Milleks neile mineviku ideed ja kas see on ikka päris ajalugu? Ajalugu tegeleb päriselt asetleidnud sündmustega, ideede ajalugu filosoofidele. Kas me saame seda mõista ilma, et teaksime, mis inimeste peas toimub? Ideed on ajaloo uurimisel eksitavad ja peaksime tegelikke põhjusi otsima sügavamalt. Ideeajaloolas: seletab in tegutsemist, kriitikud: inimeste tegutsemist seletavad strukturaalsed tegurid( riigid võitlevad ressursside pärast. Reduktsionism) Ideedeajaloo kriitikuid: · Geoffrey Elton-kuidas ajaloolane peaks tegutsema, ajaloolane tegeleb faktidega, ehk toimunud asjadega, id.ajalugu midagi ähmast ja midagi pole võimalik tõestada, peaks tegelema pol. Ajalooga ja pol sündmuste ja institutsioonidega, mille puhul leiab vastused otse allikatest, mille puhul küsimused ja vastused saab otse allikast, mitte ei pea ise valmis mõtlema
Oletustele põhinevat arvamust on raske koostada, hüpoteetliselt võib ainult oletada: mida oleks vaja anarhistlikuks ühiskonnaks, mida teeksid indiviidid selle heaks. Selge on see, et anarhistliku ühiskonna võimalikkus on olematu tänu indiviididele, nende mõttelaadile ning looduse poolt kaasa antud ellujäämisinstinktile, mis väljendub egoistlikult ning ebavõrdselt. Kasutatud kirjandus: Võimu ja religiooni sotsioloogiast (M. Weber 2002 ) lk 78 Ideedeajaloo põhijooni (G. Eriksson, T. Frängsmyr 2007) lk 188 3
Ta oli lõpuks uue kultuuri hingeks, mis teadlikult ja järjekindlalt seab esiplaanile inimliku ja kõik selle, mis soodustab inimmõistuse, tunde ja tahte vaba arengut. Ja kuivõrd me tunnustame järjekestvust mitte ainult toomises ja tegudes, vaid ka ideelises, teaduslikus ja kõlbelises informatsioonis, peame õiglaselt hindama Rotterdami Erasmuse elutööd. Kasutatud kirjandus: 1) raamat "Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini", A. L. Subbotini tekst "Erasmuse pärand"; 2) "Ideedeajaloo põhijooni", autoriteks Gunnar Eriksson ja Tore Frängsmyr. Siim Krull, 10.a klasss
Kokkuvõte Igal ajastul on oma vaimsus. Kui keskajal oli inimene allutatud täielikult Jumalale, siis eriti Valgustusajal tugineti eelkõige mõistusele. Usuti, kuid seda mõistuse piirides. Leiti, et inimene ise saab elus midagi ära teha ja see tõi kaasa üsna kiire arengu. Valgustusest rääkides ei saa mainimata jätta Prantsuse filosoofi Voltaire`i, kes oma kriitilise ja võtleva mõistusega mõjustas kogu Euroopa vaimsust Kasutatud kirjandus 1. Gunnar eriksson, tore Frängsmyr ``Ideedeajaloo põhijooni`` 2. E. Grauberg, K. Kivinurk ``Maailm. Tõde. Vabadus``
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod:
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega:
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida:
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline
Normatiivne. Kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu -keskne mõiste moraali fil. ja pol.fil; kaugeim eesmärk, milleni püüeldakse. korraldus? – hinnanguline, normi kehtestav. Emotsionaalne seisund PRESENT ja PRAEGU Seotud! Seos naudinguga?- kas naudin praegu?, millal küsida?, pigem pikem Ideedeajaloo traditsioonid: ajaperiood Kanooniline e. tekstuaalne – vanem, A. Lovejoy, ideedeajaloo klubi, pidas “Õnnelik elu”- mida sellega mõeldakse?- algselt ei olnud moraali.fil. ideedeajalugu elutähtsaks, homo homo sapiens peab uurima, mõtlema (see Kas võimalik objektiivselt määratleda? – kes hindab meie elu? Pigem isiklik naturaalne tegevus), mõtlemine kui inimeksistentsi defin
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon
Ennetav sõda on õiglane, kui on ründeoht. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki rahvusvaheline õigus. Inimloomusel on 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasu. Ei tohi lähtuda hetkekasust. Peab valitsema õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Suveräänidel on universaalne karistusõigus kogu maailmas. Metodoloogilised küsimused 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad · Tekstuaalne meetod (A. Lovejoy): Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajaloololine kontekst, autori motivatsioon oma mõtete, ideede avaldamiseks ja ajalis-keelelised eripärad. Ideede ajalugu on ajaloodistsipliini eraldiseisev ja elutähtis osa. Ideed on tsüklilised, pole progressi. Universaalsed probleemid, ajatud ideed. "Idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. Autorit pole vaja uurida: väite tähendus on tekstis olemas
· Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus. Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid Kaks põhilist meetodit: · Kanooniline ehk tekstuaalne meetod · Ajalooline ehk kontekstuaalne meetod Tekstuaalne tekkis varem, EIA kui distsipliini teke · Arthur Lovejoy esimene ideede ajaloo ajakiri. Võitles selle eest, et ideede ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ja elutähtsat ajaloodistsipliini osa. Uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust. Väitis, et kõik mõtlejad
annaabi.ee 
