Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüvasti kollane kass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aarne, kass, maia, hüvasti, minekuks, kinno, seltsis, asjana, jama, õppinud, klassijuhataja, koridori, kordagi, meeldima, julgust, meelel, armastab, kõiges, aarnet, seekord, idal, võtnud, viskas, teadnud, põõnad"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib
Mati Unt “ Hüvasti kollane kass” Teose kohta on autor kasutanud väljendit naiivne romaan. See oli psühholoogiline teos ja samas ka armastusromaan. Intriig: Teose põhiline intriig on see, et keskkooli õpilane Aarne kolis maalt tädi Ida juurde. Tädiga Aarne üldse läbi ei saanud ning naine manipuleeris temaga ning ajas oma põhimõtted taga. Selle tagajärjel muutub Aarne ükskõiksemaks koolitöödega ning ka koolis tekivad mõningad probleemid. Samuti mõjutas see tema eraelu ja suhtlemist teistega. Konfliktid, mis kohe ilmsiks tuli, oligi see, et Idaga oli võimatu ühe katuse all elada. Autor kruttis tema käitumist koguaeg üles ning oli varakult aimata, et Aarne sealt varsti jalga laseb. Teos lõpebki sellega, et koolis sai poiss asjad korda. Maiat ta enam ei armastanud ning pani ennast maksma ning ütles tädile mis ta temast arvab ning kolis välja
Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Eakohase tõsimeelsusega avastavad abituriendid elamise ja inimese-olemise põhitõdesid. Maksimumi kartmata püüavad nad määrata oma ideaale. Sügavalt elab tundliku loomuga nooruk läbi konflikte ja pettumusi suhetes kaaslastega. Raamatu lõpus lööb Aarne lahku väikekodanlikust elu- ja mõttelaadist. Mida esindavad tema tädi Ida ja kooliõde Maia. Märgatava sammu objektiivsema proosalaadi poole astus Unt jutustusega "Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi". Kui seni oli ta loomingus olnud minakeskne jutustaja, siis see teos kujutab välisilma.70-ndate aastate keskpaigast on Unt tegelenud peamiselt dramaturgia ja teatriga. 3 Tunnustused
üksikuna ning kõik kohtumised on nii juhuslikud ja pealiskaudsed. Linnas on alati kiire, justkui käiks aeg linnas teisiti. Raamat tahabki meile näidata, kui juhuslik kõik meil siin on, peaksime rohkem pühendama ennast teistele. Kristiina Veerde 12.b Mati Unt ,,Hüvasti, kollane kass" "Hüvasti, kollane kass" on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena. Teos kujutab maalt pärit kaheksateistkümneaastase abituriendi Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga, tüdrukute, sõprade ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele. See tähendab head õppimist, korralike elukombeid, sõnakuulelikkust ja rahvuslikku meelsust. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Tädi
teeks midagi aga siin miskit. Arvati, et selline tark tüdruk ei tea mustast ja ropust tööst mitte kui miskit, niisiis läkski ta tädi Annale appi pesu triikima ja rullima. Lonni ja Anna pidevalt vaidlesid, kaaspärasuse üle. Lonni rääkis tänapäeva maailmast Anna oli omaaja seisukohtadel, Irma muudkui aga kuulas nii üht kui teist. Irma muutus julgemaks ja leidis endale koha kellegi hr. Rudolfi juures- toaneitsina. Lonni nõudis kohe uue koha liike- niisiis mindi kinno. Irma valis kino, kuna see oli kohvikust odavam, Lonnile endale meeldis ka kino rohkem. Olles majahärra (Rudolf) juures juba natukene veetnud, läks Rudolf kodust korra ära ja ukse lävele ilmus keegi uudishimulik kojamadam, kes uuris ja puuris Irma kohta ja tahtis Irmalt passi, et teda sinna nö. sisse kirjutada. Irma aga unustas nii mitmelgi korral passi viimata. Kojamadam hirmutas aga Irmat mingisuguste õdede mõttega, et majahärral-
Nad rikkusid mitmel erineval viisil seadust. Kuid nad ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Mingil hetkel kuulis Lelet naeru ning kellegi nuttu, kuid ta ei teinud sellest välja. Ta lihtsalt jooksis. Ja seda kõike tänu narkootikumidele. Ta komistas. Ta komistas maas lamavale Alexile otsa. Kõik olid paanikas. Lelet võttis pisikese koti poisi käest ning pani selle omale taskusse. See oli Rasmuse tagavara. Lelet oli minu arvates loll, et nii tegi, ta tõmbab sellega ainult endale jama kaela. Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel hetkel tuli kiirabi. Alex viidi haiglasse ning ka Lelet viidi kuskile, kuid tüdrukul oli täiesti ükskõik, kuhu. Kui sellises narkouimas olla, siis on igalühel suhteliselt suva vist. Järgmisel hommikul ärkas Lelet politseijaaskonnast. Sealt teatati, et Alex on haiglas ning tema kaks
,,Aadlipesa" I. Turgenev Oli ilus kevadine päikesepaisteline päev. O...kubermangulinna ühes kõrvalises tänavas, lahtise akna all istusid kaks naist: üks neist viiekümne aastane, teine juba eideke, seitsmekümne aastane. Esimese nimi oli Marja Dmitrijeva Kalitina. Tema mees suri 10 aastat tagasi. Mees oli tal saanud hea kasvatuse, oli õppinud ülikoolis, ent sündinud kehvas perekonnas. Marja abiellus temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi
III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa. Tigapuu näitas Indrekule linna ja viis ta sööma, kuigi peamiselt sõi ta ise. Tagasi teel õpetas Tigapuu Indrekut, et mida härra Maurusele öelda , kui nad peaksid vahele jääma. V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele,
päev. Oli pühapäev ning Illimari isa otsustas minna jalutuskäigule, mis oli ühtlasi harv ning selga pandi pidulikud pühapäevariided. Isa vestis peatuste ajal ikka mõne loo ning Lusthoones said nad kokku kolme neiu ning kirjutaja Mattieseniga. Sohvi olevat olnud Illimari pruut ning Illimar kinkis talle lilli. Sohvi oli kogukas naine heledate juustega. Õhtuhämaruses hakkasid nad liikuma tagasi kodu poole ning jätsid kahe järve vahelisel tammil hüvasti. Illimar oli väsinud ja ema seelikust kinni hoides ning pooleldi magades liikus ta koju. Järgmisel päeval ärkas Illimar vara ning otsustas siis kosja minna. Ta otsis välja oma erineva suurusega saapad. Nimelt üks oli suurem ja tumedam kui teine. Leidis kapist tühja pudeli ning pani selle vett täis ning läkski arglikult kosja. Illimar koperdas oma saabastega mõisa teisele korrusele ning märkas Sohvit uksest väljumas. Sohvi kutsus Illimari tuppa ja Illimar käskis tal kosjaviina juua
Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
Naabrid olid võtnud endale tüdruku Riia, kellel oli kas Milli. Milli sõi Indreku karjalinnu pojad ära, kuid Riia ajas vastu. Indrekule meenus, kuidas Andres kindlaks tegi, et Pollo linnupoegi sõi. Järgmine kord valvas poiss linnupesa juures, kui Riia jälle oma kassiga sinna tuli. Hiljem tahtis Indrek Milliga mängida ja Milli suri, kuna Riia ei lasknud temast lahti. Matsid teised suure kase alla, aga Muska kaevas ta sealt kaks korda välja. Nüüd ei jäänud muud üle, kui kass ära põletada. Riia kutsuti ka tule juurde, aga ta ei teadnud, et kass ka lõkkes on. Alles veidi aja pärast sai teada, kui Indrek linnupoegadest rääkis, siis ütles ka seda. XXXIV Mäele viimased lapsed sündisid Tiiu ja Kadri ning Orule Jüri. Joosep ei saanudki kroonusse. Andresel ja Pearul oli ikka kemplemist ja kohtu vahet käimist küllaga. Jõulude ajal läksid lapsed kirikusse kõige nooremad jäid vanematega koju, aga Liinel oli esimene kirikus käik ning uudistamist ikka jagus
- Härra Maurus luges palvet, Lible kükitas ja ajas äriasju/luges raha, mis oli ebasobilik, Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed, pragas poisiga - Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta uuesti välja, käskis raha näidata ja öelda kust selle sai, Lible teatas, et Indrekult raamatute müügist, ka direktor pidas Indrekut rumalaks, sest oli ju teada, et Lible oli vana rebane IV - jama raamatutega tegi Indreku tuntumaks ja ta võeti omaks - sai sõbraks poisiga, kelle nimi oli Tigapuu, oli temast klass vanem, läksid koos linna jalutama ja ringi vaatama, Tigapuu tutvustas seda Indrekule, rääkis jõest, kuhu upub palju inimesi ja milles leidub palju aerutajad, läksid üle jõe parvega - läksid söögipoodi, kus Tigapuu sõi, soovitas seda ka Indrekul teha sest hinnad odavad ja tal oli ebameeldiv teise ees nii süüa, Indrek keeldus, Tigapuu tellis talle tee
Tuppa lendas mesilane. Emmi ehmus ja viskus Juliusele kaela. Julius suudles neiut ja teatas, et armastab teda. Emmi ei jaganud tema tundeid ning palus Juliusel lahkuda, kuid noormees jäi siiski endale kindlaks. Üheksas peatükk Julius tegi eksami ära ja läks Neidereid külastama. (Juliusel oli olnud plaanis Slverstonidega Venemaale minna ning seal nende lapsi õpetada). Emmi puhkes nutma, kui ta Juliust nägi. Ta arvas, et Julius tuleb temaga hüvasti jätma. Tegelikult tuli ta teatama, et ei sõida. Julius palus mamma Neiderilt Emmi kätt. Esialgu pidi nende kihlus saladuseks jääma. (Juliusel polnud tööd ega vara, mamma Neider häbenes teda oma suguvõsa ees ning ta polnud leeris käinud). Julius hakkas tööle koolmeistrina. Mamma Neider korraldas pulmad. Elama asuti mamma Neideri poole Kümnes peatükk Juliusel oli oma naise ees saladus. Ta tahtis avaldada oma luuletustest raamatut. Ka Emmil oli saladus. Ta oli rase
Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud
Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna
paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju. Härra Wikman oli niivõrd haigeks jäänud, et arstid ei lubanud tal enam kooli minna
Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju.
» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta:
Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks on ta nimetand Laur Pehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Nad elasid kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletab ta veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele ta ema aitas leida ilusa nime Bianca. Mänguseltsilisi tal omas korteris siiski ei olnud kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtles maja teises otsas elava rätsepmeister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidi laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängis vahel lastega peitust. Maja pööning jäi tal läbi
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
Tammiste tuuleveskist tükk maad mööda viis tänav paksust metsas läbi alla Saardaru külasse. Siin tõusis maa natukene kõrgemale ülesse, ojalained kohisesid ja teekäijad sealtkaudu silla pealt metsa tõttasid. Oli kaunis kena koheke see Mäeotsa talu, rõõmsa ja rahuliku rahvaga, kes seal elanud olid. Enne kui Kaarna Peep paiga omale ostis ja sinna veski tegi. Nüüdsest oli jäänud uhketest hoonetest vaid mustad suitsenud varemed. Koht oli koledaks tehtud, nii et sinna minekuks ei olnud enam põhjust. Seal külas pidi olema ka rahaauk, aga keegi ei ole julgenud seda veel kaevama hakata. Kiviveski tondid ei teinud nalja, need kes kätte neile sattusid teadsid seda. Vanal kiviveskil mis seisis, tegutsesid kodukäijad. Inimesed palvetasid kui sellest kiviveskist möödusid, Üks üritas aga nalja teha ja sõitis öösel suure raha kotiga läbi. Ja nii ta kafus, nagu tina tuhka. Nõnda ei saanud kohus miskit teha. Inimesed eriti väljas
XXXIII Sellest ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid tihti kalal, esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspe
vastu veelgi õelam. Joosep ja Liisi hakkasid kohtuma palgivirna juures. Saabus sügis ning Joosepil oli aeg kroonusse minna. Tüdruk soovitas tal liisku oma käe ehk vasaku käega võtta. XXXIII Nüüd oli Indrekul karjas palju rahulikum, sest kiuslik vend oli nüüd sulase asemel. Hiljem tuli karja ka noorem vend Ants. Üle kõige meeldis indrekule kala püüda. Orul oli samal ajal karjas Riia, kes alati oma lemmikkassi Millit kaasas kandis. Indrekule ei meeldinud see kass aga üldse. Samal arvamusel oli koer Muska, kes oli meister kassi- ja ussitapja. Indrek näitas Riiale linnupesa. Järgmisel päeval oli pesa tühi. Indrek kahtlustas kohe kassi. Nüüd mõtles ta välja plaani, kuidas kass vahele võtta. Ta näitas Riiale uut pesa, puges ise peitu ja ootas millal kass vahele jääb. Peagi tõi Riia kassi üle kraavi pesa juurde. Indrek vaatas juhtunut pealt ning tuli peidust välja alles siis kui tüdruk oli lahkunud
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen.
hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena tetama ta, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool. Talle pakuti võimalust paadiga Soome sõita. Taavi külastas proua Tingi. Taavi kaasvõitlejad pakkusid talle teist võimalust paadiga Soome minna.
hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena teatama, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool. Talle pakuti võimalust paadiga Soome sõita. Taavi külastas proua Tingi. Taavi kaasvõitlejad pakkusid talle teist võimalust paadiga Soome minna. Taavi
kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jussi ja Mari suhted olid ka suhteliselt halvad- Juss tahtis et naine tuleks tagasi sauna elama ja ei aitaks enam nii paljul peremeest, kuid naine ütles et on ikka nii kaua peremehe juures kuni ta endale kaasa leiab. Kui Andres kuhugi läks (n kodukülla) siis loodeti et ta tuleb koos uue neiuga tagasi aga nii jällegi ei olnud. Juba olidki esimesed jõulupühad käes- Juss sättis ennast kirikusse minekuks ja tahtis et Mari ka kaasa läheks kuid too ütles et ei saa lapsi omapäid jätta, nii läkski mees üksi. Keskmise jõulupüha ajal läks Andres ja kutsus samuti Mari kaasa, too ütles et kui peremees tahab siis võib ta ka minna. Lapsi hoidma kutsuti saunatädi. Kui Juss seda kuulis oli ta väga pahane sest alles oli naine talle ära öelnud aga nüüd saab juba sinna minna- ta peitis ennast metsa et näha kuidas nad lähevad. Saunatädi
ei juhtunud nii pea. Jussi ja Mari suhted olid ka suhteliselt halvad- Juss tahtis et naine tuleks tagasi sauna elama ja ei aitaks enam nii paljul peremeest, kuid naine ütles et on ikka nii kaua peremehe juures kuni ta endale kaasa leiab. Kui Andres kuhugi läks (n kodukülla) siis loodeti et ta tuleb koos uue neiuga tagasi aga nii jällegi ei olnud. Juba olidki esimesed jõulupühad käes- Juss sättis ennast kirikusse minekuks ja tahtis et Mari ka kaasa läheks kuid too ütles et ei saa lapsi omapäid jätta, nii läkski mees üksi. Keskmise jõulupüha ajal läks Andres ja kutsus samuti Mari kaasa, too ütles et kui peremees tahab siis võib ta ka minna. Lapsi hoidma kutsuti saunatädi. Kui Juss seda kuulis oli ta väga pahane sest alles oli naine talle ära öelnud aga nüüd saab juba sinna minna- ta peitis ennast metsa et näha kuidas nad lähevad. Saunatädi
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast
Põrgupõhjal hakkas käima ebanormaalselt palju kaubapakkujaid, millest enamiku Jürka aia taha tõstis. Ühelt ostis küll jalgratta, kuid selle lõhkus ka ära. Aastatega Põrgupõhja ikka kasvas ja kosus, Juula sünnitas lapsi, loomade arv suurenes. Teised lapsed kasvasid ikka suuremaks. Kaksikud olid juba karjaealised ja üks käis Antsu juures tööl, teine oli kodus karjas ja vahetevahel, kui teine kaksik Antsu juurest tuli näitas teisele, mis ta võõrsil õppinud oli: läbi hammaste sülitamine, maadeldes jala taha panemine, kakeldes pöialde silma ajamine, tiritamme kasvatamine, valetamine ja näppamine kõik väga tähtsad asjad, nagu ta ise seletas. Ükskord soovitas Ants Jürkal Põrgupõhja talu päriselt ära osta. Kui Jürka oli veendunud, et omanik saab enne õndsaks, kui rentnik, nõustus ta Põrgupõhja talu ära ostma. Selleks laenas ta muidugi Antsult raha ja töökohustused Antsu ja nüüd ka Põrgupõhja talu ees kasvasid
annaabi.ee 
