leiutaja Elu Õppis Leipzigi ülikoolis Õigusteadust Jena ülikoolis 1621 Matemaatikat ja mehaanikat Leydeni ülikoolis 1623 1631 sai temast mehaanik Gustavus II Avastused Leiutas esimese õhu pumba Uuris vaakumit 1663 leiutas ta kui nähtust esimese elektri Uuris õhu rolli generaatori põlemises ja Mis tootis hingamises staatilist elektrit, pöörleva väävli palli hõõrdumisel Avastused 1673 avastas, et väävli palli hõõrdumisel see hakkab hõõguma Ta avastas, et gaasi Õppis keskkonnas astronoomiat põlemine Ennustas, et tekkitab komeedi sadu suuremat valgust pole juhuslik. ja on säästlikum. (Säästulamp) Tänan kuulamast
Elektrilaengud Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-".
Elektrilaengu ülekanne ja hõõrdeelekter Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Elektrilaengu ülekandel elektronide hulk ei muutu, ainult osa elektrone liigub ühelt kehalt teisele. Kui kehad hõõrdumisel pärast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Kuidas kandub elektrilaeng negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid, neile mõjub tõukejõud. Kui kehad metallvardaga ühendada, hakkavad nn üleliigsed elektronid elektrijõu mõjul liikuma laetud kehalt laenguta kehale. Neutraalne keha omandab negatiivse laengu ja hakkab samuti
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. l Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. l Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. l samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad
Staatiline elekter Kuidas tekib staatiline elekter? Staatiline elekter tekib eriliigiliste materjalide hõõrdumisel (nt õhupalli hõõrumine vastu juuksed), samaliigiliste materjalide lahutamisel (nt teibi lahtirullimine), prootonid ja neutronid moodustavad aatomituuma, mille ümber keerlevad elektronid. Elektronid kanduvad ühelt materjalilt teisele, mõlemad materjalid laaduvad, üks negatiivse teine positiivse laenguga. Olenevalt omadusest laaduda negatiivselt või positiivselt, saab materjalid paigutada nn triboelektrilisse järjestusse
Füüsika TK- 9 klass Elektiväli 1. Milleks muutubaatom siis, kui ta haarab elektrone juurde?- negatiivse laenguga iooniks. 2. Kirjuta Al3 elektronskeem. Al3:13/2/8 3. Hõõrdumisel omavad kehad eri nimelise elektrilaengu. 4. Lünkade täitmine Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Negatiivselt laetud keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkab osa elektrone liikuma negatiivselt kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga keha elektrilaeng siis väheneb neutraalne keha omandab aga negatiivse elektrilaeng
Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmõju uurimine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel läheb osa elektrone üle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hõõrdumisel võrdselt, vastastikmärgiliselt. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoliseeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus, mille kehtivuse aluseks on laengud tekivad elektronide liikumise tõttu Laetud kehad mõjutavad- erinimelised tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Columbi seadus-Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga
Manuaal käigukast Kristjan Teearu Koosneb · Võllid · Hammasrattad · Sünkronisaatorid · Diferentsiaal · Käiguvalimis seadis · Laagrid Õlid ja määrimine · Kasutatakse tavaliselt 75w80 või 75w90 õli (GL4, GL5) · Manuaalkäigukastis, nagu igas teiseski mehaanilist liikumist sisaldavas seadmes, on väga oluline töö teha õlil. Õli vähendab hõõrdumist ja seeläbi ka kulumist. Hõõrdumisel tekivad alati jäägid seega aja jooksul õli määrdub ning kaitsvad ja määrivad omadused vähenevad. · Üldjuhul on soovitav kinni pidada sõidukitootja poolt ettenähtud käigukasti õlivahetuse välbast, kuid soovituslik on teostada manuaalkäigukasti õlivahetus mitte hiljem kui iga 60 000 km läbimise järel. · Kuidas toimub käigukasti määrimine?? Käigud Laagrid Hammasrattad Korpus
7. Too 3 näidet termodünaamika I seaduse kohta; II seaduse kohta. Termodünaamika I printiip: Keha siseenergia muutumiseks tuleb kehaga teha tööd ja (või) kehale juurde anda soojust. Valem: U = A + Q U siseenergia muut (J) A välisjõudude töö (J) -A keha ise teeb tööd (J) Q saadud soojushulk (J) -Q keha annab soojust ära (J) a) Näide1: Inimene pühib põrandat harjaga. Harja harjased teevad tööd hõõrdumisel ja harjased soojenevad. b) Näide2: Puuhalud pannakse pliidi all põlema. Puuhalud teevad mehaanilist tööd. Töö tegemine väljendub puu söestumises (kuumutamisel/põlemisel). c) Näide3: Inimene hõõrub käsi omavahel. Käte töö väjendub nende hõõrdumisel ja seetõttu käed muutuvad soojemaks ja suureneb nende siseenergia. Termodünaamika II printsiip: 1. sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale kehale
Sellised kalad on näiteks haid. Haidel puuduvad elektrielundid, kuid neil on hoopis elektrit tunnetavad organid e. Lorenzini ampullid. Nad suudavad tajuda eriti nõrka isegi 0.005 millivoldise pingega elektrivälja, mille on tekitanud nt. saaklooma lihaskonna vibratsioon. Näiteks mõrtsukhai surub rünnaku ajal silmad taha, vältimaks nende vigastamist ning siis juhivad teda täielikult Lorenzini ampullid, kuni saatusliku hammustuseni. HUVITAVAT · Maod saavad hõõrdumisel mööda maapinda positiivse elektrilaengu. Nad mitte üksnes ei omanda staatilist elektrit, vaid ka säilitavad seda. Staatiline elekter tekib ka siis kui madu lõgistab oma lõgistit. · Nokkloom suleb vette sukeldudes silmad, kõrvad, sõõrmed. Oma saagi leiab ta tänu oma elektrilistele impulssidele. Tema nokal asub palju väikesi elektritundlike närvilõpmeid. TAIMED · Ka taimed on elektriväljade suhtes tundlikud.
Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6
Erx ja Kaarel 2009 Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub tolmu- ja õhusegude liikumisel materjalide töötlemisel (plastmass) ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu: maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine Olemus · Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See ongi osaliselt staatiline energia.
jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad.Kui käsi mõnda aega tugevasi üksteise vastu hõõruda, tunneme, et käed muutuvad soojemaks. Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Nii et kui poleks hõõrdejõudu poleks ka maal elu. 1) Inimesed ei saaks liikud sinna kuhu nad tahaksid. 2) Kehad libiseksid mööda kaldpindu alla. 3) Ei saaks kirjutada ega joonistada. 4) Autoga ei saaks sõita.
02.03.16 Staatiline elekter ESD ehk staatiline elekter on elekter kahe või enama laetud objekti vahel. See tekib erinevate laengutega objektide kokkupuutel, hõõrdumisel või üksteisega lähestikku asumisel. Selline kiire laengu ülekanne võib elektroonikat kahjustada, ja mitte vähe. Kui mõnele komponent saab staatilist elektrit, siis laengud võivad kanduda ka teistele sellega ühendatud komponentidele. Kui protsessorit käega katsuda, võib staatiline elekter protsessorile anda kõva laksu ning peale seda on suur tõenäosus, et protsessor on katki ja ei hakkagi tööle enam.
Hõõrdejõud, Elastsusjõud Hõõrdumine on nähtus, kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakkamist takistav vastastikmõju. Hõõrdejõud näitab hõõrdumisel tekkiva vastastikmõju suurust. Hõõrdejõud on alati vastassuunas liikumisele. Seisuhõõrdumisel mõjub kehale mingisugune väline jõud, kuid hõõrdejõud tasakaalustab selle ja keha ei liigu. F=-F h Liugehõõrdumisel libiseb ühe keha pind mööda teise keha pinda. Liugehõõrdumise jõud sõltub kehade kokkusuruvast jõust ja pindade omadusest. Valemid: Fh= µ * N ; N=m*g Kus Fh Hõõrdejõud(1N) µ Hõõrdetegur N Rõhumisjõud (1N) m mass(1kg) g gravitatsiooni jõud(9
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on
1.1)Hõõrdelekter-elekter, mis tekib kahe erineva keha hõõrdumisel;2)Elektrostaatika-on füüsika osa, mis uurib paigalolevat laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju;3)Elektrilaeng-sama liigise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad;4)Elektriseeritud keha- keha, mis on omandanud elektrilaengu;5)Maandamine-laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga; 6)Elektrostaatiline väli-ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju; 7)Elementaarlaeng-vähimat loduses eksisteerivat elektrilaengut; 2
KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga. Selle keskel on jätkemoodustis ehk konnasilma südamik. Tekke põhjused Valede jalanõude kandmine tekib hõõrdumine Soodustavad tegurid on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste ebatavalise kõveruse või asendi tõttu tekkival hõõrdumisel võib tekkida konnasilm. Sümptomid Tekke tagajärjel võib tekkida konnasilma südamikku kerge põletik, mis tekitab valu Konnasilma tahtlikul vigastamisel võib viga saada nahk ning jääb arm Ravi Kui pöia kuju muutusi korrigeerida kaovad konnasilmad iseeneslikult Piisab vahest ka sobivate jalanõude kandmisest Koduste ravivahenditena kasutatakse konnasilmaplaastreid või vedelikke (salitsüülhape) Üldhügieenilised jalavannid, keratolüütilised
RASKUS- JA GRAVITATSIOONIJÕUD. ❏ Kehadele mõjuvad jõud on arvuliselt võrdsed, aga vastassuunalised. ❏ ❏ Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga KAAL ❏Kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit HÕÕRDEJÕUD ❏ Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud ❏ Hõõrdumisel omandavad kehad laengu ❏ Hõõrdejõud jaguneb kolmeks: seisuhõõrdejõud (mõjub siis kui keha seisab), liugehõõrdejõud (mõjub siis kui keha liigub), veerehõõrdumine (kui keha veerem, see on kõige suurem hõõrdejõud) ❏ ELASTSUSJÕUD ❏ Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ja selle tagajärjel tekkinud kujumuutust nimetatakse deformatsiooniks. ❏ See võib olla nii pöörduv kui ka pöördumatu protsess.
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. lHõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. lElektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele headele, mille tulemusel need
· Vabavõnkumine · Sundvõnkumine · Sumbumatu võnkumine · Harmooniline võnkumine Vabavõnkumine Vabavõnkumine on võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõududega. Nt: · Niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. Sundvõnkumine Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Nt: · Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla, kui käsi või mootor vänta ringi ajab. Sumbumatu võnkumine Sumbumatu võnkumine on võnkumine, kus hõõrdumisel tehtavat tööd tuleb millegagi kompenseerida. Nt: · Kellapendlile annavad lisaenergiat vedru või pommid. Harmooniline võnkumine Harmoonilist võnkumist kirjeldab valem: x=r sin t Et võnkumise amplituud on võrdne ketta raadiusega ehk r=x0, saame valemi: x=x0 sin t Kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks. Harmooniline võnkumine Võnkumisi iseloomustavad suurused
HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest
Elektrivoolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 1amper, tähis I Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A, 1J Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W. Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektriseerumiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist.(laetud kehade vastastikune mõju) Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on java suurus. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga
Süsteemisisesel laengute ümberjaotumisel jääb süsteemi kogulaeng. Laengu jäävuse seadust võib ka tõlgendada kui maailma üldise keskmise neutraalsuse seadust. Mingi keha laadumisega kaasneb vastupidise märgiga laengu ilmumine teisele kehale Küsimused ja ülesanded · Millised algosakesed kas prootonid neutronid või elektronid liiguvad eboniitpulga elektriseerimisel ühelt kokkupuutes olevalt kehalt teisele? Milliselt millisele ? V: Eboniitpulk omandab hõõrdumisel negatiivse laengu elektronid liiguvad villaselt eboniitpulgale · Kas Kahe keha hõõrdumisel teinste vastu võivad mõlemad kehad saada positiivse elektrilaengu ? Põhjenda V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine võib neid omandada (- laenguks) · Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda V: klaasplugad omandavad hõõrdumisel alati + laengu Nad tõukuvad
hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel sulfiidid hõõrdumisel (v.a Ca, Ba) Ei (kõik metallid v.a Au) Mg + S = MgS Fe + S = FeS Hg + S = HgS toimu Li + S = Li2S Al + S = Al2S3 3
Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. Kehad võivad laaduda hõõrumisel. Klaaspula ja siidi hõõrdumisel laadub ka siid, sest ka siid tõmbab pärast hõõrumist enda poole paberitükikesi. Seega, hõõrumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? Kui elektriseeritud klaaspulgaga puudutada niidi otsas rippuvat metallkera ja lähendada see siis paberitükikestele, tõmbab ka metallkera paberitükikesi enda poole. Metallkeral tekkis samasugune omadus nagu laetud kehal. Järelikult omandas metallkera
vahekorrata. Pea meeles! * Sa pead ise muretsema kondoomi kasutamise eest. Ära oota, et partner Sul seda teha palub ja ära looda, et temal see kindlasti kaasas olema peab. * Ole kindel, et kondoomi on hoitud jahedas, kuivas kohas, kaitstud otsese päikesevalguse ja külma eest. * Kontrolli, et kondoom poleks ületanud kasutamistähtaega. * Ära kanna kondoomi püksitaskus, sest kondoomi ümbrispakend võib hõõrdumisel puruneda ja kondoom võib viga saada. * Ära rulli kondoomi enne pealepanekut lahti. Kui kondoom puruneb või libiseb sugutilt vahekorra ajal, peab naine 72 tunni jooksul võtma ühendust naistearstiga. * Kondoom ei kaitse iga nakkuse eest: kui on tegemist kubemetäide või genitaalherpesega, on kondoom kasutu. * Iga vahekorra ajal kasuta uut kondoomi ! Aitäh kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level
Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.Nüüd siis lähemalt kuidas liigub elekter vedelikes, gaasides ja tahketes ainetes. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikusioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus
Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Columb'i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga F=k* Q1Q2/r2 k=Fr2/ Q1Q2 Konstant k võrdub arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest 1 m kaugusel paikneva punktlaengu 1 C vahel. See jõud on 9.109 ehk niisuguse keha raskusjõud, mille mass on ligi miljon tonni. Kehad elektriseeruvad nende vastastikusel hõõrdumisel. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud. N: pärast pestud ja kuivatatud juuste kammimist tõmbuvad juuksed kammi külge.
mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Sõna ´elekter´ tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaiku. Merevaik oli esimene aine, mille juures täheldati elektrilaenguga seotud nähtusi. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. See vastastikmõju avaldub kas tõmbumise või tõukumisena. Kuna vastastikmõju liike on kaks, siis on järelikult olemas ka kahte erinevat liiki
Elektrivälja tugevus suureneb 2 korda Elektrivälja tugevus väheneb 2 korda Teisele laengule mõjuv jõud on 2 korda väiksem Teisele laengule mõjuv jõud on 2 korda suurem 8. SI süsteemis on elektrivälja tugevuse ühikuks 1 N/C 1 N/m 1 J/C 1 V/m 9. Millest sõltub juhi takistus? Juhi ristlõikepindalast Juhi pikkusest Pingest Juhi materjali tihendusest Juhi materjali eritakistusest Voolutugevusest 10. Kahe keha hõõrdumisel omandab üks keha positiivse laengu q. Teine keha Omandab sama suure negatiivse laengu Jääb neutraalseks Omandab sama suure positiivse laengu 11. Pinge on sama, mis Elektrivälja potentsiaalne energia Elektrivälja tugevus Potentsiaalide vahe 12. Laengu 4C viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 mJ. Punktide A ja B vaheline pinge on järelikult U=A/q 0,5 mV 2 mV (vale) 6 mV 8 mV 13
Klass 4. Kergestisüttivad tahked ained jagunevad omakorda kolme alaklassi. Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. Kergestisüttiv või põlev, võib süttida kuumusest, sädemetest või leekidest. Võib sisaldada isereageerivaid aineid, mis võivad kuumuse käes, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskmetalliühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel eksotermiliselt laguneda ning võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine. Sisu võib kuumutamisel plahvatada.Mitteplahvatavas olekus lõhkeainel tekib plahvatusoht lahjendi kao korral. Isesüttivad tahked ained. Võivad veega kokkupuutel jõuliselt reageerida. Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase. Klass 5
soojust ja valgust Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad NaCl maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend KCl kaaliumväetis CaCl2 õhu kuivatamiseks eksikaatoris ZnCl2 puidu immutusvahend mädanemise vastu; metallide jootevedeliku koostisosa AgCl fotopaberite valmistamisel Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad BaCl2 väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv KClO kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel Ca(ClO)2 kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina FeCl2 reaktiivide valmistamiseks Vesinikkloriidhape Saadakse vesinikkloori lahustumisel vees Kontsentreeritud vesinikloriidhape sisaldab 37% HCl Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev ja sööbivate omadustega vedelik Reageerib enamike metallidega (va Cu, Ag, Hg, Pt, Au)
mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Sõna ´elekter´ tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaiku. Merevaik oli esimene aine, mille juures täheldati elektrilaenguga seotud nähtusi. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. See vastastikmõju avaldub kas tõmbumise või tõukumisena. Kuna vastastikmõju liike on kaks, siis on järelikult olemas ka kahte liiki laengud:
ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevalt laetud kehad üksteist mõjutavad. Elektrilaeng kandub ühelt kehalt teisele. Tähis: q Ühik: 1C(kulon) Mõõdetakse: Elementaarlaengu arvuga Arvutatakse voolu tugevuse ja aja kaudu ELEKTRILAENGU ÜLEKANNE Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul ühest kehast teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem, kui prootoneid. Liigsetele elektronidele mõjuvad tõukejõud. Kui kehas elektrijuhiga ühendada, hakkavad elektronid laenguta kehale liikuma. Elektrijuhis liikuvatele elektronidele mõjuvad vastassuunalised elektrijõud. Kui laengud saavad võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakka...
ELEKTER SÕNA ELEKTER PÄRITOLU Sõna elekter tuleneb vanakreeka sõnast lektron -"merevaik". Nimetus tuleb sellest, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtuseid: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. ELEKTER Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele.
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level N ende tikkudega tuli olla äärmiselt ettevaatlik, sest need süttisid hõõrdumisel mis tahes pinnaga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänapäeva tuletiku leiutas 1844. aastal rootslane Gustaf Erik Pasch Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles
Süsteemisisesel laengute ümberjaotumisel jääb süsteemi kogulaeng. Laengu jäävuse seadust võib ka tõlgendada kui maailma üldise keskmise neutraalsuse seadust. Mingi keha laadumisega kaasneb vastupidise märgiga laengu ilmumine teisele kehale Küsimused ja ülesanded 1.Aatomi ehitus 1.millised algosakesed kas prootonid neutronid või elektronid liiguvad eboniitpulga elektriseerimisel ühelt kokkupuutes olevalt kehalt teisele? Milliselt millisele ? V: Eboniitpulk omandab hõõrdumisel negatiivse laengu elektronid liiguvad villaselt eboniitpulgale 2.Kas Kahe keha hõõrdumisel teinste vastu võivad mõlemad kehad saada positiivse elektrilaengu ? Põhjenda V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine võib neid omandada (- laenguks) 3.Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda V: klaasplugad omandavad hõõrdumisel alati + laengu Nad tõukuvad 4
Elektrivälja põhiomadus. Laengute vaheline vastastikmõju. Teineteise suhtes paigalseisvate laetud kehade vahel tekib vastastikmõju. Millist mõju avaldab elektriväljale: a) aine, b) dielektrik, c) elektrijuht. Homogeense elektrivälja tunnused. Elektrivälja tugevus on igas ruumpunktis ühesugune. Jõujooned algavad + laengult ja lõpevad laengul. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Nende vastastikusel hõõrdumisel tekib nende vahel elektrijõud. Nende vahel tekib tõmbejõud. Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Selgita. Sõltub laengute suurusest(kui sama laeng siisjõud +, erilaeng siis jõud-) laengutevahelisest kaugusest(Kui kuulikeste läbimõõt on vahekaugusele lähedane, siis samanimeliselt laetud kehad asetuvad kummagi kuulikese sellisesse ossa, mis jääb teisest kuulist võimalikult kaugele) ainest(jõud on suurim vaakumis, kuid peaaegu samasuur on ta ka õhus)
Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes ja nii edasi. 1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjused hooletus lahtise tulega ümberkäimisel; laste mängimine tulega; lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine; lõkkest lendavad sädemed; kulu põletamine; katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine; katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine; tahtlik süütamine; äike; suitsetamine. 1.1.4 Sisetulekahju arenemine
reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete, sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused
I = q*n*S*v Sõltub vabade laengukandjate arvust, kiirusest ja konsentratsioonist, juhtme ristlõikepindalast, laengukandja laengust. 4. Elektriliseks varjestamiseks nimetatakse mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Teleri antennikaabel 5. Äikesepilves toimuv: Maapinna lähedal soojenenud õhk hakkab kiiresti ülespoole tõusma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad ja jääkristallid hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on negatiivne, väiksematel aga positiivne. Väiksemad kergemad piisad tõusevad kõrgemale. Äikesepilve ülaosa positiivne ja alaosa negatiivne. Suurem osa välgulöökdest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 6. Piesoefektiks nimetatakse aineid, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel. Piesoelektriline pöördefekt esineb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. (Andurid, kvartskell) 7
Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil
“Särtsu” kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust enne avamist kiiresti sõrmega või läbi varruka, avab ukse küünarnukiga või tõukab selle küljega lahti. Teisele inimesele terekätt andes ei oska me tavaliselt aimatagi, et võime saada tugeva elektrilöögi, mis meid ebameeldivalt üllatab ja võpatama paneb. See on omamoodi naljakas, aga ometi ebameeldiv, eriti kui juhtuv on ette teada. Kuidas tekib ? staatiline elekter kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada Ohud Juhul kui sul on elektrostaatiline laeng võid keerata nässu nt mingi kiibi mille kallal tegeled/ puutud ning see laeng võib kiipi vigastata ja ka päris kasutus kõlbmatuk selle kiibi teha.
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid.
REFERAAT Elekter, jõud ja liikumine ELEKTER Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise
ning seejärel toimub materjalide järk-järguline uuestiliitmine sondi tagaküljel. See põhjustabki keevisliite materjalide vahel. FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited. Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks. Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus
2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, sa organismis endas, nt bioloogiline, osmootne ja mehaaniline hemolüüs ka. VERE REAKTSIOON
Elektrilaengu ülekanne. Hõõrdeelekter Hõõrdeelekter on üks staatilise elektri liik. Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on nähtus, kus teatud kehad omandavad elektrilaengu (hõõrdeelektrilaengu), kui neid teatud muude kehadega intensiivselt hõõruda. Kas keha omandab positiivse või negatiivse laengu, oleneb keha materjalist. Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul kehast, kus neid on rohkem, kehasse, kus neid on prootonite arvuga võrreldes vähem. Hõõrdumisel kehad elektriseeruvad, kuna eri ainetest kehade tihedal kokkupuutel liiguvad elektronid ühelt kehalt teisele. Kehade eemaldamisel on ühel negatiivne ja teisel sama suur positiivne elektrilaeng. Kehi hõõrutakse selleks, et saavutada tihe kontakt kehade pindade vahel.
kaaliumväetisena, tsinkkloriid mis leiab kasutust puidu immutusvahendina mädanemise vastu ning on ka metallide jootevedeliku koostiosa. FeCl ehk raud(III)kloriidi kasutatakse reaktiivide valmistamiseks ning baariumkloriid on väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv. Õhu kuivatamiseks eksikaatoris kasutatakse kaltsiumkloriidi, hõbekloriidi kasutatakse tema valgustundlikkuse tõttu fotopaberite valmistamisel. Kloori ühend kaaliumkloraat on kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, mida kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks kui ka tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Ning keemiatööstuses on levinuim kloori ühend kaltsiumhüpoklorit, mis on kloorlubja tähtis koostisosa ja seda rakendatakse pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina. Kasutatud kirjandus http://kemikaalimaailm.sm.ee/kemikaalid/kloor.html https://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html https://www.taskutark
annaabi.ee 
