1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
Oma essees piiritlen noore kõrgkoolilõpetaja võimalused kolme valdkonda kas suunduda linna, maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust olukorrast, huvialadest ja seotusest pere ja koduga. Hetkeolukord Bakalaureuseõppes on kõige populaarsem erialagrupp haldus ja ärikorraldus, kus õpib ligi veerand tudengitest, umbes kümnendik õpib teeninduse, humanitaaria ja sotsiaalia alasid. Inseneriteadused hõlmavad kuuendiku, loodus- ja keskkonnateadusi õpib 6% tudengitest. Magistriõppe tasemel suureneb loodusteadustes ja inseneriteadustes õppijate osakaal, kasvanud on huvi ka õpetajakoolituse ja tervise erialade vastu. Doktoritasemel on loodus- ja keskkonnateaduste õppijate osakaal magistritasemega võrreldes neljakordistunud. Ligi kahekordselt on suurenenud ka humanitaaria osakaal,
Tööalases täiendusõppes osalejad valdkonniti TTÜs, 2008 TÄENDUSÕPPE VALDKONNAD OSALEJAD Tehnika, tootmine ja ehitus 2754 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 1383 Loodus- ja täppisteadused 1300 Haridus 529 Tervis ja heaolu 161 Humanitaaria ja kunst 35 Kokku 6162 Allikas: Tööalases... 10 Lisa 3. Üliõpilaste arv TTÜs, 2005-2008 ÕPE 2005 2006 2007 2008 KOKKU Bakalaureuse-,inseneri-, diplomi- ja rakenduskõrgharidus õpe 8022 8187 7950 9582 33741 Magistriõpe 2259 2583 2725 3054 10621
REGISTREERITUD TÖÖTUD ERIALA VALDKONNA LÕIKES KVARTALI LÕPU SEISUGA [1] Eriala valdkond 3/31/2018 masinaehitus, mehhaanika, elektroonika 1,750 toitlustamine, majutus, turism 1,629 tootmine ja töötlemine 1,511 arhitektuur ja ehitus 951 transport, logistika 868 finants, raamatupidamine 816 humanitaaria, kunstid 810 majandus 801 energeetika, elektrivarustus 794 kasvatusteadus, pedagoogika 784 müük, kaubandus 761 põllumajandus, metsandus ja kalandus 760 muu teenindus 604 juhtimine ja haldus 478
See on tõsine probleem. Tööandjad muutuvad selles osa järjest nõudlikumaks. Lisaks heal tasemel eri- ja kutsealasele ettevalmistusele oodatakse töötegijalt (lihttöölisest kuni tippspetsialistini) sageli mitme valdkonna tundmist, suhtlemisoskust, paindlikkust jms. Nii tööjõu vajadus üldiselt kui sh asendusnõudlus (surma või pensionile siirdumise tõttu vabanevat töökohad) vajadus kasvab tõenäoliselt hariduse-, ja humanitaaria valdkonnas, samuti tehnika, tootmise ja põllumajanduse valdkonnas. Teadmistepõhise ühiskonna suunas liikudes on Eestil vaja oluliselt rohkem reaalteaduste spetsialiste.
nimetatud teadust teeb), ent kuna T. Kuhni teadusteooria jätab määrangud kontekstist lähtuvaks, on lihtne tuletada - küll isikliku ja sotsiaalse konteksti mõjutusest teadlik olles , et arheoloogiateadlased on need, kes teevad arheoloogiat (kaevavad, õpetavad, kirjutavad artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides
vorme, kuidas mis peaks toimima. Metoodikate järgi tööjõu nõudluse leidmine Sissejuhatuses autor mainis, et kahe erineva metoodika järgi on analüüsitud Tartu Ülikooli teadlaste poolt seda, missugust tööjõudu Eesti vajaks. Kogu selle analüüsi teiseks võrreldavaks riigiks on võetud Taani. Metoodika üks on baastsenaariumi järgi, mis tähendab, et tööjõuvajadus on suur. Antud stsenaariumi järgi oodatakse kõrgemat nõudlust hariduse, humanitaaria ning tervise ja heaolu spetsialistide järele, kui samas metoodika kaks ehk teadmistepõhise Eesti järgi oodatakse nõudlust reaalteaduste lõpetanute (bioteadused ja füüsika, matemaatika ja arvutiteadused, tehnika ja toomine) ja sotsiaalteaduste lõpetanute järele. Kui vaadata nüüd mõlema metoodika suunas, siis mäletades infoühiskonnas kirjeldatud, tekib konflikt kahe ühiskonna vahel. Samas on ühel pool miinused ja plussid nagu ka teisel pool.
enda suhtes. • Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!) PSEODOTEADUS • Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus • Ühiskond ja kultuur • Tervis • Reaalteadused ja tehnika ETF, 2007 TEADUSTE INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS • Ülikoolid ja uurimisinstituudid • Akadeemiad • Teaduskraadid, akadeemilised kraadid • Avatud teadusruum: publitseerimine, retsenseerimine, konverentsid
Lühiülevaade peamistest hõive näitajatest õppevaldkonniti, 1997-2004 ISCED 97 ala Tööjõus Tööhõive Töötuse osalemise määr, (%) määr, (%) määr, (%) Haridus 78.7% 74.7% 5.1% 7 Humanitaaria ja kunstid 80.9% 78.3% 3.2% Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 73.9% 68.4% 7.5% Loodus- ja täppisteadused 83.1% 78.3% 5.7% Tehnika, tootmine ja ehitus 78% 70.5% 9.7% Põllumajandus 67.6% 62.3% 7.8% Tervis ja heaolu 76.1% 73.5% 3.4%
sisemist hierarhiat ning keele ja kultuuri segunenud olemust. Oma kriitilises lähtealustes on ka postkolonialistlikud uuringud seotud prantsuse poststrukturalistide teadusliku programmiga. Kui poleks Derrida, lacani ja Foucault 1960. - 79.aastatel kasutusele toodud meetodeid ja mõisteaparaati, oleks ka postkolonialistliku teooria pale hoopis teistsugune. Nii hõlmatakse sellesse valdkonda enamus uue humanitaaria ja kirjanduse käsitlemisel kasutatavaid termineid: sugu (ingl.k gender), Teine, võim, keel, diskursus, ideoloogia jne, kuid samas luuakse ka postkolonialistlliku teooria raames uusi mõjukaid mõisteid ja töötatakse välja mitmeid just postkoloniaalsest kogemusest lähtuvad tõlgendus- ja lugemisviisid. Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja värsimõõdud
n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia teadusalana n Tänapäeval jagatakse teadus tavaliselt nelja väga laia valdkonda: n Sotsiaal- ja käitumisteadused n Humanitaaria ja kunstid n Loodusteadused ja meditsiin n Täppisteadused ja tehnika n Politoloogia ja haldus on osa sotsiaal- ja käi-tumisteadustest, täpsemalt ühiskonda uuriva-test sotsiaal- ehk ühiskonnateadustest (käitumisega tegeleb nt pedagoogika) Sotsiaalteadlase lähenemisviis n Charles Wright Mills: sociological imagination (,,sotsioloogi vaade," sotsiaalteadlase lähenemisviis) n Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas?
justkui muutus. Debüteerisid vist "Nooruses". Jah, "Nooruses". Valeeria Villandi ja Ita Saks olid toimetajad, mõlemad on 1960ndatel esile kerkinud kirjanike põlvkonna tuleku heaks palju teinud. Neid inimesi, kellele peaks tagantjärele tänu ütlema, on tegelikult väga palju, aga sageli me neid isegi ei meenuta. See pole meie traditsioonis millegipärast nagu kombeks. Hilisemad suhted muudavad ka arvamusi. Mäeinseneriks õppides ja jutte kirjutades võis tekkida vastuolu humanitaaria ja reaalteaduste vahel? Seda konflikti võib välja lugeda esimestest proosalugudest. Loomulikult mingi vastuolu oli olemas, aga samas, elu andis ainese; see oli see keskkond, milles elasin. Ma polnud mingi tehnikafänn, kuigi ma tegin oma diplomitöös mitmeid uuenduslikke ettepanekuid, need pakkusid korraks pinget ja huvi, aga kirjandus oli ikkagi juba sügavalt sees ja ka tahe kirjutada oli tugev. Teater oli lihtsalt lapsepõlvest tulnud
tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute riigimehelikkusele? Või saatusele? Parimal viisil elatud elule siinpoolsuses või paradiisile teispoolsuses? Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes. Humanitaaria üks erinevus täppisteadustest on selles, et reeglina kujuneb siin mõiste tähendus, s.o ka määratlus, definitsioon, uurimistöö tulemusena; formaliseeritud teadmissüsteemide korral määratletakse terminid, mõisted ja muud ,,töövahendid" tavapäraselt käsitluse alguses. Seetõttu on arusaadav, et ka tarkuse mõiste kuulub kindlalt nende mõistete hulka, mida pole võimalik hõlmavalt ja üldtunnustatavalt määratleda
Paul Kogerman keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja Harald Keres füüsikateoreetik, eesti füüsik ja akadeemik Mihkel Kask arstiteadlane Juri Lotman üks maailma autoriteetsem semiootikateadlane. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, jõudes 1970.1980. aastatel kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisele. Ühendades endas kultuuriloo sügava tundmise ja isikupärase teoreetilise mõtlemise, andis Juri Lotman ainulaadse panuse 20. Sajandi humanitaaria arengusse. ,,Eesti kooli ajalugu" Lembit Andresen ,,Eesti kultuuri ajalugu" Lauri Vahtre
· Rajas kirjandusõpetuse eesti keelse ülikooli, koolitas eesti kirjandusteadlasi, pani aluse kirjanduse uurimisele. Luules moodsa värsikeele tooja. Uuendab eesti luulekeelt vormiliselt. Pilet XX · Baudelaire'i elu ja looming, luuletused lähivaates 1821-1867. B looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Ta sündis Pariisis, isa emast pea 40 aastat vanem. Isa oli ohvitser ning haritud mees. Kodus palju kunsti, raamatuid, poeg suunatakse humanitaaria teele. B oli oma isasse v kiindunud, kuid mees suri, kui B oli kuueaastane. Ema abiellub taas, poeg vihkab võõrasisa, sealtkaudu vimm ka ema vastu. 1830 astub Lyon'I kolledzisse, mis on sõjaväelise distsipliiniga, B v mässumeelne. 1836 tuuakse tagasi Pariisi, seal visatakse välja kolme aasta pärast (mingil suvalisel põhjusel). Ta oli koolis v andekas, kuid põhjuseks võis olla kirjavahetus teiste poistega, mis olid pateetilised, kiindumust täis kirjad neid loeti homomeelseteks
Küll aga mahtus nende äärmuste vahele kirju diapasoon eri žanrites kirjapandud seisukohti. 1990. aastail avaldasid oma memuaarid paljud perestroikaaja juhtivad tegelased, kes nagu poliitikud alati ja kõikjal õigustavad oma tegusid, süüdistavad kunagisi vastaseid ning oponente ja võitlevad nii oma koha eest ajaloos. Teaduskirjanduses tegelesid Liidu lagunemise temaatikaga lisaks ajaloolastele ka sotsioloogid, etnoloogid, poliitikateadlased jt humanitaaria-sotsiaalia esindajad, kelle visioonid kandusid edasi 21. sajandisse. Siingi etendas oma osa võimu poolt kultiveeritud poliitiline konjunktuur. Jeltsini võimuloleku ajal polnud terav krii- tika Liidu “lagundajate” aadressil ametlikult soositud. Võimulähedastes ja sellega seotud akadeemilistes ringkondades serveeriti Liidu lõppu ebameeldiva parata- matusena, mis tulenes kommunistliku süsteemi kriisist, kuna see ei kannatanud
Ivan Lappo Leedu-Vene riigi asjatundja. Lappo leidis rakenduse Leedus Kaunase ülikooli õppejõuna. Tartus luges ajaloo historiograafiat, allikaõpetust ja seminare. Ka Jevgeni Tark siin lühikest aega, kelle loengud popid, tugev 19. sajandi rahvusvaheliste suhte alal. Hiljem Nõukogude ajaloolasena tugev, kuigi ka päris mittemarksistlikest vaadetest hoolimata taluti ja koguni hinnati. Soome ja rootsi ajaloolased kolmandaks komponendiks, sealt kutsuti TÜsse õppejõude, eriti humanitaaria aladele. Uusi kursusi, nt Eesti ja Põhjamaade ajalugu. Nemad koolitasid välja eestlastest õppejõudude kaadri. 1920. aastatel TÜ kui rahvusteaduste keskus, eesti ajaloolaste kaader (eriti Cederbergi koolkond, oli eesti ja üldajaloo professor). Arno Rafael Cederberg 1920-1928 TÜs, Oldekopi surma tõttu ka 1924-1928 üldajaloo professor. Tema panus mitmekülgne, ka Eesti arhiivindusele alguse panija, teadusseltside käivitaja ja samuti teadusperioodika. Vahendas Soome ja Eesti ajaloolaste
kirjanduse ja filosoofia tõusuaeg. Inspiratsiooniks oli Saksa oma minevik ja Vana- Kreeka eeskujud (uushumanism). Vana-Kreeka kultuse leviku üheks põhjuseks on mitmed kaevamised. Teine inspiratsiooni allikas oli rahvusromantika Saksa keskaeg. Saksa ülikoolidesse hakkavad tekkima rahvusteadused (esimene riik selles vallas). 19.saj on Saksamaa juhtivaks Euroopa teaduspiirkonnaks ja saksa keelest saab peamine teaduskeel. On juhtiv riik nii rakendusteaduste kui ka humanitaaria alal (kuni 1933). Saksamaal olid kõrgetasemelised teadusülikoolid. Prantsusmaal olid nt eraldi uurimus ja teadusasutused ning õpetamine toimus eraldi, Saksamaal just teadustöö ja õppetöö ühendati. Saksamaal oli rahva haridustase kõrge (vana traditsioon). Saksamaa majandus (tööstus) arenes kiirelt tõusvas joones. 20saj alguses oli Saksamaa möödunud Inglismaast. 19saj oli Saksamaa igas mõttes tõusuteel.
nale vajalike teenuste osutamine vastavas valdkonnas. Teaduskool korraldab kooliõpilastele erineval tasemel süvaõppe kur- susi, mida saab kasutada koolides võimekamatele õpilastele individuaalsete õppekavade koostamiseks. Kursuste sihtrühmaks on peamiselt gümnaasiu- mide, aga ka põhikoolide vanema astme õpilased. Süvendatult saab õppida enam kui 30 kursusel matemaatika, programmeerimise, füüsika, keemia, bioloogia ja meditsiini ning humanitaaria valdkonnas. Õppetöö toimub valdavalt kaugõppe teel kas tavaposti vahendusel või veebikeskkonnas. Pal- jud kursused on avatud ka õpetajatele. Kursuste lõpetajad saavad Tartu Ülikooli täienduskoolituse tunnistuse, mille alusel on võimalik taotleda teaduskooli õpingute arvestamist mõningatel erialadel ka bakalaureuse- astme õppekava täitmisel. Olümpiaadide ja lahtiste võistluste tulemuste alusel kutsutakse õpilasi
mõjutatud erinevate ühiskondade (kuhu nende tegevus laieneb) suhtumisest, rahvusvahelisest meediast jne. Mitmed majanduspoliitika õpikud käsitlevad eetilisi aspekte ka tunduvalt laiemalt ja filoso- feerivad neil teemadel võrdlemisi pikalt. Kirjutatakse, et meie ühiskonda hoiavad koos tehnika võidukäik, optimaalne ratsionaalsus, ulatuslik tootmine ja tarbimine. Kultuur, vaimsus, filosoo- fia – üldiselt humanitaaria – muutuvad järjest tähtsusetumaks. Eetikast ei räägi enam keegi. Tänapäeva ühiskonnale on omane püüelda aina edasi, rahuldada järjest kasvavaid nõudmisi: kõik peab muutuma järjest paremaks, eelkõige peab aga järjest rohkem antama – rohkem vaba- dust, rohkem toodangut jne. Paljudel inimestel on üha rohkem just selline ühiskond silme ees. See on nn Homo oeco-
filosoofilised ettekujutused loodusest ja maailmast. Just antiigi natuurfilosoofias esinesid kõige sel- gemini algteadmised loodusteaduste vallast. Näiteks natuurfilosoofiast eraldusid esimestena mate- maatika, astronoomia ja meditsiin. Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused ,,tõrjutud perifeeriasse". Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas- Kreekas arenes välja esimest korda teaduse ratsionaalsed alused. Rooma impeeriumi lagunedes taandus teadus tagasi Itta, kus saavutas märkimisväärseid tulemusi ja seda koos islami võidukäigu- ga
filosoofilised ettekujutused loodusest ja maailmast. Just antiigi natuurfilosoofias esinesid kõige sel- gemini algteadmised loodusteaduste vallast. Näiteks natuurfilosoofiast eraldusid esimestena mate- maatika, astronoomia ja meditsiin. Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused ,,tõrjutud perifeeriasse". Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas- Kreekas arenes välja esimest korda teaduse ratsionaalsed alused. Rooma impeeriumi lagunedes taandus teadus tagasi Itta, kus saavutas märkimisväärseid tulemusi ja seda koos islami võidukäigu- ga
filosoofilised ettekujutused loodusest ja maailmast. Just antiigi natuurfilosoofias esinesid kõige sel- gemini algteadmised loodusteaduste vallast. Näiteks natuurfilosoofiast eraldusid esimestena mate- maatika, astronoomia ja meditsiin. Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused „tõrjutud perifeeriasse“. Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas- Kreekas arenes välja esimest korda teaduse ratsionaalsed alused. Rooma impeeriumi lagunedes taandus teadus tagasi Itta, kus saavutas märkimisväärseid tulemusi ja seda koos islami võidukäigu- ga
annaabi.ee 
