3.Milline on elektrolüütide, mitteelektrolüütide lahuste elektrijuhtivus? Põhjenda! Elektrolüütide lahused juhivad elektrit.Mida nõrgem on elektrlüüt,seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus.Mitteelektrolüütide lahused elektrit ei juh,sest nad ei sisalda ioone. 4.Mis on elektrolüütiline dissotsiatsioon?Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. 5.Kuidas toimub ektrolüütiline dissotsiatsioon a) iooniliste, b) molekulaarsete ühendite korral? Mille poolestneed protsessid erinevad?-Iooniliste ühendite korral lahustuvad kõik soolad,toimub seostumine vee molekulidega.Molekulaarsete ühendite korral on praktiliselt lahustumatud soolad ja toimub ka seostumine vee molekulidega.Need protsessid erinevad üksteisest sellepoolest, et molekulaarsete ühendite korral toimub reaktsioon happe ja vee molekulide vahel. 6.Millised osakesed esinevad a) tugevate, b) nõrkade, c)mitteelektrolüütide lahustes
Mõisted: Lahus - ühtlane segu mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Küllastunud lahus - lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne. Hüdraatumine - aineosakesete seostumine vee molekulidega. Küllastumata lahus - lahus milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Teemad: Iooniliste ainete lahustumine vees. Iooniliste ainete lahustumine koosneb kahest protsessist ioonide üleminek lahusesse lahusti (vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi
· Aatomid mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni , loovutavad need kiiresti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. · Aatomid mille väliskihil on 6 kuni 7 elektroni, liidavad kergesti elektrone ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks. · Tekivade ioonide ehitus sarnaneb väärisgaasi struktuurile · Kokku peab liidetud elektronide arv võrduma loovutatud elektronide arvuga. · Erinimeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt. · Ioonilise sidemega ainete ehk iooniliste ainete kristallides molekule ei esine. Ioonilise sidemega ühendid ei koosne tahkelt molekulidest, vaid erinimeliselt laetud ioonidest, mis moodustavad ioonkristalli.
Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt
sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on
elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.. F(4,0) polaarsed ja mittepolaarsed ained: polaarne aine koosneb polaaarsetest molekulidest. mittepolaarne aine koosenb ka mittepolaarsetest molekulidest. H2;O2,Cl2;N2 kui molekulis on polaarsed sidemed ja nad asuvad hel sirgel vesi on polaarne aine. Aatomitel peab olema suur elektronegatiivsuste erinevus. 1,9 (suurem vrdne) IA ja IIA- VI ja VII NaCl;LiF;MgBr2;CaCl2;Na2O-kik soolad on joonilise ehitusega. kik leelised on NaOH,Na2SO4,K3PO4 iooniliste ainete omadused: tahked,haprad,krge sulamis temp,sulas olekus juhib hsti elektri voolu.
Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahusest. Küllastunud lahus: kui rohkem ainet lahuses enam ei lahustu. Küllastumata lahus: kui ainet on veel võimalik lahuses lahustada. Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad
Kordseks sidemeks. · Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti s.t aatomi energia kasvab. Iooniline side · Tekib niisuguste aatomite vahel, mille EN erinevad teineteisest tunduvalt EN>1,7 · Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nim. Iooniliseks sidemeks. · Ioonid on anioonid · Ühesuguste sidemetega ained on sarnaste omadustega · Iooniliste ainete omadused . Kõrge sulamis ja-keemistemperatuur, kristallid on kõvad, lahustub veega hästi, sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit. Vesinikside · vesinikside on molekulide vaheline side e. molekulide vaheline tõmbejõud. · Vesinikside on oluline polaarsete molekulide puhul. · Vesinikside on oluliselt nõrgme kui kovalentne side. · Selline side tekib peamiseltt tugevate elektronegatiivsete elementidega:fluori, haniku ja lämmastikuga.
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid. · Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone. · Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl Na+ + Cl-). · Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3) · Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-). · Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3).
olekus. Tahkes olekus on suhteliselt pehmed ja kergesti peenestatavad Nende lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest moodutada veega vesiniksidemied Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsete ainete iseloomustus Tahked Kõrge sulamistemperatuuriga Suure kõvadusega kuid haprad Vees praktliselt lahustumatud Ei juhi elektrit Ioonsete ainete iseloomustus Koosnevad ioonidest, mis on seotud iooniliste sidemega Kõrge sulamistemperatuur. Tahked Suure kõvadusega kuid mõnevõrra haprad Lahustuvad vees Sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit
sool + sool =>> sool + sool -I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool -alati metall + mittemetall =>> sool -??? alus.oks + vesi -ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid hap.oks. + vesi -ei reageeri SiO2. 3. SELGITA 1. Iooniliste ja polaarsete kovalentsete ainete dissotsiatsiooni iseärasusi lahustumisel Ioonilste ainete dissotsiatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja, molaarsete ainete korral aga toimub vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulide polariseerimine ja lagunemine ioonideks. 2. tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsiooni määra erinevus
lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka elektrostaatiliste jõudude mõjul tekkivad sidemed
Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Elektrolüüte liigitatakse tugevateks ja nõrkadeks. Tugevad on vees lahustuvad soolad, leelised ja tugevad happed (H2SO4, HCl, HNO3, H3PO4). Reaktsioonide elektrolüütide lahuses Reaktsioonid elektrolüütide vahel tekib: · sade · vesi e. nõrk elektrolüüt · gaasiline ühend Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 ja nool ülesse Elektrolüütiline dissotsiatsioon ... on ioonide tekkimise protsess lahuses. Iooniliste sidemetega ühendite puhul (ntx soolad) tekivad lahusesse ainult hüdrotiseeritud ioonid. Dissotsiatsiooni väljendatakse võrrandiga. NaCl = Na + Cl. Fe2 (SO4)3 + 3SO4. Samamoodi dissotsiatsieeruvad tugevad alused ja happed. NaOH = Na + OH. Mitme prootonised happed dissotsiatseeruvad mitmes happes. H2SO4 = H + HSO4 (vesiniksulfaatioon) = 2H + SO4. H3PO4 = H + 2HPO4 (divesinikfosfaat) = 3H + PO4.
Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatoodang umbes 150 miljonit tonni aastas. Naatriumkloriid on * valge, iooniliste sidemetega kristalne aine. * vees hästi lahustuv Naatriumkloriidid on kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged Füüsikalised omadused · Molaarmass: 58,44 g/mol · Tihedus: 2,16 g/cm3 · Sulamistemperatuur: 801 °C · Keemistemperatuur: 1465 °C Keedusoola ( NaCl) kasutamine Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena.
KOH kaaliumhüdroksiid Rahvapärane nimetus: sööbekaalium (vananenud) * valge, kristalne, hügroskoopne(rõskuv, niiskuv), vees hästi lahustuv tahke aine. * tehakse samuti seepi, kuid nn. "rohelist" ja tavatingimustes vedelat. * leiab rakendust elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning gaaside (nt. NH3, N2O) kuivatamisel. NaCl naatriumkloriid Rahvapärane nimetus: keedusool. * valge, iooniliste sidemetega kristalne aine. * vees hästi lahustuv., Na2CO3 naatriumkarbonaat Rahvapärane nimetus: sooda/ pesusooda. *valge, vees hästi lahustuv, vesilahuses aluseline NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline.
nende vahele siduvad ja lõdvendavd orbitaalid. 5 ) Millel põhineb induktsioonieffekt ? Kui aatomid on erinevate elektronegatiivsustega tuleb kõrvuti kovalentsete piirstruktuuridega arvestada ka niisuguseid ioonilisi piirstruktuure, mis vastavad aatomite tegelikele elektronegatiivsustele. Polaarse iseloomuga võib olla ka kordne side, kui selles osalevad erineva elektronegatiivsusega aatomid. Kuna - orbitaali elektronid on liikuvamad kui - orbitaali omad, on iooniliste piirstruktuuride osakaal siin suurem. Elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumist mööda -sidemeid nimetatakse induktsiooniks. · I tüüpi asendajad on vesinikust elektronegatiiv-semad. Need rühmad polariseerivad endaga seotud asendajaid ja omandavad negatiivse osalaengu. · +I tüüpi ehk elektropositiivsed asendajad on vesinikust väiksema elektronegatiivsusega. Need rühmad polariseeruvad
Seetõttu võib ioon vastasnimeliselt laetud iooni igast suunast külge tõmmata. Seega erinevalt kovalentsest sidemest ei ole iooniline side kindlasuunaline. On selge, et kahe erinimeliselt laetud iooni koosmõju tulemusena nende jõuväljad ei kompenseeri teineteist täielikult. Järelikult võib ioon vastasnimeliselt laetud osakesi külge tõmmata ka teistest suundadest. Siit tuleb veel üks ioonilise sideme iseärasus: ta pole küllastunud. Iooniliste ühendite struktuur Et iooniline side pole suunaline ja küllastunud, siis on energeetiliselt kasulik, et iga iooni ümbritseks maksimaalne arv vastasnimeliselt laetud ioone. Sama laenguga ioonide vastastikuse tõukumise tõttu on süsteemi püsivus kõige suurem vaid ioonide kindla vastastikuse kordinatsiooni korral. Erinevalt kovalentsetest ühenditest ei sõltu kordinatsiooniarv ioonilistes ühendites elemendi elektronstruktuurist, vaid iooni mõõtmetest
Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed 3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happeline radikaal (R) - igal erinev Lipiidid - Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Lipiid = alkohol + rasvhappejäägid.
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng)
Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Betoon? Betoon on ehitusmaterjal, mis koosneb sideainest (tsement/lubi) ja täitematerjalist (liiv/kruus/killustik), veest ja mõnest muust lisandist, milles sideaine kõvastub. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel. Betooni parim omadus on tema tugevus. Sidemete liigid tahketes ainetes. Kuidas mõjutavad aine omadusi? Sideme liigid tahkistes: Iooniliste sidemetega tahkised - koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõige kõrgem sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos polariseeritavuse kasvuga, lahustuvad ainult polaarsetes lahustes(NaCl, CaCl2). kõige tugevamad tahkised. Metalliliste sidemetega tahkised katioonid on väga lähestikku pakitud, valentselektronid on delokaliseeritud üle kogu massiivi. kõrge soojus- ja elektrijuhtivus,
- Eneg NO2 vähendab NH2 aluselisust para asendis rohkem kui meta asendis (vähendab võimet seostuda retseptori/ensüümi ioonsete sidumispiirkondadega, väiksem aktiivsus). Proovi erinevaid. - - Struktuuri laiendamist (täiendavad rühmad, seeläbi ka täiendav sidumine sihtmärgiga), - Hüdrofoobsuse otsimiseks - alküülrühmade liitimine alkoholidele, fenoolidele, amiinidele, karboksüülhapetele. - Vesiniksidemete ja iooniliste interaktsioonide saamiseks lisatakse alkohole, amiine. Nt vererõhualandaja etüülfenüül, 1000x aktiivsuse tõus fenüülrühma sidumisega. - Kasutatakse agonisti antagonistiks muutmisel (sidumispiirkondade olemasolu, mis looduslikul agonistil/substraadil on puudu. Sidumise aktiivsuse tõttu muutubki ühendi olemus antagonistiks agonistist). - - - - Ahelate pikendamist või lühendamist - Võib viia parema sidumise läbi suurema aktiivsuseni.
(Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne? Ära unusta metallide eripärasid.) 3 Oksüdatsiooniaste. Oksüdatsiooniaste (o-a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus molekulaarsete ainete iseloomustamiseks. O-a kirjutatakse rooma numbriga. Iooniliste ainete korral võrdub oksüdatsiooniaste iooni laenguga. A-rühmade metallidel on tavaliselt püsiv o-a, mis võrdub nende rühma numbriga (erandid: Sn, Pb II, IV). B-rühmade metallidel on tavaliselt muutuvad oksüdatsiooniastmed, mille hulgas on ka II (erandid: Ag I, Zn II). Mittemetallide oksüdatsiooniastmed on muutuvad vahemikus `rühma number' (maksimaalne) kuni `rühmanumber-8' (minimaalne). Erandid: F I, O II, H +I. Näiteks: Al on IIIA rühma metall o-a on +III ja püsiv;
Sideme moodustumisse panustavad elektrostaatilised vastastikmõjud (hape/alus), polarisatsiooniefektid (pehme/jäik), van der Waalsi jõud (dispersioon/tõukumine: molekulidevahelised elektronkorrelatsioonid) ja kovalentsus (laenguülekanne). Kõige levinum ja võib-olla ka lihtsaim vesiniksideme näide on vee molekulide vaheline side. Vesiniksidemete funktsionaalsed omadused on eluprotsesside jaoks äärmiselt olulised. Kuna need sidemed on suhteliselt nõrgad (võrreldes iooniliste ja kovalentsetega), mahuvad nende tekke ja lõhkumise energiad elava organismi normaalse temperatuurikõikumise piiride vahele. See võimaldab reaktsioonide kiiret toimumist. Vesiniksidemed panustavad paljude biomolekulide (nt proteiinid, nukleiinhapped) kolmemõõtmeliste struktuuride moodustumisse. Näiteks DNA kaksikheeliks tekib suures osas tänu vesiniksidemetele komplementaarsete nukleotiidide vahel. Samas on nendel sidemetel peamine roll DNA
Ioonivahetus on vee puhastamise meetod. Vesi juhitakse üle materjali nagu tseoliit (naatriumalumiiniumsilikaat), mis eemaldab kaltsium ja magneesiumioonid ning asendab need naatriumioonidega . ioonimiss materjalideks kastutakse vahet ka looduslikke polümeere. 54. elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria põhiseisukohad. elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria on tänapäeval üldist tunnustust leidnud teooria, mille kohaselt iooniliste sidemetega ühendite lahustumise mehhanismiks polaarsetes lahustites on elektrolüütiline dissotsiatsioon. 55. hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses. Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olekus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nõrgendab nende sidemeid. Polaarsed koovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini
8 Metallid reageerivad mittemetallidega moodustamaks kristalseid ioonseid ühendeid. Ioonses ühendis ioonid on seotud kristallvõres ioonsete sidemetega. Metalli aatomitel on kalduvus kaotada elektrone moodustamaks positiivselt laetud ioone, mittemetallid aga liidavad elektrone, moodustades negatiivselt laetud iooone. Iooni elektrilaeng sõltub aatomi poolt saadud või kaotatud elektronide arvust. Iooniliste ühendite valemeis on alaindeksitega näidatud väikseim ioonide suhe saavutamaks ühendeile omast elektrilist neutraalsust. Polüaatomsed ioonid on kahest või enamast aatomist koosnevad laetud grupid mida hoiavad koos kovalentsed sidemed. Ioonse ühendi nimi moodustatakse kasutades negatiivse iooni jaoks järelliidet “iid” välja arvatud polüaatomsed ioonid. Viimaste jaoks kasutatakse spetsiaalseid nimetusi.
(joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga. Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (SiO)² kihid seotud Al(OH)² kihtidega (joon 8-23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid. Süsiniku modifikatsioonid Süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant on toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Ta tekib ülikõrgel rõhul. Sidemed on puhtalt kovalentsed
(joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga. Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (SiO)² kihid seotud Al(OH)² kihtidega (joon 8-23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid. Süsiniku modifikatsioonid Süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant on toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Ta tekib ülikõrgel rõhul. Sidemed on puhtalt kovalentsed
tetraeedreid ioonse sidemega.Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit , kahe tetraeedriga mineraal akermaniit . Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga (joon 2-20), ainult iga Si-ga on ühendatud neljas O risti tasapinnaga. Sellises kihilises struktuuris korduvad lülid . Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need kihid seotud kihtidega (joon 8- 23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Need kaksikkihid on seotud teiste kaksikkihtidega aga nõrkade van der Waalsi sidemetega. Seega koosneb kaoliin omavahel nõrgalt seotud kaksikkihtidest. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m. Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid, millistest peale kaoliini on tuntumad talk ja muskoviit (vilgu komponent) . 8.2.3 Süsiniku modifikatsioonid
mineraal akermaniit (Ca2MgSi2O7). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga (joon 2-20), ainult iga Si-ga on ühendatud neljas O risti tasapinnaga. Sellises kihilises struktuuris korduvad lülid (Si2O5)2-. Joonis 12-10 Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (Si2O5)2- kihid seotud Al2(OH)4 2+ kihtidega. Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi. Need kaksikkihid on seotud teiste kaksikkihtidega aga nõrkade van der Waalsi sidemetega. Seega koosneb kaoliin Al2(Si2O5)(OH)4 omavahel nõrgalt seotud kaksikkihtidest. Sellistest paralleelsetest kaksikkihtidest koosnevadki õhukesed savi ,,libled", läbimõõduga kuni 1 m.Kihilise ehitusega on ka paljud teised silikaatsed mineraalid, millistest peale kaoliini on tuntumad talk Mg3(Si2O5)(OH)2 ja muskoviit (vilgu komponent) KAl3Si3O10(OH)2.
Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste sidemetega tahkised, koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõrge sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos polariseeritavuse kasvuga, lahustuvad ainult polaarsetes lahustes(NaCl, CaCl2). Metalliliste sidemetega tahkised- kõrge soojus- ja elektrijuhtivus, madal ionisatsioonispotentsiaal, sepistatavus, plastsus, eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus, uue materjalina amorfsed
annaabi.ee 
