........................ 7 3. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest............................................................. 8 Kokkuvõte............................................................................................................................................ 9 Kirjandus............................................................................................................................................ 10 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Huno Rätsepa artikli „Kui kaua me oleme olnud eestlased“ põhjal. Artikkel on ilmunud 2007. aasta kogumikus Oma Keel nr 1. Referaadi eesmärgiks on käsitleda eest-tüveliste sõnade tuletamist eesti keelde ning mõningaid võõrlaene, mis on mugavdatud eesti keelde. Lisaks on näiteid toodud Udo Uibo artiklist „Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist,“ mis on ilmunud 2011. aastal kogumikus Oma Keel nr 1. Samuti on kasutatud veel Huno Rätsepa artikklit „Pahupidi kadakasaksad
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID
Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses) Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978
ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme. 4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms. Huno Rätsep on arvanud, et muutused algasid lõunaeesti alalt ja levisid sealt õhja ja lääne poole. Need muutsid nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeid, luid erineval määral ja eri viisil. 5. Ka murrete jagunemine murrakuteks toimus ilmselt eeskätt 14.-16. sajandi jooksul. 14. saj. lõpuks kujunes välja talupoegade sunnismaisus. 15. ja 16. saj. vahetusel vormistati juriidiliselt pärisorjus. Seega kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati tugevasti
mitmesuguseid ülesandeid, mis keel peaks teostama oma parima eesmärgi saavutamiseks. Kuna keel on pidevalt muutumisprotsessis, aina sagedamini tekitatakse keelde uusi nähtusi. Üks mõnesid faktoreid, mis on avaldanud mõju keeltele on ,,Släng" Tõnu Tenderi sõnul släng on ,,universaalne nähtus, teda on leida igast keelest". Slängi tuleb vaadelda kui elava ning areneva keele üht tunnusmärki, keele elujõu peegeldajat. Mõni sajand tagasi, Huno Rätsep (1976: 119) on väitnud, et ,, igale rühmale on omane mõneti erinev keelepruuk, mida tuleb pidada loomulikuks ja üldseaduse kohaseks". Siiski, släng on tähelepanu väärt, siin on veel palju, mida oleks vaja tõestada. Tõsi küll, et algul slängi peeti seotud kurjategijate sõnavaraga. Tänapäeval nagu Tõnu Tender kirjutab (1994: 292) on see mõiste ennast laienenud ning seejärel aina rohkem väärib uurimist
see elegantne vorm süstemaatiline kääne, vaid keele arhailistest kihtidest välja kaevatud määrsõnavormide ümbertõlgendus käändevormiks. ( Hint, M. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 ) Kasutatud kirjandus Aavik Johannes, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html Hint Mati, Erinevad mitmuse vormid ja sõnamuutmissüsteemi meelevaldsus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 Rätsep Huno, Johannes Aavik 1912- Emakeele Selts http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2013_1/OK_2013-1_01.pdf
EESTI KEELE TEKKIMINE JA ISEÄRASUSED See referaat annab lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate eesti keele tekkimisest ning iseärasustest. Referaat on koostatud kahe raamatu artiklite põhjal. Selleks on kasutatud Huno Rätsepa teost „Sõnaloo raamat“ ning Mati Hinti „Keel on tõde on õige ja vale“. See on jagatud sujuvalt kahte osasse, millest üks käsitleb eesti keele tekkimise lugu ning teine detailsemalt iseärasusi. Üleüldiselt on uue keel sugenemiseks võimalusi mitu. Enamasti kujuneb see keel mõne keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal
. 7 Kokkuvõte........................................................................................................................................9 Kirjandus........................................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Käsitlen oma referaadis lühidalt eesti keele kujunemislugu ning eesti keele iseärasusi. Kasutan selleks Huno Rätsepa teost ,,Sõnaloo raamat" ning Mati Hinti raamatut ,,Keel on tõde on õige ja vale". 3 Eesti keele tekkimise lugu Kui võrrelda eesti keelt inimkeele tekke vanusega, siis ei ole see väga pikk. Hõimumurded, millest kujunes hilisem eesti keel, hakkasid läänemeresoome keeleühtsusest silmatorkavalt lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid toonase keele kohta on saadud eeskätt
Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest.
– Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 321–323. 2. Tiiu Erelt. Eesti keelekorraldusliku mõtte kulg. Johannes Voldemar Veski. – Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 74–81. 3. Arnold Kask. Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300. 4. Jaak Põldmäe. „Kirjandusliku oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358. 5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368. 6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, lk 658–659. 7.http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=51&table=Persons 8. https://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski 9. https://elvaturism.ee/turistile-infoks/johannes-voldemar-veski-elamu 7
...............................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? Huno Rätsep on oma raamatus ,,Sõnaloo raamat" (2002) möönnud, et inimkeeled on üles ehitatud ökonoomselt. Saame meid ümbritsevad maailma kirjeldada piiratud hulga sõnade abil. Siit võiks järeldada, et igal keelel on oma kindel arv sõnu, kuid päris nii see tegelikult ei ole. Sellele, et kui palju on eesti keeles sõnu, ei oska vastata isegi keeleteadlased. Järgnevalt võtan kokku Rätsepa ,,Sõnaloo raamatu" kaks peatükki: ,,Kui palju on eesti keeles sõnu?" ja
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16
äralöppema, sest tema ots oli ligi jöudnud. ’Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.’ Kirjakeele ajaloo uurimine. Põhiline uurimiskeskus on alates 19. sajandi algusest olnud Tartu Ülikool. Vana kirjakeelt on uurinud professorid Jaan Jõgever, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Arnold Kask, Paul Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress). Eesmärgiks on vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektrooniliste kogude loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu.
GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Sõnamoodustus 20
sõnaraamatust, kus sõnad esitatakse tähestikulises järjekorras, on mõisteline sõnaraamat sisulise järjestusega sõnakogu. 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Tartu ülikool: ühine eesti ja soome-ugri keelte kateeder, juhatajaks sai Paul Ariste. Õppejõududeks J. V. Veski (tänapäeva eesti keel), Arnold Kask (keeleajalugu ja eesti keele sõnavara), Paula Palmeos (soome ja ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine
tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica.Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Moodustajasüntaks e. fraasisüntaks
televisiooni meelevallas, kirjalikest on juurde tulnud Internet. Laensõnad on enamasti käinud koos kultuurimõjudega: oleme laenanud sõnu koos esemete ja nähtuste endiga. Ent on olnud ka psühholoogilisi põhjusi. Näiteks on liiga kanged sõnad vajanud võõraid eufemisme või on võõramaine väljendus külgetõmbavam olnud kui oma. Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt: Laenurühm Aeg Arv Näiteid indoeuroopa ja indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000 2343 arva, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha
· Reet Kasik: 1996 ,,Eesti keele sõnamoodustus", on alustanud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist. · Silvi Vare: sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas. Süntaks: · Kooligrammatikad L. Kettuneni süsteemi põhjal. · 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" Karl Mihkla jt. Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus. · 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. · Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981"Eesti adjektiivisüntaks" on alustanud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist · 1993 ,,Eesti keele grammatika II
Käänamis- ja pööramisinfo sõnastikes Keeleõpe Poolitaja, spellerid, lemmatiseerija, grammatiline kirjegeneraator jt rakendused, mis on loodud eesti keele morfoloogiaanalüsaatorite abil Eesti morfoloogia uurijaid Murrete morfoloogia Karl Pajusalu Salme Tanning Mari Must Helmi Neetar Ülo Toomsalu Eesti morfoloogia uurijaid Koolimorfoloogia Karl August Hermann Elmar Muuk Mati Hint Martin Ehala Eesti morfoloogia uurijaid Ajalooline morfoloogia Paul Alvre Huno Rätsep Arnold Kask Julius Mägiste Tiit-Rein Viitso Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia muutumine HelleMetslang Külli Habicht Martin Ehala Cornelius Hasselblatt Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia omandamine (esimese keelena) Reili Argus Eesti morfoloogia uurijaid Uued morfoloogia- mudelid Toomas Help Ülle Viks Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogianormid Tiiu Erelt Udo Uibo Rein Kull Jaak Peebo Mati Hint Henn Saari
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest
avatus. Keel ja Kirjandus 11, 733739. Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus 7, 483489. ENE 1989. Kirjakeel. ENE 4. Tallinn: Valgus. 544. Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutis. Grigorjev, Piret, Leelo Keevallik, Ellen Niit, Leho Paldre, Kristi Sak, Ann Veismann 1997. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu. 2644. Hennoste, Tiit (toim) 1999. International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Issue editor Tiit Hennoste. Hennoste, Tiit (toim) 2000. Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. Tiit Hennoste. Tartu. Hennoste, Tiit 1999. Eesti keele arengud: totalitaariast polüloogiasse. Keel ja Kirjandus 2, 8896
annaabi.ee 
