täiustatud tööks vajalikku aparatuuri ja korregeeritud töökorraldust, et olla elanikkonnale igati kättesaadav. LÄÄNE-EESTI keskus Pärnu Pikk 18 menetleb hädaabiteateid, mis laekuvad telefonile 112. Pärnust, Pärnumaalt Saaremaalt, Hiiumaalt, Läänemaalt. Hädasolijaid aidatakse nii tervise probleemide puhul, kui ka tuleõnnetustel ning püütakse lahendada keskkonnainspektsiooni töövaldkonda laekuvaid muresid. Seoses juubeliaastaga ning Häirekeskuse pideva arenguga positiivses suunas korraldab LÄÄNE-EESTI keskus infopäeva ning lahtiste uste päevad elanikkonnale. AJAKAVA 14 märts 2011 9.00- 11.00 asutuste juhatajad, ettevõtete tuleohutuste eest vastutavad isikud 11.00-13.00 PRS töötajad ja aktivistid 13.00-15.00 Eesti Kurtide Liidu töötajad ja vaegkuulajad teeninduspiirkonnast 15.00-17.00 Pärnumaa Pensionäride Liit, sotsiaaltöötajad 15 märts 2011 9.00-13.00 koolide põhikooli õpilased 13.00-15.00 lasteaedade koolieelikud 15
Õnnetus ei hüüa tulles. Just seepärast peaksime olema iga hetk valmis kasutama oma parimaid oskusi ja võimalusi halvimate tagajärgede vältimiseks. Kulu põletamine 2006.a toimus Eestis üle 5000 metsa- ja maastikutulekahju, nende tagajärjel hukkus neli inimest ja hävis 70 hoonet. Põlengute kaasnenud kahju oli hinnanguliselt 50 miljonit krooni. Kevadised kulupõlengud toovad kaasa päästeteenistuse ja häirekeskuse töökoormuse hüppelise kasvu. Kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästeteenistuse kui ka kiirabi kohale kutsumist. Seoses rohkete väljasõitudega tekib päästeteenistuse kohalejõudmisel sündmuskohtade viivitusi, mis põhjustab õnnetuste tagajärgede kasvu. Käesoleva aasta 1. aprillist jõustuvad keskkonnaministri määruse ,,Metsa ja muu taimestikuga
........................................................................................6 1.4Regionaalsete päästekeskuste kontaktandmed:.........................................................7 2.Häirekeskuse olemus:..........................................................................................................9 2.1 Juhtkond:..................................................................................................................9 2.2 Häirekeskuse tutvustus:..........................................................................................10 2.3 Regionaalsete häirekeskuste kontaktandmed:........................................................10 3.SISEKAITSEAKADEEMIA OLEMUS:..........................................................................12 3.1 SKA rektoraadi laiendatud koosseis:......................................................................13 3.2SKA tutvustus:...............................
selleks iga isiklikku potentsiaali. Missiooni ja visiooni teadvustamine organisatsiooni liikmete seas aitab edendada koostööd ja meeskonnatööoskusi, arendab personali analüüsioskust ning ergutab juhtkonda, aga samuti kõiki teisi töötajaid, tulevikule mõtlema. Reageeritakse ühtsetel alustel neljaks tasandiks ja neljaks astmeks jagatud süsteemina. Tasandid näitavad päästevõimekust ja –ressursse, astmed hindavad päästesündmuse keerukust. I astme sündmusele reageerib häirekeskuse korraldusel üks pääste- meeskond, II, III ja IV astme sündmusele vastavalt rohkem. Valdav osa sündmusi nõuab ühe või mõne päästemeeskonna abi. Kõrgendatud astme reageerimist ja päästetöid väga paljude meeskondadega on Eestis õnneks suhteliselt vähe. I tasandi komandosid on kokku 72 eri suuruse ja võimekusega. Komandovõrgustik katab riiki nii, et päästeabi jõuaks kohale võimalikult ruttu. 93% Eesti elanikke saab elupäästvat abi hiljemalt 15 minuti jooksul.
terminali punasest nupust, mille läbi vabastatakse raadioeeter koheselt. 7 Kõne alustamiseks tuleb vajutada terminali punane nupp alla 15-ks sekundiks, misjärel läheb raadiojaam hädaabi reziimile ning üritab Häirekeskusega ühendust võtta. Hädaabi signaaliga jääb raadioterminal eetrisse ja kõneleda saab ilma PTT nupu vajutuseta. Kogu juttu ja ümbritsevat tausta kuuleb vaid hädaabiteate saanud Häirekeskuse keskus. Hädaabikõne saab lõpetada Häirekeskus või hädaabi kõne lõpetamiseks tuleks hoida punast nuppu 10 sekundi vältel all. Hädaabikõne jõuab alati Häirekeskusesse sõltumata Ester võrgu tugijaama kõnede hõivatusest. (Jõessaar i.a) Hädakutsungi puhul loodav kõneühendus on võrgus kõige kõrgema prioriteediga. Hädakutsungi terminali kuvatakse DWS-is individuaalkõne aknas. Aken ilmub DWS-i punasena, millega kaasneb helisignaal
Elektromagnetismi rakendused 1. Võrdle alalisvoolu ja vahelduvvoolu,tee voolutugevuse graafikud ja selgita millised on voolutugevuse väärtused mõlemal graafikul(mitu väärtust on voolutugevusel vahelduvvoolu korral). Alalisvoolu tugevus ja suund ei muutu. Alalisvoolu saab patareidest ja akudest. Vahelduvvoolus muutuvad voolu suund ja tugevus. Vahelduvvoolu saab seinakontaktidest, kuhu saadab seda elektrijaamas töötav generaator. Alalisvoolu tekitab juhis muutumatu elektriväli, vahelduvvoolu korral tekitab seda perioodiliselt muutuv elektriväli. Vahelduvvool Alalisvool Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Vahelduvvoolu pinge muutub ajas samuti siinuselaselt. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus on selline alalisvoolu tugevus...
4. Autos olles sulge aknad ja uksed, lülita välja auto ventilatsioon. 5. Teavita tekkinud ohuolukorrast lähedal asuvaid inimesi. 6. Võimalusel abista hätta sattunud inimesi -suitsust tingitud tervisekahjustusega inimene toimeta ohutusse paika ja aseta kõhuli. 7. Infot ja juhiseid saad Viljandi Naftabaas OÜ valjuhääldajate kaudu, päästeala infotelefonilt lühinumbril 1524, samuti Vikerraadio (106,1 ja 106,7 MHz) või Raadio 4 (94,4 MHz) vahendusel. 8. Häirekeskuse lühinumbrile 112 helista vaid tõsise vajaduse korral, et mitte takistada tegelike abivajajate hädaabikõnesid. 5 Lisad 6 Kasutatud materjal 1. http://www.naftabaas.ee/information.php?imenu=12 2. http://www.statoil.ee/public/Mootoribensiini_ohutuskaart.pdf 3. http://dekoil.ee/www_6/Avalik/index_est.html 4. http://www.rescue.ee/26481
Tuletöö tegemisel automaatse tuletõrjevahendiga varustatud ruumis võib tuletõrjevahendi töötegemise ajaks välja lülitada. Automaatse tuletõrjevahendi välja- ja sisselülitamist võib teha ainult seda hooldav isik. Kui tuletöö tegemise käigus on möödapääsmatu selle vahendi välja- ja sisselülitamine, tuleb tuletöö loale märkida lülitusi tegeva isiku nimi. Kui automaatse tuletõrjevahendi rakendumise signaal on päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse valvekeskuse kontrolli all, tuleb eelseisvast välja- ja sisselülitamisest keskuse valvetöötajat informeerida. Tuletöö tegemisel on keelatud: 1) alustada või teha tööd mittekorras aparatuuri või seadmega; 2) kanda tuletöö tegemisel rõivast või kinnast, millel on õli, rasva, bensiini või muu põlevvedeliku plekke; 3) keevitada, lõigata või joota põleva värviga värskelt värvitud tarindit või toodet enne värvi
ei osanud sellise suurealalise sündmusega arvestada, tuli see neile ootamatult. Kindlasti oleks saanud abistada ja toimida sündmusel efektiivsemalt. Teiseks suuremaks probleemiks osutus võrgukoormus. Kuna maha langenud puud häirisid osade liinide tööd, tegelesid selle kõrvaldamisega päästeteenistus ning kohaliku teemeistripunkti töötajad. Kuid kuna helistajaid oli nii palju siis oli võimatu ühendust saada nii häirekeskuse kui ka omakestega, kelle pärast oldi mures. Kuna mõnda aega viibisid elanikud nii ilma elektrita kui ka telefoni- ja internetiühenduseta, tekisid inimestele kohati paanika häired. Lisaks sellele ei saadud koheselt oma abivajadusest märku anda. Näiteks, nähti kuidas tuul rebis naabermajalt katuse, kuid sellest teavitada avariitelefonile oli võimatu, kuna liin oli ülekoormatud. 8 9 KOKKUVÕTE
SISUKORD SISSEJUHATUS Minu praktika aruandes on kirjutatud päästeasutuse struktuurist, töökorraldusest, tehnikast ja selle hooldusest, valveteenistuses osalemisest ning minu suurimast sündmusest. Praktika toimus 01.02.12-18.03.12, Paides. Päästja praktika on päästeameti õppekavas ettenähtud ja on üks olulisemaid osasid õppetööst. Eesmärk oli rakendada koolis õpitud teoreetilised teadmised päästja praktilises töös, mõista päästeasutuse administratiivset ja operatiivteenistusliku struktuuri, mõista komando töökorraldust ja rakendada päästetöös omandatuid kogemusi. Praktika juhendaja oli Valeri Ivanov. 1. PÄÄSTEASUTUSE VÄLJASÕIDUKORD, SIDEPIDAMISKORD JA TÖÖKORRALDUS Lääne päästekeskuse administratiivne struktuuri kuuluvad (allikas: Päästeameti teenistujate koosseisu kinnitamine, Päästeameti peadirektori 27.12.2011 käskkiri nr. 223 Lisa 5): 1. Tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso 2. Insenertehniline...
investeering inimelude ja vara kaitseks. Videovalvesüsteemi põhiülesanne on jälgida ja salvestada kõikvõimalikku liikumist valvataval alal. Talletatud informatsiooni on võimalik hiljem taasesitleda ja analüüsida suurte võimalustega juht- ja salvestusseadmete abil. Videovalvesüsteemi soetamine on investeering vara kaitseks. Tehnilise valve süsteemi põhiülesanne on valvataval alal situatsioonimuutuste äratundmine, saadud info kontrollimine ja vajadusel häirekeskuse või hoone valdaja kiire informeerimine. Läbipääsu kontrollsüsteemide põhiülesanne on kontrollida liikumist, määrata erinevate kasutajate ja kasutajagruppide õigused ning ligipääs hoone erinevatesse ruumidesse. Lisaks võib läbipääsu kontrollsüsteemi abil teostada tööajaarvestust. Side- ja arvutivõrgud on tänapäevases kontoris möödapääsmatud ja väga olulised. Üks arvuti on lihtsalt üks arvuti, aga infotehnoloogilise struktuuri
poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele 1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. 2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. 3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. 4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed
kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele (1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. (2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. (3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. (4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema
seadmata tule kustutamist; · kui sündmuskohale saabub päästemeeskond, siis tuleb minna kohe nende juurde ja räägi, mida sellest tulekahjust teada on (kas keegi on hoones sees, kus täpselt põleb, kas on alustatud kustutamist). Häirekeskusesse helistamisel tuleb edastada järgmist infot ning vastata küsimustele: · Mis on juhtunud? Kui helistada häirekeskusesse, siis on kõige õigem alustada sellest, mis on juhtunud. Seejärel saab häirekeskuse dispetser ennast häälestada vastavale lainele ning süveneda kiiremini probleemi. Kui esimeses lausest ei ilmne, miks helistatakse ja dispetser peab ise hakkama seda pärima, siis kulub sellele lisaaega. Tulekahju korral on tähtis, et häirekeskus saaks informatsiooni selle kohta, mis põleb. Kas tules on mõni hoone või sõiduk või kulu või prügi jne. Kui tegemist on hoonega, siis on oluline, millisel korrusel toimub põlemine, kas paistab
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja ...
lahustuv. Õhuga kergesti segunev. (Tunni oma) 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Ei 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon - kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? 3min-5 min 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?Mis on juhtunud, Võimalikult täpne asukoht, kas on kannatanuid, oma nimi ja telefon, jälgi juhiseid ja ole rahulik, ära katkesta kõnet ilma loata. (Tunni oma) 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama?18-22 sekundit 15
asendiplaanil, ning inimeste ligikaudne arv ohualas; 3) ülevaade ja kirjeldus rakendatavatest meetmetest mis tahes võimaliku ja suurõnnetuse käivitumise seisukohalt olulise olukorra või sündmuse kontrollimiseks ja tagajärgede piiramiseks. Ülevaade sisaldab ka kasutuses kaitsevahendite ja ressursside loetelu; 4) kasutatavad abinõud õnnetuse mõjupiirkonnas olevatele inimestele ohu vähendamiseks, varajase hoiatuse süsteemi kirjeldus ja juhised ohuolukorras käitumiseks; 5) Häirekeskuse, Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse teavitamine õnnetusest. Määratakse kindlaks teave, mis peab 15 õnnetusteates sisalduma, ning edasine üksikasjalik teabevahetuse korraldus päästeasutusega niipea, kui teave on kättesaadav; 6) personali koolitamise ja õppuste läbiviimise kord vastavalt ülesannetele, mida personal peab täitma; 7) väljaspool käitist toimuva päästetöö abistamise võimalikkus.
Hüpoteesi kontrollimiseks kasutati ankeetküsitlusi. Läbiviidud uuringu tulemusena leidis kinnitust hüpotees vaid osaliselt, et operatiivkaarte ei kasutata kuna on palju tähtsusetut informatsiooni, mis raskendab operatiivkaardi lugemist. Ettepanekute näol esitas autor visiooni operatiivkaartide koostamise protsessidest, tarkvarast operatiivkaardi koostamisel ning tutvumisõppuste ja tutvumiskäikude läbi viimisest. Võtmesõnad: eeltegevus, hädaolukord, häirekeskuse logistik, operatiivkaart, operatiivplaan, päästetegevus, päästetöö Võõrkeelsed võtmesõnad: Säilitamisekoht: Kaitsmisele lubatud Kolledži direktor: Ain Karafin Allkiri: Vastab lõputöö nõuetele Juhendaja: Leonid Pahhutši 2 SISUKORD ANNOTATSIOON .......................................................................................................................... 2 SISUKORD ...............................
Virnade vahel tuleb järgida tuleohutuskujasid, kuhu ladustamine on keelatud. Kuival aastaajal tuleb vajaduse korral puitmaterjali niisutada veega. Puidutöötlemisettevõtte territooriumil on kulu põletamine keelatud. Kõik puidutöötlemisettevõtte ruumid tuleb hoida alati puhtad. Nii ruume kui ka seadmeid tuleb tolmust ning põlevmaterjali jäätmetest pidevalt puhastada. Ruumides tuleb panna nähtavale kohale välja teatis häirekeskuse telefoninumbriga, telefoni asukohta tähistav märk ning tuleohutusjuhend. Tootmis- või laohoone ruumide põrandatele märgistatakse läbikäigu piir ning materjalide põrandale ladustamise koht hästinähtava piirjoonega. Läbikäigu laius neis hoonetes peab olema vähemalt 0,9 m ning väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse või värava laiune. Puitmaterjali tohib hoida tootmishoones koguses, mis ei ületa ühe töövahetuse või
Põrand betoneeritud või materjalist, mis ei lase ümberläinud preparaati maasse imbuda. säilitamiseks ettenähtud konteiner või kapp asub hoones, mis ei ole elamu ega loomakasvatushoone pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele. Hoiuruumis on vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja veekindel anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis on nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112. Taimekaitsevahendi tühja pakendit hoitakse hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. § 2. Isikukaitsevahendi kasutamine taimekaitsetöö tegemisel Taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks hingamisteede kaitsevahendit, nahakaudse mürgistuse vältimiseks kaetakse kõik kehaosad.
õige tee leidmisele aega kulutama, selgita, kuidas ja kust maja juurde ja majja pääseb. Lukustatud trepikoja puhul garanteeri kiirabitöötajaile sissepääs. Väiksemas maakohas asudes kirjelda täpselt teed ja maja, nimeta maja või koha eritunnuseid. Kui on kedagi abivajaja juurde jätta, tule ise kiirabile uksele või teeotsale vastu. KES helistab - ütle oma nimi, telefon, seotus patsiendiga (näiteks kas ema või lihtsalt möödakäija). Kuula tähelepanelikult, mida häirekeskuse töötaja räägib, käitu vastavalt. Ära katkesta kõnet enne selleks loa saamist. Ära lahku abivajaja juurest. Kui patsiendi seisund muutub, helista 112-le uuesti ja kirjelda muudatusi. Hoia enda telefon vaba, et teel olev kiirabi või häirekeskuse töötaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada, näiteks kui ei leia maja üles vmt. Kiirabi töötab eelkõige eluohtlikus seisundis patsientide päästmiseks, vältimatu abi andmiseks
10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas . 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? Vastus: 3 5 minutit , mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida lahvatus. 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? Vastus on: 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon; - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt; - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid; - ära katkesta kõnet ilma loata;
pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. 14. Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks? Ajukolju trauma Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd, ajupõrutus ja ajuvapustus
........................ 101 4.1.Üldine farmakoloogia........................................................................................................... 102 4.2. Erifarmakoloogia................................................................................................................. 106 4 5. Raadioside alused ....................................................................................................................... 134 6. Suhtlus ja koostöö häirekeskuse, teiste tervishoiutöötajate ning operatiivteenistustega ............ 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11
· (2) Tuletõrje- ja päästetööde riiklikku korraldamist juhib Siseministeerium. · (3) Maavalitsus: 1) tagab tuletõrje- ja päästeteenistuse tervikliku ja tasakaalustatud arengu maakonnas; 2) koordineerib tuletõrje- ja päästeformeeringute tegevust maakonnas; 3) korraldab operatiivsidet ja infotöötlust maakonnas; 4) kinnitab maakonnas paiknevate tuletõrje- ja päästeformeeringute koostööplaanid. · (4) Maavalitsus moodustab häirekeskuse ning vajaliku struktuuriüksuse või paneb struktuuriüksuse ülesanded käesoleva seaduse § 6 3. lõike alusel moodustatud ühisele tuletõrje- ja päästeasutusele. · III peatükk TULEKUSTUTUS- JA PÄÄSTETÖÖD · § 11. Häirekeskus · (1) Õnnetusest teatamine häirekeskusele või tuletõrje- ja päästeformeeringule tagatakse sidevõrgu kaudu Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
7) võtta hoiule ainet, milles on ilmsed isesüttimise kolded; 8) hoida ühes ruumis või lao sektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga; 9) lasta hapnikuballoonile sattuda õli või rasva ja selle armatuuril kokku puutuda õlise materjaliga; 10) kinni hoida põlevgaasi ballooni teisaldamisel selle ventiilist. §28. Ehitises pannakse nähtavale kohale üles: 1) teatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta tähistav tuleohutusmärk; 96 2) tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessiga ruumi kohta kehtiv tuleohutusjuhend ja tuleohutusmärk ruumi ukse välisküljel. §29. Vaip või muu põrandakate peab evakuatsiooniteel ja inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis vastama süttivustundlikkuse ja tuleleviku suhtes ehitiste
20.oktoober presidendi soovitatud ühiskondlikule leppele, mille eesmärk on arendada kodanikuühiskonda. UNESCO kandis Kihnu kultuuriruumi ning Balti riikide laulu- ja tantsupeo 7. november traditsiooni maailma vaimse ja suulise pärandi nimistusse. 2004 Politseiaparaadi reorganiseerimine: senise 17 prefektuuri asemele 4. Edaspidi 1. jaanuar toimusid samasugused ümberkorraldused ka kohtute, maksu- ja tolliameti, prokuratuuri ja häirekeskuse struktuuris. Tallinna jõudsid tagasi Eesti autosõitjad, nn veerevad eestlased (Rolling Estonians), kes pooleteise aasta jooksul tegid maakerale ringi peale, läbides 68 riiki (kokku 177 4. veebruar 300 km). Kogu marsruudi sõitsid läbi kaks meest – Tiit Pruuli ja Raido Rüütel –, teised meeskonnaliikmed vaheldusid. 27. veebruar Ameerika Hääle viimane eestikeelne raadiosaade.
täidetud, voolikute ja joatorudega komplekteeritud ning veevõrguga ühendatud; tuletõrjekraanid peavad olema vastavate tuleohutusmärkidega (EVS 620-2:1998) tähistatud. 15. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva laagri territooriumil peab olema: 1) sissesõidu juurde paigaldatud territooriumi skemaatiline plaan (asendiplaan), millel on hoonete, teede ja tuletõrje veevõtukohtade tähistus; 2) paigaldatud teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning häirekeskuse telefoninumbriga; 3) üles seatud elektriline või käsialarmiseade teadustamiseks tulekahju või muu õnnetuse tekkimisest. 16. Laagri territooriumil või väljaspool seda (kuni 200 m kaugusel majutushoonetest) peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tähistatud veevaru (tuletõrjeveehoidla, - hüdrant või tulekustutusvee võtmiseks kohandatud looduslik veevõtukoht) või olema laagri sissesõidu juurde üles pandud lisateave (asukoha nimetus, kaugus laagrist ja
9.5.4. tagama väljaõppe ja tööandja antud juhiste kohaselt selle, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 9.5.5. hoidma korras ja puhtana oma töökoha ja isikukaitsevahendid; 9.5.6. teatama töö vahetule korraldajale viivitamatult ohtlikust olukorrast töökohal või tööõnnetusest töötajaga, samuti tema enda tõsisest tervisehäirest; 9.5.7. helistama tulekahju korral viivitamatult häirekeskuse telefonil 112, samuti teavitama töö vahetut korraldajat ning võtma tarvitusele põhjendatud abinõud inimeste ja vara päästmiseks ning tulekahju kustutamiseks. Märkus: Tööandja kohustus tutvustada töötajale töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Nimetatud nõudeid ei ole kohustuslik reguleerida käesolevas dokumendis. Tööandja valikul võib neid nõudeid reguleerida ka tööandja sisedokumendiga. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
