Ma usun, et see on selle tõttu, et pea igal inimesel on erinevad huvid ja eesmärgid ja muidugi peetakse kõige õigemaks seda, mis on oleks soodsaks pinnaseks nende realiseerimisel. Seega on kõik individuaalne. Näiteks eriti varasematel aegadel, kui pea iga riigi eesotsas oli ainuvalitseja, lähtus valitseja siiski mitte nii väga rahva huvidest, vaid pigem enda isiklikest vaadetest ja eesmärkidest. Näiteks fasismi esinemine Mussolini-aegses Itaalias. Minu maailmavaade poliitilise ideoloogiana oleks segu mitmest ideoloogiast. Kuid kui määratleda väga üldiselt, oleks see ilmselt liberalism. Liberalismist kõlab minule kõige hingelähedasemalt nende peamõte: indiviidi vabadus. Sotsiaaldemokraatiast aga näiteks võrdsuse ja võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Ka kommunismi põhiloosung "Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele." kõlab õiglaselt, kuid ma ei usu eriti kommunistlikku riigi niivõrd õiglasse funktsioneerimisse
12. Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur? Autoritaarne riik: Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik: Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne ning äärmiselt agressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. 13. Milline riigivalitsemise vorm on oma olemuselt demokraatiat välistav? Diktatuur 14. Kas teie arvates on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks/miks mitte? Ei, sest religiooni ei saa mõista ideid käsitleva teadusena vaid pigem uskumuste, normide, tavade süsteemi, mille keskmes on üleloomulikud jõud ja suhteid reguleerivad väärtused. 15. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? Parem: liberalism (vabameelsus), esiplaanil inimene ja tema vabadused, majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine, ei toeta kõrgeid makse, riik ei poputa
Marxi teooria ei kirjeldanud ühiskonna kõiki kihte, pearõhk oli pandud kapitalistliku ühiskonna analüüsile. Eriti kõrgelt hindas Marx töölisklassi, põlglikult suhtus ta nn. väikekodanlikesse kihtidesse (käsitöölised, väikepoodnikud, haritlased). Suurele Prantsuse revolutsioonile ja Prantsuse keisririigile järgnenud ühiskondlik-poliitilises võitluses kujunesid välja mitmed poliitilised teooriad. Liberalism kujunes välja feodaalkorra ja absolutismi vastase ideoloogiana. Liberalismi iseloomustab vabameelsus ja sallivus, mis väärtustab üksikisiku vabadusi (sõna-, koosoleku-, trüki-, ühingute- ja südametunnistuse vabadus. Liberaalid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat. See on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseduse ja teiste seadustega. Konservatism on ideoloogia ja poliitiline suund, mis kujunes vastukaaluks Suure Prantsuse revolutsiooni aegsele vägivallale, kui kogu senine maailm purunes. Konservatismi iseloomustab
Inkad uskusid, et maailm oli loodud päikesejumala poolt. Maailm koosnes kolmest ilmast (taevas, inimeste ilm, allilm veel sündimata inimeste hingede ladu.:D) kõrgeid inimesi palsameeriti. Preesterkonnal puudus kindel seisus, preestriks vaadati inimene juba lapsena või valitit kõrgemast seltskonnast. Riigi ülempreester oli keisri lähedane sugulane, tal oli ettenägemisvõime, koolide järelvaataja. Reiligioon toimis ka riigi ideoloogiana! Preesterkond oli ka propagandatalitlus. Inkade riik oli erakordne nähtus! Varatotalitaarne riik (ainus Kolumbuse ajal). Riik valitses eesmärgipäraselt inimeste elu kõiki tahke. See on võrreldav 20. saj tuntud totalitaarsete riikidega.
pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid suguharulikke toimimismalle üleilmses mõõtkavas. Sõda, mida nad peavad, on rohkem mõjutatud traibalismist kui religioonist. Oleks vaja lisada võrgustiku ja teistele domineerivatele paradigmadele hõimu paradigma, et püüda leida parimat poliitikat ja strateegiat, kuidas hakata vastu sellele vägivaldsele nähtusele. Vastavalt uusimatele ideedele on Al Qaeda praegu tähtsam ideoloogiana kui organisatsioonina, võrgustiku kui hierarhiana ja liikumise kui rühmitusena. Ta on kasvavalt amorfne, kuigi algselt tundus ta tihke moodustisena. Osama bin Ladeni tuumikgrupp võib olla praeguseks isegi liiga nõrgestatud, et see veel üldse tähtsust omaks. On näha Al Qaeda märgatavat evolutsioneerumist, sama peavad tegema ka seda uurivad eksperdid. Algselt - enne ja pärast 11. septembri rünnakuid - imestasid analüütikud, kas see
Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne. Kaudne diskrimineerimine võib avalduda õpilaste vahel tihti verbaalse halvustamisena - teotuse ja sõimuna, ignoreerimise või tähelepanuta jätmisena ning mängudest isoleerimisena ja vähem väärtustatud ülesannete andmisena. Vahetu diskrimineerimine avaldub aktiivse tegevusena - sõimamise, kiusamise ja ähvardamisena või füüsilise agressioonina - löömise, peksmise ja nügimisena. Rassism Rassismi võib defineerida ideoloogiana, mille kohaselt inimesed moodustavad rassi ja/või kultuuri alusel jagunevaid erinevaid rühmi. Rühmi on võimalik hierarhiliselt väärtustada, mis õigustab mõnede rühmade ja nendesse kuuluvate üksikute inimeste negatiivset kohtlemist. Rassism võtab eri maades erinevaid vorme, mis sõltub ajaloost, majandusest, taustast, kultuurist ja muudest teguritest. Kuidas diskrimineerimist ära hoida? Koolid peavad aktiivselt otsima tegevusviise etnilise võrdõiguslikkuse
keisririigi ametlik ideoloogia. Konfutsianismi rajaja Konfutsius väärtustas vanemate ja laste suhet. Inimlikkus tähendas talle eeskätt teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Ka riik peab põhinema inimlikkusel ning kui valitseja ja ametnikud on vooruslikud, siis on seda ka kogu ühiskond. Vahepealsetel sajanditel soosisid keisrid pigem taoismi ja budismi, tõusis konfutsianism IX sajandil taas ausse ja püsis keisririigi ametliku ideoloogiana XX sajandi alguseni. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. Tuleb olla toimimatult, osana universumi üldisest kulgemist. Valitseja juhtigu riiki nii, et rahvas ei saa arugi, et teda valitsetakse. Taoismil on olnud suur mõju Hiina rahvausundile. Paljusid inimesi köitis taoismi surematuseõpetus
Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "Avignoni vangipõli", kirikulõhe, hussiitide sõjad jm. Sündmused viisid alla paavstivõimu kui institutsiooni autoriteedi. Pealegi valiti 15
2) Riigi osatähtsus sotsialism, kommunism, liberalism (S K L) Konservatism - conservare säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19. sajandi II poolel töölisklassi ideoloogiana. Põhiväärtused: võrdsus, hüvede jagunemine kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi abil, riigi suur roll majanduselus. Sotsiaalpoliitika: heaoluühiskond, tugev sotsiaalhoolekanne. Ühiskonna jagunemine I. Avalik-/riiklik-/valitsussektor ühiskonnaelu korraldamine II. Era-/majandus-sektor ühiskonnaliikmete varustamine III
Juche subjektina, kes võib oma saatust ise vormida. Aastal 1970 võttis Kim Il-Sungi poeg, Põhja- Korea praegune liider Kim Jong Il kasutusele uue võrdpildi, rääkides rahvast kui kehast, mida riigi liider ühiskonna ajuna juhib. Partei on "närvisüsteem, mis rahvast esindades hoiab kontakti ajudega".Juche kesksed põhimõtted on 1) poliitiline iseseisvus, 2) majanduslik iseseisvus 3) sõjaline iseseisvus.Juche asendas marksismi-leninismi Põhja-Korea põhiseaduses ametliku ideoloogiana aastal 1972. Näiteks on riigis kasutusel peamise kalendrina nö Juche kalender, kus aastad algasid Kim Il Sungi sünnipäevaga ja 2010. aasta on Juche99 aasta. Kalender väärib üldse peatumist. Riigis on 12 tähtpäeva ja neist kõik (!) on seotud riigijuhtide sünni- ja surmadaatumite, partei asutamise, Jaapani vastase võitluse temaatikaga. Jõule ja aastavahetust riik ei tähista, küll aga näiteks 1.maid. Turism Turism on valitsuse poolt väga suure kontrolli all
Eriti Songi ajastul (9601279) kerkis esile terve plejaad silmapaistvaid õpetlasi, kes reformisid konfutsianismi. Nendest tuntuim oli Zhu Xi. Reformitud konfutsianismi nimetatakse tänapäeval ka neokonfutsianismiks ja selles on tegelikult lõimunud konfutsianism, taoism ja budism. Hiinas sai isegi tavaks hakata rääkima kolmest õpetusest kui ühest tervikust: iga inimene peaks mingil määral järgima neid kõiki. Konfutsianism kehtis Hiina riigi ametliku ideoloogiana kuni 20. saj alguseni. Selle mõju on täheldatav tänapäevani, kuigi Mao Zedongi ajal püüti seda jõhkramalt välja juurida kui teisi õpetusi. Kasutatud kirjandus: 1. 1995. Kong Fuzi. Tema elu ja filosoofia. Tallinn: KRK 1995 2. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi kodulehekülg: http://www.eao.ee/ 3. http://www.religionfacts.com/a-z-religion-index/confucianism.htm
eesmärki. 32. Mis on äärmusideoloogiad? Tooge näide! Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele.Äärmusideoloogiad on nt anarhism, fashism, natsism jmt 33. Milleks on vaja ideoloogiaid? Ideoloogiat on vaja selleks, et inimesel oleks võimalik näidata oma maailmavaadet, millesse ta usub ja kuidas midagi muuta, et maailm oleks tema arust parem. 34. Kas Teie meelest on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks? Jah, sest see on inimese maailmavaade ning ideoloogia on maailmavaade. 35. Miks eristatakse poliitiliste ideoloogiate juures vasak- ja parempoolsust? Mis on nende maailmakäsitluste suurim erinevus Sest ideoloogiad peavad ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunid. Parempoolsus peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust, vasakpoolsus aga võrdsust. 36. Demokraatia liigid on esindus- ja osalusdemokraatia? Selgitage neid lähemalt.
see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul
19.saj rahvuslus Lääne-Euroopas: Napoleoni sõjad, neist tingitud vajadus leida erinevusi Saksa-Prantsuse vahel pole küll Saksa riiki, küll on saksa keele ruum, mis omakorda tingis saksa riikide religioossete lõhede ületamise (nii katoliiklased kui protestandid on ühtmoodi sakslased keele tõttu). 1848.a revolutsioonide tõttu rahvuslus asendab liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. Saksa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus: Johann G. Herderi järgne mõtlemine, Hegeliga sarnanev vaimsuse käsitlus. Idee kohaselt on rahvad ,,valmisproduktid", iga rahvas on vaimu ja olemuse poolest valmis ja erinev, ajas rahvus ei muutu; see võimaldab rahvaid ühiskondlikult täpselt paigutada. Rahvuse ajalugu heroiseerimine, eriti antiik- ja keskaegne pärand (rahvused õilsamad, tugevamad, moraalsemad kui praegu). Johann G
Aura on seotud koha ja väärtusega. Teatri puhul tekib ainukordne suhe näitleja ja publiku vahel. Kuid filmikunstis puudub originaal. L. ALthusser Strukturalistlik marksism. "Ideoloogia ja ideoloogilised riigi aparaadid". Pealisehitus(ideoloogia) sõltub baasist(majandussuhted). Pealisehituse(ideoloogia) roll on siiski suurem. Et baas saaks kesta on vaja pealisehituse jätkuvat toimimist. Ideoloogia ei esita ennast kunagi ideoloogiana(nagu nt reklaam). Ideoloogia on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel. Müütide või teede või kujutiste süsteem, mille kaudu inimesed saavad väljendada oma suhteid maailmaga vms. Tähtis on , et inimesed peaks ideoloogiat oma päris eluks, veel parem kui inimesed arvaavad, et nad selle ise välja mõelnud. 2.10.2013 kutluuritekstid, mil moel me kultuuri teksti saame lugeda. Althusser Ideoloogia on suletud süsteem, esitada küsimusi vastatuna. Ideoloogia vastab meile
Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. · Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny. · Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia kasutati ideoloogiana katoliiklust, mis pidi põhjendama traditsiooniliste suhete säilitamist juhtis perekond Guise, eesotsas armee ülemjuhataja Francois de Guise'i ja tema vend Charles de Guise. Rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, veel teravam oli vaenujalg omavahel vaenujalal. · Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile liikmeskonna valisid kogudused, kaotatud oli kiriklik hierarhia.
atraktiivseks kontseptsiooniks poliitikas. Sellele lisandk ka Prantsusmaa ja Saksamaa poliitilise vastasseisu väljakujunemine, ja katalüsaatoriks Napoleoni sõjad. See aktiviseerib saksa poliitilist eliiti välja töötama kontseptsiooni, mis igat moodi erineks Prantsuse omast. o 19. saj. rahvuslus Lääne-Euroopas: - Napoleoni sõjad – saksa rahvusluse tõus läbi Saksa-Prantsuse vastandumise; - 1848.a. revolutsioonid, rahvuslus vahetab välja liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana, esimest korda tõstavad Saksamaa kui ühtse poliitilise moodustise päevakorda. Idee saksakeelsest rahvuslusest. Mõnes mõttes ka alavääristada ka neid poliitilise suundi, mis Prantsusmaalt tulevad. Emotsionaalne külg, mis omandab moekultusliku olemuse. 19. sajandi keskel tundus liberalism vanamoelisena ja etnokeskne liberalism oli uudne. - samal ajal, 19. saj. keskpaigas, algabki rahvusluse ja vasakpoolsuse paralleelne levimine läbi samade kanalite. Mõlemal juhul radikaliseerimine.
Saksamaa oli sellega nõus, Suurbritannia mitte. Inglased jäid kindlaks oma nõudmisele igal aastal ainult 15 000 emigranti ja mitte rohkem. Selle poliitika tagajärjel jäid pooled Saksamaa juutidest koju ja aeti varsti hauda. (Saks 2005, 47) 1. juunil 1939 alanud maailmasõja lõpuks ulatus hukkunute arv 50 miljoni lähedale. Sõja ajal kannatanud sionistide ja Suurbritannia suhted ei taastunud kunagi, juudi terroristid ründasid nüüd ka inglise hooneid ja personali. Sionism ideoloogiana muutus David Ben Gurioni juhtimise ajal militaarsemaks ja pöördus nõrgenenud Inglismaa asemel toetuse saamiseks Ameerika Ühendriikide poole. Eriti holokausti valguses said nad ka Ameerika juutide täie toe. (Harms 2008, 82) Natside holokaust kallutas sionistide kaalukausi. Ellujäänute kannatused ja optimism saavutas selle, milleni Theodor Herzl ega tema järgijad ei olnud kunagi ulatunud. Kaks mõjuvõimsat ameeriklast, presidendid Roosevelt ja Truman, võtsid sionistide mure oma
klass) Riigi ulatus Võim jagatud “More market less Sekkuv riik sots.partneritega state” Võrdsus Klassiühiskond Ebavõrdsus motiveeriv. Ebavõrd kontraprodukt. loomulik, vastab igaühe Igaühest miljonär riik peab liiga suurte panusele erisustega tegelema Uusparempoolsus: Ideoloogiana: Friedman, Hayek, Niskanen. Praktikutena: Reagan, Thatcher. Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine, et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management: Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication
mehele keskendunud ja meeste poolt
juhitav, üles ehitatud ning funktsioneerib nii, et igas kultuurisfääris (perekonnas, poliitikas,
majanduses, sotsiaalsfääris, juriidilises, kultuurisfääris) on naised allutatud meestele.
2) Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia
(ühiskonnakorraldus, kus avaliku sfääri otsused langetamine ning ühiskonna toimimiseks
vajalikud otsused tehakse meeste poolt ning mis toimib ideoloogiana, mille automaatselt
omaks võtame (teadlikud & alateadlikud eeldused mehe üleolekust). Tulemus: oma soo
alahindamine & allumine meeste võimule.
3) Naise defineerimine mehel põhineva normi negatiivse poolusena, `teise', mittemehena.
(Alates Piiblist ja Kreeka filosoofiast tänapäevani)
4) Sooline ebavõrdsus ei tulene mehe ja naise bioloogilisest erinevusest vaid on sooerinevuse
kultuurilise konstruktsiooni tulemus (sex >
mehele keskendunud ja meeste poolt
juhitav, üles ehitatud ning funktsioneerib nii, et igas kultuurisfääris (perekonnas, poliitikas,
majanduses, sotsiaalsfääris, juriidilises, kultuurisfääris) on naised allutatud meestele.
2) Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia
(ühiskonnakorraldus, kus avaliku sfääri otsused langetamine ning ühiskonna toimimiseks
vajalikud otsused tehakse meeste poolt ning mis toimib ideoloogiana, mille automaatselt
omaks võtame (teadlikud & alateadlikud eeldused mehe üleolekust). Tulemus: oma soo
alahindamine & allumine meeste võimule.
3) Naise defineerimine mehel põhineva normi negatiivse poolusena, ‘teise’, mittemehena.
(Alates Piiblist ja Kreeka filosoofiast tänapäevani)
4) Sooline ebavõrdsus ei tulene mehe ja naise bioloogilisest erinevusest vaid on sooerinevuse
kultuurilise konstruktsiooni tulemus (sex >
suure teemandikompanii. Rhodesi järgi on tuntud ka tollane Rodeesia riik, tänapäeval Zimbabwe ja ... IDEOLOOGIAD 19.saj on periood, mil tekkisid klassikalised ideoloogiad. Sageli viiakse neid tagasi ka Prantsuse revolutsioonini, millel oli oma panus, aga dateerimine raske. Põhiliselt 4 pol. Ideoloogiat: 1)konservatism 2)sotsialism 3)anarhism 4)liberalism *natsionalism(võib kuuluda pmst kõigi alla) KONSERVATISM Konservatiine mõtteviis oli palju varem kui Pr.rev, aga selgekujulise ideoloogiana kujunes välja 19.saj.Esimene periood(al pr.rev 1848 rev) :konservatism sai alguse vastandumisest valgustuslikule kriitikale ja valgustuslikule absolutismile ning revolutsiooniajal üles kerkinud seisuste kaotamistele etc. Konservatism kaitses vana korda.Konservatismi põhilisteks ideoloogiakandjateks olid poõhiliselt aadel ja kirik, kes olid huvitatud vana korra ja privileegide säilimesest. Konservatismi mõttekandjateks olid veel ka väikeaadel, osa linnakodanikest ja osa talurahvast
mis samaaegselt lülitab välja kõik jumaliku ja suvalise – tavaõigus kui elav õigus tähtsuselt esikohale, seadusandlus omab ainult deklaratiivset iseloomu. 14. ÕIGUS KUI KLASSIIDEOLOOGIA Karl Marx (1818-1883) – materialism, keskse tähtsusega on võim, vaatleb õigust kui võimuväljendust. Friedrich Engels (1820-1895) Õigus on ainult võimuteostamise vahend klassihuvide teenimisel,leiab tunnustamise ainult klassis ideoloogiana. Riigivõim ainult nõukogu, mis valitseb kodanliku klassi ühiskondlikku tegevust. Dialektisilne materialism – tuntud kolmiklõige : kapitalism (tees), proletariaadi diktatuur (antitees) klassideta ühiskond ning ühtlane õnn kõigile (sünstees). 15. ÕIGUSFILOSOOFILINE LIBERALISM Rudolf von Ihering (1818-1892) eesmärk ja võitlus. Nihutab keskpunkti isiksuse ja tema vabaduse, väidab ,et isiku seisudmaailmas põhineb 3-le lausele:
annaabi.ee 
