Leedemullad Peamised tunnused: Liivalõimisega metsamullad Põuakartlikud, parasniisked või ajutiselt liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund
mineraalainet vaesed, laskuva vee tõttu. 3% põllumaast. Lõuna-Eesti, Võrumaa, Valga ja Põlvamaal. Metsad laane või palumetsad jänesekapsa- või jänesekapsa-pohlamännikutega. Palurohumaad. Liigniisked või üõuakartlikud. Hu% kuni 2,0-2,2%. Mullaelustik väheaktiivne. Kergelt haritavad kuid õrnad. pH 4,0-5,5. Sügavuse suunas happesus väheneb. Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne. Lagunemine seenelise iseloomuga. Lupjamist ei vaja. Kobedad ja hästi õhustatud. Põuakartlikud. Sobivad lupiini, tatra ja rukki kasvatamiseks.
veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega ning moodustada erineva pinnamoega alasid või reljeefi üksikelemente. Luidete ja liivikute kvartsliivadele on kujunenud madalaboniteedilised sambliku-nõmmemännikud. Huumuslikud leedemullad on levinud valdavalt mineraalselt rikkamatel lähtematerjalidel. Sekundaarsete leedemuldade produktiivsust tõstab nende varasem kasutamine põllumaana, mille tagajaärjel harimise käigus on ülemisi kihte omavahel segatud. See soodustab nii humifikatsiooni kui ka mineralisatsiooni. Loomulikult olid põldudeks valitud võimalikult vähem liigestatud reljeefiga alad. Mineraalselt rikkalikuma
Sobivus põllu-metsamaana: sobib põllumaana ja metsamaana. Keskmiselt viljakad, vajavad lupjamist. Produktiivsus: keskmiselt liigirikas Haritavus: kergesti haritav - Leetunud mullad Lk Tekib: karbonaadivaene lähtekivim Füüsik/keemilised omadused: happeline, väike veehoiuvõime, põuakartlik Bioloogiline aktiivsus: väheaktiivne Kasvukohatüübid: pohlamännik Sobivus põllu-metsamaana: vajab lupjamist Produktiivsus: Haritavus: kergelt haritavad - Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) L Tekib: liivale oksametsade alla Füüsik/keemilised omadused: happelised, väike veehoiuvõime, põuakartlikud, liivalõimis, hästi õhustatud Bioloogiline aktiivsus: aktiivne: lülijalgsed, seeneline lagunemine Kasvukohatüübid: pohlamännikud Sobivus põllu-metsamaana: madal viljakus,ei sobi põllumaaks. Metsamaaks sobiv. Produktiivsus: hea Haritavus: kergesti haritav - INDREKU KONSPEKTIST!
5-10 (2) Ko(2) keskmine cm-tes Näide: t1 20 t3 140 t240-60 10-20 (3) Ko(3) tugev t2 30-60 t330 t3 s Üle 20 (4) Ko(4) tugev Huumuslikud ja turbahorisondid ning Looduslikel maadel tähistatakse erodeeritud mullad je-ga, koos vastava kalde näitamisega Koje(3) metsakõdu Erosiooniaste ei sõltu ainuüksi kallakusest, olles 15 või 20-25 huumushorisondi tüsedus viimasega üldjuhul siiski tugevas seoses. Juhul, kui
NB! kuivades männikutes levivad mullad (O mulla tekkes. Oleneb sellest, mis suunas Viljakaimate muldade valdkond. E B C) (klassikalised männimetsad) hakkavad mulla omadused muutuma. Parasniisked mullad. Siit saadakse Eesti Huumuskiht puudub. Mulla tekkeprotsessi iseloom oleneb suurimad ja stabiilsemad saagid. (Esna, Alltüüp 2 Huumuslikud leedemullad L(k) huumusest s.o. mulla viljakuse kandjaks. Vodja, Aravete) (O (A) E B C) Mida rohkem on huumust, seda a)Pandivere allvaldkond peamiselt Alltüüp 3 Sekundaarsed leedemullad Ls viljakam on muld. leostunud mullad (Lääne-Viru, Järva) Alltüüp 4 Gleistunud leedemullad Lg
Pohla kasvukohatüüp - esineb reljeefi kõrgematel osadel. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik või huumuslik leedemuld või sekundaarne leedemuld. Kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika kasvukohatüüp - palumetsades reljeefi madalamal osal. Esinevad gleistunud leede või huumuslikud leedemullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt nt. paakspuud ja kadakat. Alustaimestikus tihe samblarinne, puhmad, kilpjalg. 1.1.4. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Puistud kõrge tootlikkusega
Jagunevad: a. Pruunid näivleetunud mullad b. Heledad näivleetunud mullad 2) Leetunud mullad (Lk): a. Nõrgalt b. Keskmiselt c. Tugevasti 3) Gleistunud leetunud mullad: a. Gleistunud näivleetunud mullad Pruunid ja heledad. Pruunidel on Baf-horisont b. Gleistunud leetunud mullad IV Leedemullad (L) metsamullad, mis on kujunenud välja karbonaadivaestel liivadel. Jagunevad: 1) Huumuslikud leedemullad. Põhitunnuseks huumushorisont U. 2) Huumuslikud leedemullad 3) Gleistunud leedemullad V Leetunud gleimullad (LKG) Kestvalt või pikka aega liigniisked mullad, mis on kujunenud välja reljeefi madalamatel aladel kõrge põhjavee seisu korral. Kihisemine puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud gleimullad 2) Leetunud gleimullad (Lkg). On tekkinud leetumise ja intensiivse soostumise tulemusena. Mullaprofiil sõltub lõimisest. VI Leede-gleimullad metsamullad
Jagunevad: a. Pruunid näivleetunud mullad b. Heledad näivleetunud mullad 2) Leetunud mullad (Lk): a. Nõrgalt b. Keskmiselt c. Tugevasti 3) Gleistunud leetunud mullad: a. Gleistunud näivleetunud mullad Pruunid ja heledad. Pruunidel on Baf-horisont b. Gleistunud leetunud mullad IV Leedemullad (L) metsamullad, mis on kujunenud välja karbonaadivaestel liivadel. Jagunevad: 1) Huumuslikud leedemullad. Põhitunnuseks huumushorisont U. 2) Huumuslikud leedemullad 3) Gleistunud leedemullad V Leetunud gleimullad (LKG) Kestvalt või pikka aega liigniisked mullad, mis on kujunenud välja reljeefi madalamatel aladel kõrge põhjavee seisu korral. Kihisemine puudub. Jagunevad: 1) Näivleetunud gleimullad 2) Leetunud gleimullad (Lkg). On tekkinud leetumise ja intensiivse soostumise tulemusena. Mullaprofiil sõltub lõimisest. VI Leede-gleimullad metsamullad
alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Suurem mullaviljakus selles tüübis on tingitud peamiselt moreenist, mullad on sekundaarsed leeedemullad L(s) või huumuslikud leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes rohkem rohttaimi (laanelill, maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele
3) Gleistunud leetunud mullad a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg b) Gleistunud leetunud mullad LkIg IV Tüüp Leedemullad L on happelised, karbonaadivaestel liivadel välja kujunenud metsamullad. Põllumajanduslikku tähtsust ei oma. 1) Tüüpilised leedemullad L on kuivades männikutes levivad mullad (O E B C) a) Nõrgalt leetunud leedemullad LI b) Keskmiselt leetunud leedemullad LII c) Tugevalt leetunud leedemullad LIII 2) Huumuslikud leedemullad L(k) (O (A) E B C) a) Nõrgalt leetunud L(k)' b) Keskmiselt leetunud L(k)'' c) Tugevasti leetunud L(k)''' 3) Sekundaarsed leedemullad Ls 4) Gleistunud leedemullad Lg niiskemad, liivadel paiknevad mullad. a) Gleistunud tüüpilised leedemullad Lg b) Gleistunud huumuslikud leedemullad L(k)g c) Gleistunud sekundaarsed leedemullad (mustika kasvutüüpi mullad)
Profiil ajutiselt kõrgest põhjaveest liigniiske, sõltuvalt lõimisest. MKT:- naadi, mustika Ia-II boniteet (metsana parasniisked) Leedemullad L Poola keelest Pod Zola, WRB - Podzols - välja kujunenud karbonaadivaestel liivadel leetumise tulemusena - tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita - põuakartlikud ja toitainetevaesed mullad - levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivadel 186000 ha e. 6,3%, 14,2% Eesti metsadest a) Tüüpilised leedemullad L b) Huumuslikud leedemullad L(k) nendel järgneb O-le õhuke < 5 cm tüsedune A (leetumise + kamardumise) koosmõjul tekkinud c) Sekundaarsed leedemullad Ls need mullad on välja kujunenud endiste liivadel olnud Lk muldade mahajätmisel (jäämisel männimetsade alla); d) Gleistunud leedemullad Lg; L(k)g ajutiselt kõrgeletõusvast põhjaveest liigniisked MKT: - kuivad - sambliku kanarbiku männikud IV-V kl. pohla gleistunud - mustika sinika mänd, kuusk II-III kl. Gleimullad G 25,9% Eestimaast (1,263 mln
leetjad mullad A-El-Bt-C 60-90cm kihisemine näivleetunud e kahkjad mullad LP on tekkinud kahekihilisel lähtekivimillõimis läheb raskemaks (nt: sl-ls1) kihisemine puudub v sügavaml kui 1m!! keelekesed pruun näivleetunud muld A-Baf-Elg-Bt-C hele näivleetunud muld A-Elg-Bt-C leetunud mullad kerge lõimisis läbivalt (liiv v saviliiv) A- (Ea)-B-C leedemuld A puudub või väiksem kui 2cm 100% liivalõimis 100% mänd tavaliselt O-Ea-Bhs-C huumuslikud leedemullad tuleb nt kuuske sisse gleimullad alaline liigniiskus AT v T kuni 10cm turvastunud mullad alaliselt liigniisked 10-30cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu soomullad ehk turvasmuld, turbahorsiondi paksus üle 30 cm tekivad glei ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusend või veekogude kinnikasvamise tulemusel lammimullad A levivad jõgede järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus
Huumushorisondi tüsedus märgitakse kaardil metsakõdu näitaja all (murrujoonega eraldatuna) nimetajas.Kõrbestumine- algus on, kui saagikus langeb kuivuse tõttu 10%, mõõdukas on 10-25%, tugev 25-50%, eriti tugev üle 50%.Kõrbestunud on alad, kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbekeskkond on 1/3 maakerast. Leedemullad jagatakse mullaprofiili alusel. a)Tüüpilised L I Ea<7cm, L II Ea 7-15cm, L III Ea> 15cm. B)Huumuslikud leedemullad L(k). 0-le järgneb alla 5cm tüsedune huumushorisont A. Jaotus sama, mis eelmisel. C)Sekundaarsed Ls. Välja kujunenud liivadel, nt männimetsade all. D)gleistunud Lg või L(k)g. Ajutiselt liigniisked. E)gleistunud sekundaarsed Lsg. Rendsiinad - lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C. Seal kasvavad lubjalembesed taimed, nt lubikas ja männimetsad.Eesti mullastikuvaldkond jaguneb 8-ks: I Põhja-
IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C. b) LII keskmiselt leetunud leedemullad. E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C.
IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C. b) LII keskmiselt leetunud leedemullad. E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C.
IV Tüüp Leedemullad L Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veereziimilt on põukartlikud või harvem parasniisked. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. 1) Tüüpilised leedemullad L. On kuivades männikutes levivad mullad. a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C. b) LII keskmiselt leetunud leedemullad. E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C.
FAO Podzols · väljakujunenud karbonaadivaesetel liivadel leetumise tulemusena · tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita · põuakartlikud ja toitainevaesed mullad · levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivandeil Omapärane profiil: O-E-B-C Jaotus: a) tüüpilised leedemullad L LI E <7cm nõrgad leetunud LII E 7-15cm keskmiselt leetunud LIII E >15cm tugevalt leetunud b) huumuslikud leedemullad L(k) · nendel järgneb O-le õhuke <5cm A (leetumine+kamardumine) · profiil O-A-E-B-c, edasine jaotus sama L-ga a. sekundaarsed leedemullad Ls · need mullad on välja kujunenud endiste liivadel Lk muldade mahajätmisel (jäämisel männimetsa alla) · mullaprofiil on omapärane 2osaline -- O-E''-A-E'-Bf-C, kusjuures endisest A-horisondist on välja kujunenud E'' horisont. a. gleistunud leedemullad Lg, L(k)g
FAO - Podzols · väljakujunenud karbonaadivaesetel liivadel leetumise tulemusena · tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita · põuakartlikud ja toitainevaesed mullad · levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivandeil Omapärane profiil: O-E-B-C Jaotus: a) tüüpilised leedemullad L LI - E <7cm nõrgad leetunud LII - E 7-15cm keskmiselt leetunud LIII - E >15cm tugevalt leetunud b) huumuslikud leedemullad L(k) · nendel järgneb O-le õhuke <5cm A (leetumine+kamardumine) · profiil O-A-E-B-c, edasine jaotus sama L-ga a. sekundaarsed leedemullad Ls · need mullad on välja kujunenud endiste liivadel Lk muldade mahajätmisel (jäämisel männimetsa alla) · mullaprofiil on omapärane 2osaline - O-E??-A- E?-Bf-C, kusjuures endisest A-horisondist on välja kujunenud E?? horisont.
Põhjavesi Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on pinnavormidel, kus põhjavesi on Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon mulla lõimis ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline on happeline (2,5-3,5). veereziim. Soometsade jaotamisel (3,0-4,5), kõdu (moor) on 2-6 cm tüse. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi
hp, siis tasub maakasutus end ära. IV. Leedemullad L on metsamullad ja ei soovitata üles harida. On happelised mullad, on liivadel , kus kihisemine meetrises mullaprofiilis puudub. Jagunevad:1)tüüpilised leedemullad L-kõige kuivemad ja ilusamad männimetsad, sambliku või phlamännik, valem O-E-B-C, huumushorisont puudub. Leethorisondi tüseduse alusel eristatakse a)LI b)LII c)LIII. 2)huumuslikud leedemullad L(k) on hõredate noorendike all, kus on võrdlemisi lopsakas alustaimestik. Metsakõdu all on mõne cm paksune huumushorisont. 3)sekundaarsed leedemullad Ls on kujunenud välja kunagistest põllumuldadest, kui sinna on uuesti peale asunud mets. Kui on põllumuld A-E-B-C, siis kui noor mets tekib peale, siis on valem O-E-A-E-B-C. On aja küsimus, millal see areneb uuesti tüüpiliseks leedemullaks
Esineb tugev leetumine: Ea ja Bhf Sügavuse suunas happesus väheneb V tõuseb 7080% Jaotatakse 3-ks alltüübiks: 1. Tüüpilised leedemullad L: O Ea B C Liikuvate toiteelementide sisaldus väike Põlised metsamullad, kus kogu aeg on olnud männimets Aastafütoproduktiivsus 911 Mg ha-1 2. Huumuslikud leedemullad L(k): O all 25 cm A : O A Ea (EaB) B C Metsa boniteet III Tüüpiliste kõrval, kus niiskusolud paremad Põllum. Boniteet VIVII, 3545 hp. Madal sobivus kultuuridele, paremini lupiin ja tatar 3. Sekundaarsed leedemullad Ls (Lo): O Ea´´ A Ea´ B C Endla Reintam, 2009 15
Mulla lähtekivimiks on mitmesuguse päritoluga peene- kuni keskmiseteralised liivad või karbonaadivaene moreen, milline on kaetud liivaga või tolmja saviliivaga. Põhjavee tase kõigub tugevasti, ulatudes periooditi maapinnale, põhjavesi toitainetevaene ja tihti seisev. Liigniiskus on soodustanud mulla leetumist ja toorhuumuse kuhjumist. Esinevad gleistunud mõõdukalt kuni tüsedalt leetunud leedemullad (LIIg kuni LIIIg), samuti gleistunud mõõdukalt kuni tüsedalt leetunud huumuslikud leedemullad (L(k)IIg) kuni ( L(k)IIIg), mullad tugevasti happelised, eriti huumushorisondi osas. Organogeenne horisont on toorhuumuslik 5.....12 cm tüse, mille ülemine osa on halvasti lagunenud, alumine osa mustjaspruun hästi lagunenud. Järgnev A2 horisont on 20 (30) cm tüse, ülaosas nõrgalt huumuslik, mustjas. Puistutest esinevad enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, vähesel määral kaasikuid ja haavikuid. Boniteet II-III, 100- aastase
Tähtsaim taimekooslus: pohlamännik 3.2. MUSTIKA KASVUKOHATÜÜP (Ms) Meie metsade kõige levinum kasvukohatüüp. Eristatakse alltüüpe: tüüpiline mustika (Ms), karusambla-mustika (Km) ja jänesekapsa-mustika (Jm). Reljeef: lamedate nõlvade jalamid, tasandikud; mikroreljeef veidi mätlik. Muld: Esinevad gleistunud kahkjas muld LPg, gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIg, gleistunud tugevasti leetunud muld LkIIIg, gleistunud leetunud huumuslikud leedemullad L(k)Ig, L(k)IIg, L(k)IIIg ja gleistunud nõrgalt kuni keskmiselt leetunud leedemullad LIIg, LIIIg ja Lsg. Karusambla-mustika alltüübis esineb kahkjaid ja leetunud gleimuldasid LPG, LkG. Liiv liival või karbonaadivaesel moreenil, harvem saviliiv või liivsavi. O toorhuumuslik 4-15 cm (pH KCl 3,0-4,5), järgneb kuni 20 cm tüsedune E-horisont, mille ülaosa võib olla nõrgalt huumuslik, mustjas
annaabi.ee 
