Michelangelot väiksena ei huvitanud kool ja hakkas kirikutes maale maha joonistama ja kunstnikutega liikuma. 13- aastaselt sai temast kuulsa maalikunstniku Domenico Ghirlandaio õpipoisiks. Aasta hiljem veendis isa Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju kui teistele kunstnikele- see oli väga ebaharilik tollal ajal. Elulugu Firenze valitseja palus Domenico Ghirlandaiol oma kaks parimat õpilast saata ja üks nendest oli Michelangelo. 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja õpilasena kopeeris ta antiikkujusid. Esimene lääne kunstnik, kellest avaldati elulugu. Michelangelo surmapõhjuseks oli palavik. Õnnestus muuta antiikkunsti olemus oma kaasajale Looming lähedaseks. Kajastuvad antiigi ideed ja vormid, moodustab renessansskunsti tipu.
asjaolu, et Tartus oli Poola valitsuse ajal tegutsenud katoliiklik kõrgem õppeasutus -- jesuiitide gümnaasium. Rootslaste eesmärk gümnaasiumide ja ülikooli asutamisel oli otsene riigivõimu tugevdamine: sõdadest laastatud maal oli lisaks pastoritele puudus riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, ent Vana-Liivimaa aadlike jaoks traditsioonilisi õpirännakuid Saksamaa ülikoolidesse takistas Kolmekümneaastane sõda. Ehkki humanistlikus vaimus asutatud Tartu ülikool oli põhimõtteliselt avatud kõigist seisustest inimestele, ka eesti soost talupoegadele, viimaseid sinna tõenäoliselt siiski ei jõudnud. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed
• Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni sündis 1475. aastal 6. märtsil Itaalias Firenze lähedases väikeses linnas nimega Caprese ja suri 18. veebruaril 1564. • Itaalia skulptor, maalikunstnik ja arhitekt. • Michelangelo oli Firenze ustav kodanik ja armastas oma kodulinna. • Michelangelo on oma mitmekülgsuses lõppeva renessansiajastu universaalgeenius; barokkstiili teerajajaid. Elulugu • 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias, mille Medicid olid asutanud. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. • Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. • Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. • Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi. Tema enamik säilinud luuletustest pärineb 1530. aastatest ja edasisest ajast. • 12
asjaolu, et seda on lihtsam juhtida Küsimuse tekst Tagasiside Psühholoogilisel nõustamisel on oluline osa ... Vali üks: Õige vastus on: väiksem kontroll oma tegevuse üle. Küsimus 20 a. grupieelarvamuste analüüsil Küsimuse tekst b. humanistlikus psühholoogias Grupipaanika ohjamisel on tulemuslik ... c. väärtusuuringutes Vali üks: d. ajaloolises psühholoogias a. uue tähelepanufookuse loomine Tagasiside b. psühholoogiline nõustamine Õige vastus on: humanistlikus psühholoogias. c. grupiliikmete informeerimine Küsimus 15
2. Väited Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. -ÕIGE Hippokrates'e kehamahlade teooria on tänapäeval kasutu.- Vale / (+ Hippokrates'e kehamahlade teooriat tuntakse ka tänapäeval) Vabade assotsiatsioonide meetodit kasutab tunnetuspsühholoogia.- Vale (+ psühhodünaamiline psühholoogia) Unenägude analüüs on iseloomulik psühhodünaamilisele analüüsile.- Õige Katse ja eksituse meetodit kasutatakse humanistlikus psühholoogias. Vale (+ biheiviorismi) Eneseaktualisatsiooni kirjeldadakse biheiviorismi raames. Vale (+ humanistliku psy) Tunnetuspsühholoogia seisukohad on vananenud. - Psühholoogiateadusel puuduvad seosed teiste teadustega. Vale ( + on tihetalt seotud teiste teadustega) 3. Valikvastused Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist: a) oletuslikult; b) teaduslikult; c) kirjeldavalt; d) rakenduslikult. Eetikakoodeks on: a) eetikanormid; b) moraalinormid;
religioosseid vaateid parandama. Konfutsius suri 72-aastaselt 479. aastal. Konfutsiuse õpetus Konfutsianism on Hiina pikaaegseim ja mõjukaim õpetus ning riiklik ideoloogia, mis hakkas kujunema 6.5. saj e.m.a Konfutsiuse õpetuse mõjul. Konfutsiusele oli Hiinas eelnenud juba ligi tuhandeaastane kirjakultuuri ja kõrgreligiooni traditsioon, kuid selle eripäraks oli asjaolu, et Konfutsius tõlgendas varasemaid seisukohti uutmoodi, inimkeskses ja humanistlikus võtmes. Termin 'konfutsianism' on Lääne päritolu ning tuletatud selle rajaja Konfutsiuse (Kong Fuzi) nimest. Konfutsianismi nimetuseks hiina keeles on ruxue või rujiao - `õpetlaste õpetus'. Kuigi konfutsianism on põhiliselt Hiina rahvuslik ideoloogia, kandus see Hiina kultuuri levikuga ka naabermaadesse ning avaldas suurt mõju Jaapani, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuurile. Konfutsianismi aluseks on järgmised põhimõisted ren (,,humanistlikkus), mis koos li
taaskäivitamine ja hüpoteeside tegevusega. Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus testimine. Humanistlik psühhoteraapia on Kõigis kolmes teraapia Eksistentsiaalne teraaapia: Peamiseks Humanistlikus Humanaistliku teraa mõttelt pärit Vana-Kreekast, vormis on nõustamise suhe otsida üles terapeutilised markerid. Alati teraapias on kasuks miinuseks on, et mineviku renessaansi ajastust ja Aasiast. erinev. tuleb endalt küsida, mida ma reaalselt kõigega arvestamise ei arvestata. Transpersonaa
kuivõrd soov silma paista, teisi käsutada ja kiitusi saada.(3) Need on muidugi enesehinnangu skaala otspunktid. 1.2. KÄITUMINE Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid toiminguid. Need võivad olla spontaansed või seotud reageeringutega stiimuleile. Stiimul ehk motivatsioon võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast.(4) 1.2.1. MOTIVATSIOONIHIERARHIA Abraham H. Maslow, kes oli üks tähtsamaid tegelasi psühholoogia humanistlikus liikumises (mis kerkis esile USAs pärast II maailmasõda) arvas, et inimese motivatsiooni võib mõista vajaduste hierarhia kaudu, mille alumises otsas on füsioloogilised põhivajadused, neist kõrgemal asuvad turvalisuse vajadus ning kuuluvuse ja armastuse vajadus, kuni kõige ülemiseni, milleks on eneseteostuse vajadus ehk võimalus teostada kogu oma potentsiaali. Tavapärase asjade käigu puhul peavad hierarhias allpool asuvad vajadused olema rahuldatud, enne kui
Evolutsiooniline mentaalsed strateegiad ja eesmärgid on loodusliku valku tulem. Psühhoanalüüs kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Religiooni mõju psühholoogiale Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust. Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon. Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni. Psühholoogia metodoloogiad · Loomulik vaatlus. Esimene samm. · Juhtumiuuring. Case study. · Küsitlus. · Korrelatsioonuuring. Testid. · Eksperiment. · Kvasieksperiment. Ebateadusliku psühholoogia eristamine teaduslikust. Teaduse tunnused 1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine 2. Avaliku teadmise tootmine a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3
eestikeelse kirikukirjanduse rajaja ja Kadrina pastori Heinrich Stahli, Eestimaa piiskopi Joachim Jheringi ja teistega) ning esimestest katsetest kirikulaulude eestindamisel 1636, lükkas Brockmann siiski kuni 1638. aastani kõik pakkumised pastori ametikohale tagasi. Alles 1639 loobus Brockmann gretsistikaprofessuurist ja võttis H. Stahli järglasena vastu Kadrina pastori koha. Tallinnast lahkumisel pidas ta 1639. a. veebruaris gümnaasiumis ladinakeelse humanistlikus traditsioonis hüvastijätukõne ,,Discursus Valedictorius /.../ de natura et constitutione historiae"(,,Lahkumisarutlus ajaloo loomusest ja avaldumisvormidest"). Kadrina-perioodil lisandus R. Brockmannile järjest uusi kirikuameteid: 1642 sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, 1643 Virumaa praostiks, 1645 Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. Sellest tulenevalt muutus tema loodud
Biheivioristlikus linnageograafias uuriti ka seda, kuidas inimeste mentaalne kaart linnast aja jooksul kujuneb ja mis mõjutab inimeste arusaamist linnast. Uurimusest selgus, et protsess ei toimu pidevalt ega ka ühtlaselt igal pool linnas. Teine tähtis uurimisvaldkond oli inimeste linna erinevatele elementidele antud hinnangute selgitamine. Olulised ressursid olid aeg ja ruum. 1D. Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistlikus geograafias sai inimesest üksikindiviid. Keskseks muutus ruumi, koha ja keskkonna tähenduste tõlgendamine. Samas hakati linnaruumi käsitlema inimese elu ja kogemuse kaudu. Oluliseks muutusid kontaktid geograafia, kunsti ja kirjanduse vahel ning sügavam arusaamine kultuurist. „Koht“ ja selle määratlemine olid humanistliku linnageograafia olulised küsimused. Ruumist sai koht elamise kaudu. Eestis arendajaid napib. Eestis pealinnade imagoprojektid ja linnaluule. 1E
Selle kooli õpetajad olid vagad mehed. Ühiselu vennad, kes siin õpetavad, esindavad hiliskeskaegset äratuslikku vagadust. Lutheri mälestustesse jääb see kui kõige puhtam katoliku usumaailm. Arvatakse, et juba seal puutub Luther kokku piibliga või evangeeliumitega. Selles kooli õppis ta siiski vaid aasta ning seejärel saatis isa ta Eisenachi kooli, kus ta õppis aastatel 1498 1501. Eisenachi heas kuulsuses olevas koolis antakse õpetust humanistlikus vaimus. Luther õpib hindama vanu klassikuid. Leiva teenimiseks oli ta sel ajal kerjuslaulja, mis polnud üldse häbiasi, sest leiba paluti Jumala nimel. Omanuna meeldivat välimust ja ilusat häält, ei ole Martinil raske heades südametes kaastunnet äratada. Siiski viimased koolipoisi aastad elab ta vagade heategijate juures vaimselt puhtas ja õnnelikus õhkkonnas, kus tal on võimalus õpingutele pühenduda.
määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow (1908-1970) Maslowi teooria märksõnaks on eneseaktulasitsatsioon seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maailma paremale mõistmisele. Carl Rogers (1902-1987) Rogers leidis, et inimloomus on positiivne, terve ja konstruktiivne s.o ülesehitatav ja uusi lahendusi pakkuv. Ootas, et inimene areneks potensiaalselt täielikult ehk ta varjatud jõud areneks võimalikult palju. Humanistlikus teoorias oli ka levinud arengu periodiseerimine, mille tuntuimad esindajad olid Waltering, Wijngaarden, Moers ja R. Steiner, kuid neil pikemalt ei peatu. Leian, et ei saa jätta tähelepanu pööramata Anna Freudile (1895-1982), kes 1936. aastal koostas nimekirja kaitsemehhanismidest, milleks on: repressioon ehk mahasurumine või välja tõrjumine; vastandreaktsioon; isolatsioon ehk eraldumine ühiskonnast; tühistamine; projektsioon ehk
eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale. Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust. Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon. Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni 14. Psühholoogia metodoloogiad. a. Eksperiment b. Vaatlus 4 c. Vestlus d. Küsitlus/anketeerimine e. Test 15. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Integraalse psühholoogia eesmärgiks on austada ja hõlmata inimteadvuse igat põhjendatud aspekti. ?????????? 16. Teaduse tunnused. a
Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti
unikaalsele idenditeedile. (5) Iga inimene on julgustatud avastama sisemist täiust ehk harmoonilist tasakaalu keha, mõistuse ja hinge vahel ning välimist täiust ehk terviklikku sidet teiste inimestega mikrokosmoses ja makrokosmoses. On huvitav märkida fakti, et need viis põhimõtet on alati olnud omaks võetud humanistlike psühholoogide ja terapeutide poolt (Houston, 1982; Hubbard, 1982). Võttes kokku peamisi mõtteid humanistlikus-holistlikus kunstiteraapia suunas, võime tõdeda, et vana põhimõte "mens sana in corpore seno in spiritu sano in mundo sano" on sama ideaal, mis "terve mõistus terves kehas, terve hing terves maailmas." Inimene, kes tõeliselt kogeb ühtsust, austab terviklikkust, idenditeeti, individuatsiooni ja idealismi nii endas kui teistes inimestes. Selline holistlik filosoofia viib eluni, mis on täis hoolimist, kaastunnet ja tähelepanu, mis sujub orgaaniliselt
välja rebitud, inimene oli eraldatud teda ümbritsevast linnast. Samuti kritiseeriti joonistamise kasutamist biheiviorismi metodoloogias. 7 Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistliku lähenemise taustaks linnageograafias oli kriitika loodusteadusel põhinevate universaalsete teooriate ja mõistete kasutamise kohta.Samuti peeti probleemiks kriitilise linnageograafia liiga strukturaalset lähenemist. Humanistlikus geograafias sai inimesest üksikindiviid, subjektiivne ja loov,mis ilmnes tähenduste, väärtuste, taotluste ja eesmärkide väljendumisel. Keskseks muutus ruumi, koha ja keskkonna tähenduste tõlgendamine. Samas hakati linnaruumi käsitlema inimese elu ja kogemuste järgi. Ruum oli sõltuv ühiskonnast ja kultuurist. Inimühiskonna olulisteks elementideks on kogemused, tähendused, tedlikkus, tegevus, loovus ja väärtused. Lähenemisviisi eesmärgiks oli leida linnakeskkonnas ja
Tema komöödiad on tugevad eht-taani rahvaliku , eriti kodanliku miljöö käsitluses. Ühiskonnakriitikuna oli Holberg oivaline. Tema tuntumate komöödiate ajakajaline tagapõhi oli kahtlemata aktuaalne: ,,Poliitiline kannuvalaja", ,,Jeppe Mäelt" (eesti laval mängitud 1934), ,,jean de France", ,,Erasmus Montanus". Holbergi eesmärk oli piitsutada nende näidenditega oma kaasmaalasi ümber vaatama oludes, milles nad elasid, ja panna neid oma vaateid ümber hindama uue aja humanistlikus ja valgustuslikus vaimus. Ta lõi taani esimese väärtusliku ilmaliku kirjanduse ladusas rahvuslikus keeles. Ise peab ta ennast eelkõige valgustajaks, humanistiks, kasvatajaks, mis sest et omapärase kõverpeeglimeetodi abil. Tema õpetuste eesmärgid: vaba mõtlemine, kasulikud teaduses, võõrkeelse moenarruse asemele puhas emakeel. Oma viimase suurema ilukirjandusliku teose satiirilis-fantastilise romaani ,,Niels Klim'i maa- alune reis" (1741) kirjutab ta ladina keeles
subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Tegeldes nõustajana, Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata
Väga olulisel kohal on nendes teooriates isiksuse kujunemist mõjutavate tegurite uurimine. Sigmund Freud asetab oma psühhoanalüütilises käsitluses rõhu lapsepõlvekogemustele ja alateadlikule motivatsioonile. Tunnusjoonte teooriad peavad eriti tähtsaks kaasasündinud iseloomujooni, sellest aga järeldub, et keskkond saab isiksust mõjutada vaid vähesel määral. Kognitiiv- käitumuslikud teooriad omakorda tõstavad esiplaanile peamiselt kogemusi ning õppimist kui isiksuse kujundajat. Humanistlikus psühholoogias rõhutatakse nii inimeste ainukordsust kui ka elu jooksul omandatavate kogemuste tähtsust. Lähtutakse eeldusest, et inimese olemust saab muuta. Kõik need isiksusteooriad üritavad selgitada isiksuse olemust, selle struktuuri ja osiseid ning toimemehhanisme. 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freudi psühhoanalüütiline teooria Selle järgi peituvad inimeses konfliktid, millest ta on teadlik või mitte. Need seesmised konfliktid
-) N neurootilisesee hk emotsionaalse stabiilsuse faktor *) Madala neurootilisuse puhul on inimene rahulik ja stabiilne. *) Kõrge neurootilisuse puhul on inimene ärevil, ärritatud ja meeleolud vahelduvad kiiresti. -) O avatus kogemusele (openness to experience) *) Mõõdab loovust, kujutlusvõimet, intellektuaalsust, uudishimulikkust. Humanistlik psühholoogia * Psühholoogia koolkond, mis tekkis 1930ndatel ja sajandi keskel oli see oma haripunktis. * Humanistlikus psühholoogias vaadeldi isiksust inimkogemuse produktina. * Selle koolkonna alustala on seisukoht, et algselt olemuselt on inimene arenguvõimeline ja edasipüüdev ehk hea. * Selle õpetuse keskmeks on inimese ettekujutus iseendast ehk enesehinnang ning sellega tegeletakse kõige rohkem. Carl Rogers * Carl Rogers (1902-1987) loetakse humanistliku psühholoogia koolkonna algatajaks ning oli ameerika psühholoog.
kasvab. Niisamuti on lood ka filosoofiaga. Mida mitmekülgsemaks ja keerulisemaks on muutunud globaliseerunud maailm, ühiskond, kultuur, tunnetustegevus, poliitiline elu, seda rohkem on kasvanud vajadus filosoofilise käsitluse järele, kaoses esmase korra loomise järele. Filosoofiline dimensioon on möödapääsmatult vajalik kõikide elualade suurte tegijate mõtlemises. Seda nii keeruliste süsteemide mõistmiseks vajaliku viljaka uurimisstrateegia valikul kui ka saadavate tulemuste humanistlikus rakendamises edasistes tegevustes. Tõde, hüve, õnn, õiglus, ilu, võim, vabadus, tulevik jmt kõige üldisemad mõisted kategooriad - ,,värvivad" kogu inimlikku olemist, kujundavad kõiki tegutsemismustreid. Kui filosoofia oleks ,,kõige teooria", siis tähendaks see, et filosoof(ia) seaks enda ülesandeks luua kõikehõlmav maailmakirjeldus ja mõtestus, mis võtaks kokku ja sünteesiks kõikide teaduste saavutused. Niisuguseid maailmatervikut uurimisainena hõlmavaid pürgimusi on
Inimloomuse puhul võtab see täiestumise ja eneseteostuse vormi. ROGERS Peetakse 20. sajandi üheks psühholoogia klassikuks. Tema õpetus, mille ta lõi on kasvanud ka väljapoole psühholoogia piire. See on mõjutanud pedagoogika ideid ja juhtimisteeoriat. Ta kasvas väga religioosses peres ning lapsepõlves oli Carl Rogers üksildane. Kompensatsiooniks sellele, et ta ei saanud eakaaslastega suhelda, sukeldus ta õppimisse. Tal oli tunne, et ta ei leia kohta inimeste maailmas. Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendents. Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal. Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki. Rogersi puhul on oluline tema kliendikeskne teraapia. Enne Rogersit arvati, et teraapia
1.8 Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika Sotsiaalteadustes on rakendatud peamiselt kahte suunda -- stsentismi ja hermeneutikat, mis omavahel ,,võistlevad". Klassikaline teaduskäsitlus ehk stientism (käsitlus, mille kohaselt teadus on inimtunnetuse kõrgeim vorm) esindab positivistlikku metodoloogiat. 16 Hermeneutika tähendab humanistlikus kultuuris tekkinud tõlgendamise kunsti või teadust. Tõlgendamise (interpreteerimise) protsess hõlmab mingi mõttelise terviku osadeks jaotamise ja seejärel selle terviklikkuse taastamise (hermeneutiline ring). Tänapäeva postmodernistlik sotsioloogia (k a sotsiaalteadused tervikuna) rõhutab tõlgendamise rolli. Seega: (a) hermeneutiline metodoloogia ei ole teaduses uus; (b) hermeneutiline metodoloogia on võõras Ida-Euroopa riikides, kus
iga inimelu on väärtus ja seda mõtteviisi peab tajuma ka klient. · ...tuleb austada iga kliendi väärikust, õiguseid; olla toeks enesemääratlemisele ja õiguste realiseerimisele. · On oluline, et klient tajuks töötaja ehedust ja seda, et spetsialist ja puudega inimene on võrdväärsed partnerid, sest nii rehabilitasioonis (kui humanistlikus käsitluses) on klient see, kes püstitab oma eesmärgid. Meeskonna liige saab oma professionaalse tegevusega (ettevalmistus, metoodikad jm) olla toeks, andes informatsiooni, pakkudes nõustamist, kasutades jõustamisvõtteid jm, et klient ise langetaks valikuid ja seaks tegevuseesmärke 8 Normalisatsioon
temast sai pigem selline akadeemiline psühholoog. See ongi tema puhul eriline, et ta on teinud läbi erinevad etapid (alamast kuni akadeemiliseni välja). See on omakorda taganud selle, et tal on palju praktilist kogemust. Elu lõpus jõudis ta veel käia ka Moskvas. 1987. aastal külastas ta Moskva ülikooli. Sel ajal oli Perestroika aeg. Moskvas võeti vastu teda nagu jumalust. See oli nii, sest tema demokraatia ja vabaduse idee oli väga soodsale pinnale sattunud. Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendens. Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal. Näiteks: Seeme püüdleb selle poole, et temast kasvaks võimalikult tugev taim. Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki.
annaabi.ee 
