kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppimiseks. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal valvurina, algklassides tundide andmisega ja ka ajalehe"Teataja" toimetuses kuna õpperaha oli puudu. Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, tal oli huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks oli F. Dostojevski. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. Aastast. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud
3 Molière Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin; 15. jaanuar 1622 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. 4
Moliére oli kuulsaim klassitsistliku draama esindaja. Viis aastat käis ta Clermonti jesuiitide kollegiumis, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat, ladina keelt ja keemiat. Koolis esitati tihti tragöödiaid ja balletimänge ja nii tutvus Moliére teatriga. Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mis kõik laiendas Moliére'i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis eri rahvakeeli. Trupis tõusis ta peagi eesnäitlejaks. Et etenduses sisukamat repertuaari saada, hakkas ta ise kirjutama
Tallinn 2017 Käisin Eesti Draamateatris vaatamas Moliere näidendit “Tartuffe“. Toimus see draamateatri suures saalis ning koosnes kahest vaatusest, mis kestis koos vaheajaga kokku 3 tundi. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Moliere „Tartuffe“
Treffneri gümnaasiumis oli samuti heal tasemel aineõpetus. Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õiguse” II osas, mis on kõige tüübikirevam teos tema loomingus. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, ka vene kirjanduse tundmise. Luges palju Dostojevskit. Oma kirjanikutöö algusjärgl oli Tammsaare puhtakujuline külarealist. Tema lühiprosat hakkas ilmuma 1900.aastast „Postimehes”, 1901.aastast Suitsu toimetatud albumites ja Tallinna ajalehes „Kiir”. Peagi järgnesid pikemad jutustused : „Kaks paari ja üksainus”, „Vanad ja noored”. Esimesd tööd avaldati A.Hanseni nime all. Kirjanikunimi Tammsaare on tarvitusel 1902.aastast.
kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts)
alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus, vaid see sünnib ise loovast mateeriast, innustas Moliére'i rohkem teatri ja kirjanduse peale mõtlema. Ta luges palju kaasaegset prantsuse ja hispaania kirjandust, jätkas ka ladinakeelse kirjavara lugemist ning sai tänu sellele hea humanitaarhariduse. 1643. aastal viis teatriinnustus Molière'i oma teatritrupi asutamiseni, mille nimeks sai L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater). Tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'ile lisaks lavapartnerile ka sõbratar. Kahjuks ei saatnud truppi edu. Teater laostus ja suleti, Molière pandi mõneks päevaks võlavanglasse. Seejärel hülgas Moliére oma seisuse. Koos L´Illustre
lõplikult purustas. 1.3. PÄRITOLU Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Bismarck isa. Laste koolitamisega tegeles peamiselt ema. Ta oli terava mõistusega, haritud ja auahne naine, kes pärines Preisi kõrgametnikkonnast. 1.4. HARIDUSTEE Bismarcki haridustee tagas talle hea humanitaarhariduse. Ta õppis 1832 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin, kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal. 1.5. POLIITIKUKARJÄÄR Ülikooli lõpetamise järel püüdis ta rakendust leida diplomaadi ja ametnikuna, kuid edutult. Bismarck oli sõnakuulmatu alluv
kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Molière õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegu jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Molière'i ka Pariisi tänavatel etendusi andvad veiderdajad ja komödiandid kuigi nood esitasid vaid rahvalikke jante, mitte kirjanduslikke näidendeid, oli see ikkagi teater täis elu, liikumist ja nalja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel,
lõplikult purustas. 1.3. PÄRITOLU Bismarck pärines vanast Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Bismarck isa. Laste koolitamisega tegeles peamiselt ema. Ta oli terava mõistusega, haritud ja auahne naine, kes pärines Preisi kõrgametnikkonnast. 1.4. HARIDUSTEE Bismarcki haridustee tagas talle hea humanitaarhariduse. Ta õppis 1832 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Juuraõpilasena ei olnud Bismarck eriti usin, kuna talle meeldis rohkem tegeleda muude asjadega, kaasa arvatud skandaalide ja duellidega. Üliõpilaspäevil kirjutas ta naljaga ühele sõbrale, et tulevikus saab temast kas suur lurjus või esimene mees Preisimaal. 1.5. POLIITIKUKARJÄÄR Ülikooli lõpetamise järel püüdis ta rakendust leida diplomaadi ja ametnikuna, kuid edutult. Bismarck oli sõnakuulmatu alluv
Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a,
Kui Corneille kujutas kangelasi, siis Racine keskendus oma tegelaste üldinimlikele joontele. Jean-Bapiste Poquelin:(moliere):Klassitsistliku draama suurim esindaja.Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Molière õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest.Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu, teater tuli sulgeda ja Molière pandi võlavanglasse.Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi esinäitlejaks.Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed
kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i ka Pariisi tänavatel etendusi andvad veiderdajad ja komödiandid. Aastal 1643 asutas ta teatritrupi L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater), kus tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'i lavapartner ja sõbratar. Teatritruppi aga ei saatnud Pariisis edu, see tuli 1645. aastal sulgeda ja Moliére pandi võlavanglasse. Rändtrupi aastad Kui Moliére võlavanglast vabanes, hülgas ta oma
ARST VASTU TAHTMIST Moliere alias Jean-Baptiste Poquelin sündis 1622 Pariisis ning suri samas linnas olles vaid 51aastane. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Sealtpeale on
kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901.
Sellega on teda peetud ka kodanliku liberalismi isaks. Usu suhtes oli ükskõikne, kuid arvab, et teaduslik maailmavaade on igal juhul kasulikum. Arvab, et kohati on usudogmade järgimine kahjulik. Voltaire (1694-1778) Tegelik nimi oli Francois Marie Arouet. Sündis notari pojana. Käis jesuiitide koolis. Hiljem väitis Voltaire ise, et seal õppis ta vaid ladina keelt ja rumalusi, tegelikult sai ta siiski hea klassikalise humanitaarhariduse. 12 aastasena äratas täehelepanu luuletajana, teda peeti imelapseks. Pärast kooli pani isa ta õppima juurat, kuid tõrges poeg jättis kooli pooleni. Töötegemine teda ei huvitanud, sest leidus piisavalt sõpru, kes olid valmis teda üleval pidama. Samas ei olnud ta eluviisidelt väga lõtv. Voltaire ei tarvitanud palju alkoholi, kuid jõi suurtes kogustes kohvi. Ta oli kogu valgustusajastu keskne kuju, seda nii Prantsusmaal kui kogu Euroopas. Tema
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma
iga-aastane visitatsioon kõigis Eestimaa kirikutes. Visiaatoritel tuli aru pärida ka koolide olemasolu kohta. Tuli uurida, kas ei ole andekaid talupoegade lapsi, keda võiks saata 5 Tallinna toomkooli või Haapsalu linnakooli, et neid valmistada vaimuliku kutseks. Mõlemad koolid andsid ladina keelel põhineva humanitaarhariduse, millest piisas ülikooli astumiseks. (Paul 1999, lk. 268) 1.2. Rahvakoolide võrgustiku loomine Eesti talurahva seisukohalt oli eriti suure tähendusega Rootsi suurvõimu perioodil kavandatud ja teoks tehtud talurahvakoolide asutamine. See oli otseses seoses Rootsi keskvõimu ja ortodoksse luteri kiriku pürgimustega rahvas(eeskätt jumalasõna) lugema õpetada. Selline suundumus avaldus Põhja-Eestis juba Rootsi võimu algperioodil seoses kiriklike olude korraldamisega
Tragöödia pidi olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis. Moliére (1622-1673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliere, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele. Ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Ta omandas üsna hea humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi. Seda ei saatnud edu ning see tuli sulgeda, selle peale pandi Moliére võlavanglasse. Sealt vabanenuna hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteist aasta rändas trupp ringi, need aastad laiendasid Moliére´i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis erinevat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks
keskhariduse saamiseks minema Hugo Treffneri erakooli Tartus (Riisma 2002:87). Hogu Treffneri eragümnaasiumi on nimetatud üheks ainulaadsemaks õppeasutuseks üle terve Tsaari-Venemaa. Anton Hansen teenis õpperaha puudujääva osa tasa tööga-valvuriametiga, koolialgklassides tundide andmisega (Kalda 1997:39). Tammsaare andis ka viiulitunde. Samal ajal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed jutustused (Riisma 2002:87). A.H. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, sealhulgas vene kirjanduse tundmise , mida ta omast huvist veelgi laiendas. Teiselt poolt tugines Tammsaare realismi käsitlus teaduslikule maailmavaadetele. Ka selles mõttes sai ta gümnaasiumi aastate Tartult mõndagi 3 arendavat. Sealne noorte materjalismimeelsete haritlaste sõpruskond populariseeris sajandivahetusel oma väljaannetes moodsate loodus ja sotsiaalteaduste ideid ning saavutusi (Kalda 1997:39). 1.3
Vastavad õpikud tõlgiti erinevatesse keeltesse ja võeti kasutusele enamikus liiduvabariikidest. Nende kirjutatud õpikuid kasutatakse mitmetes Venemaa koolides ka praegu ja 2003. aastal ilmus VI klassi õpik ka USAs. Järgnevatest konkurssidest meie autorid enam osa ei võtnud, sest Eestis algasid uued liikumised ja iseseisvuse püüdlemine. 1986. a toimus Eesti Õpetajate Kongress. Seal võeti vastu otsus hariduse diferentseerimiseks, humaniseerimiseks, demokratiseerimiseks ja humanitaarhariduse osatähtsuse suurendamiseks (ehk humanitariseerimiseks). Asuti koostama uusi õppeplaane, alates 1987. aastast ilmus igal aastal uus versioon. Õppeplaani lülitati valikained ja fakultatiivained. 1987. a loodi iga aine jaoks nn programmigrupp, kelle ülesandeks oli kokku panna uus aineprogramm. Matemaatikaprogrammi esimene variant valmis 1989.a, pärast arutelusid kinnitati see ametlikult 1991.a. Selle koostamisel võeti aluseks Eesti
17. A. H. Tammsaare elu ja looming. Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all. · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita
kooli. Paar aastat oli kodus, kuna polnud raha koolis käimiseks. Lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli. Seal õpetasid Jakob Tamm (luuletaja), Jakob Liiv (Juhan Liivi vanem vend), Tänapäeval on tegemist põhikooliga. Anton lõpetab kooli 1897. Väike-Maarjas hakkab tänu Jakob Tammele kirjutama ning viiulimängu õppima. 1898 astub Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Sinna võeti vastu kõik, kellel oli raha. Õpetas ise ka väiksemaid ja tegi lisatöid. Seal saab korraliku humanitaarhariduse (keeled, eriti vene). Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema. Leiab tööd Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, mis on väga uuendusmeelne. Tammsaare ülesanne oli kohalikud uudised ja teatri/kontserdiarvustused. 1905 suletakse Teataja. Kirjutab sotsiaalkriitilisi artikleid. Täiendab oma keeleteadmisi (oskab inglise, saksa,
jms).Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Moliére õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegu jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i ka Pariisi tänavatel etendusi andva veiderdajad ja komödiandid kuigi nood esitasid vaid rahvalikke jante, mitte kirjanduslikke näidendeid, oli see ikkagi teater täis elu, liikumist ja nalja. Aastal 1643 asutas ta koos mõne näitlejaga teatritrupi L`Illustre Theatre. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu, teater tuli sulgeda ja Moliére pandi võlavanglasse. Sealt vabanenud,
· Haridustee algas, kui läheb 8 a Sääsküla vallakooli. · 1886 Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonna kooli- tegi esimesed värsi katsetused (kooli juhataja luuletja Jakob Tamm) · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski ja Tsehhov olid tema iidolid. · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud
annaabi.ee 
