks
Inimene ja saatus Nii sageli arutletakse, kas inimese elu on juba saatuse poolt ette määratud. Mõeldakse selle üle, kui palju ja kas üldse saab inimene oma saatust määrata, muuta, suunata. Võib-olla mu vaated aja jooksul muutuvad, kuid praegu olen seisukohal, et meie enda valik on see, kui õnnelikult me oma elu elame. Selge on see, et elus on meil ka omad väga valusad ja vähem haigettegevad õppetunnid. Kui me neist õpime, saame tugevamaks ning ettejuhtuv väiksem ebameeldivus ei tundugi enam kohutav. Kui meil aga puudub oskus läbielatust õppida, astume ikka ja jälle niinimetatult ämbrisse. "Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja" on rida Paul-Eerik Rummo luuletusest, mis on kuulsaks saanud lauluna Eesti kultusfilmist "Viimne reliikvia". Kui autor sedasi kirjutab, siis ilmselt peab ta silmas, et kahejalgse ja mõistusega olendi võimuses on oma saatus ise kujundada. Inimene ise kujundab oma saatust, nii nagu sepp metalli. Sepa põhitöövahenditeks on alasi
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Inimese elu on tema enese nägu Elulugusid on sama rohkelt, kui palju on erinevaid inimesi. Me ei sünni ellu võrdsetena. Ei saa endale valida vanemaid, rahvust, välimust ega ka võimeid, kuid meil on võimalus elu jooksul end arendada ning täiustada. Igaüks oma miinuste ning plussidega moodustab eraldi isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Kõigi oma mõtete ja tegudega oleme täpselt nii väärtuslikud, kui palju head oleme teistele andnud. Inimese elu on tema enese nägu. Meie elu on selline nagu meie mõtted. Oodates, mis saatusel meile pakkuda on, võime magada parimad ajad maha. Mõtete ja unistuste teostamiseks peame juhtima saatust, mitte laskma sellel ennast ise juhtida. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda oma soovide poole. Paulo Coelho sümbolistlik romaan ,,Alkeemik" jutustab loo karjusest, kelle suurim soov on maailmas rännata. Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Ilmekaim neist on kristallik
See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Zanrid · Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Müsteerium vaimulik näidend · Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses.
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Turunduse tegevussfäärid.........................
Makromotivatsioonil on tagasiulatuv mõju moraalile, tõekspidamistele ja ka kultuuriväärtustustele. Indiviidi tasandil seostub käitumise muutmine uute teadmiste ja oskuste omandamisega ning seda seostatakse õppimisega üldisemas mõttes. Mõjutusteteooria rõhutab seoseid tegevust esile kutsuvate mõjurite tugevuse ja iseloomu ning tegevuse tulemuste vahel. Lähtutakse ka tavateadvuses laialt juurdunud arusaamast, et inimene tahab korrata positiivset kinnitust leidnud tegevusi ja püüab vältida soovimatuid tulemusi esilekutsunud tegevusi. Mõjutusteteooria tugineb klassikalisele õppimisteooriale, millega seostatakse käitumise muutmist töises tegevuses. Käitumise muutumist seostatakse õppimisega. Õppimine on protsess, milles kogemuse (teadmise) mõjul tekib muutus käitumises. Organisatsioonikäitumises aitavad õppimise seaduspärasused mõista, kuidas kujunevad tööülesannete täitmiseks