Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrilaeng, elektrivoolu töö jne. (1)

3 HALB
Punktid
Elektrilaeng - on keha iseloomustav füüsikaline suurus. Näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis: q või Q, ühiku tähis C( kulon ). Q= It
Elektrivool- nimetatakse laengukandjate suunatud liikumiseks.
Elektrivoolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 1amper, tähis I
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A, 1J
Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W.
Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektriseerumiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist.(laetud kehade vastastikune mõju)
Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on java suurus.
Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga
Q= It,, l= q/t, I=U/R, U= A/q, A=Uq, A=Uit, N=A/t=IU
A=U*U/R*t, 1J( 1J=1V*1A*1s) , 1C=1A*1s, 1W= 1V*1A, 1W=1V*1A, 1A*1s=1W*1s
Si-süsteem:
Füüsikaline suurus
Tähis
Ühikunimetus
Ühik
Pikkus
Ell(l)
meeter
M
Mass
M
Kilogram
Kg
Aeg
T
Sekund
S
Temp
T
Kelvin
K
Ainehulk
N
Mool
Mol
Elektrivoolutugevus
I
Amper
A
valgustugevus
I
Candela
Cd
Si- süsteemi eesliited:
Nimetus
tähis
Tegur,
Mega
m
10 6
Kilo
k
10 3
Detsi
d
10 -1
Senti
c
10-2
Milli
m
10-3
Mikro
u-väikse jotiga
10-6
Nano
n
10-9
piko
p
10-12
Elektrilaeng-elektrivoolu töö jne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisuke323 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elektrivool - alalisvool
3
doc

Elektrivool - alalisvool

Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda elektrivool. · 1 C on niisugune laeng mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus juhis on 1amper. · Punktlaeng on selline laetud keha mille mõõtmed antud tingimustes ei ole olulised.. · Lähimõju teooria kohaselt mõjutavad laengud teineteist mingi vahelüli(niit, juht, varras) kaudu. Üldisemas mõttes aga keskkonna kaudu milles mõju kandub edasi ühest punktist teise. · Kaugmõju teooria kohaselt toimub mõju edasi kandumine vahetult läbi tühjuse.

Füüsika
Elektrivoolu töö ja võimsus
16
ppt

Elektrivoolu töö ja võimsus

Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t

Füüsika
Elektrivoolu töö
16
ppt

Elektrivoolu töö

Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t

Füüsika
Elektromagnetism ja optika
8
doc

Elektromagnetism ja optika

Q E =k r2 Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus ja teda võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole. Kehtib superpositsiooniprintsiip (liitumise põhimõte): laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektorid liita. Töö elektriväljas Pinge ­ elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise. U = 1 -2 U ­ pinge (ühik: 1V) U = A U ­ pinge (ühik: 1V) ­ potentsiaal q A ­ töö (ühik: 1J) q ­ laeng (ühik: 1C) Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtivakeha või kehade süsteemi laadumisvõimet.

Füüsika
Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused
5
docx

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused

positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. (Elektroskoobi kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutatada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja ostui omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis ostui otsad tõukuvad vardast eemale.) 5. Mis on elektrijõud? Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega laetud kehad üksteist mõjutavad. 6. Millest sõltub elektrijõu suurus?

Füüsika
Elektriõpetuse tähtsamad valemid
2
doc

Elektriõpetuse tähtsamad valemid

Elektriõpetuse tähtsamad valemid. 9 klass. 1. Voolutugevus. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega. elektrilaeng q 1C ( kulon) Voolutugevus= aeg ; I= ; 1A (amper)= ; t 1s ( sekund ) 2. Pinge Elektrivälja pinge juhi kahe punkti on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. elektriväljatöö A 1J ( dzaul ) Pinge= elektrilaeng ; U= q ; 1V= ;

Füüsika
11 klass
1
doc

11 klass

..=IR+Ir. Jadalülitus: kõiki takisteid läbib sama vool; skeem. Seadused: voolutugevus on ahelas igal pool samasugune (I1=I2...=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+...=U); kogutakistus on võrdne tarbijate takistuse summaga (R1+R2+...=R). (Vooluallika)elmotoorjõud- näitab kõrvaljõudude tööd pos. ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringis. Emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on suuteline tekitama. ...=Ak/q, Ak- kõrvaljõudude töö, q- laeng. Vooluallika ül on tagada vooluringis pidev vool, tekitada jõud, mis paneks osakesed liikuma. Sõltub temperatuurist. Ohmi seadus vooluringi osa kohta- Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu, kus takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. R=U/I. Ühik-juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A.

Füüsika
Füüsika konspekt
11
doc

Füüsika konspekt

muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on samad. Absoluutselt mitteelastne põrge: Selline põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega (moodustavad uus keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus. M v + m v = (m + m )v Mehaaniline töö: Töö on võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: Tähis A, ühik 1J=1 Nm=1 kgm²/s². Valem: A=Fscos Raskusjõu töö: Valem: A=mgh ; keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne. Hõõrdejõu töö: Valem: A= -Ns (N ­ rõhumisjõud, s ­ nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega) ; töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline

Füüsika




Kommentaarid (1)

qwerty777 profiilipilt
qwerty777: kärab kah, hah
20:55 15-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun