1. Millises riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? Itaalias 2. Kuidas periodiseeritakse renessanssi? Eelrenessanss 14.saj, vararenessanss 15.saj, kõrgrenessanss 16.saj 3. mis iseloomustab renessansi ajastu inimest? kirglik teadmistejanu,uurimiste avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse haiglaid, raamatukogusi,kauba-ja kohtukodasi. Valmivad esinduslikud raekojad. 6. Mis on tahvelmaal? Maali aluseks kasutati puutahvlik või lõuendit. Sellist maali oli võimalik transportida. 7
ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele -, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304-1374),
Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma-katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia. Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks
energiaallikas), millest inimkond sõltub; b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu · Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus", sophistes "tark"; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg 4
Kõige täiuslikumaks peeti Fourth level kuppelehitisi, mida kaunistasid Fifth level imekaunid antiiksed sambad. Humanistid Kes olid humanistid? Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid huvitas rohkem grammatika, Click to edit Master text styles kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja Second level eetika. Third level Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Fourth level
2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühalik meeleolu ja puhtad värvid. 8
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus
Piibli ja antiikautorite petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu lahkama, astronoomid jlgima taevakehade liikumist. Nii niteks judis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse kigus veendumusele, et Maa keerleb mber Pikese, mitte vastupidi, nagu varem oli arvatud. 7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste
Ütlus:"Hobuseks sünnitakse, inimeseks arenetakse." Ilmalikkuse idee(2), eesmärk maapealset elu täiustada. Esindajad: Dante Alighieri, Galileo Galilei, Newton, Platon. Uus looduskäsitlus loodust peeti positiivseks, jumal on looduses kõikjal lõpmatu panteism. Uus maailmapilt keskajal geotsentriline maailmapilt(Ptolemaius). Taevakehad ümber Maa. Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Humanistideks hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Täies avaruses avanes antiik inimkonnale alates renessasist. Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele. Kuid väga varakult, alates juba Petracost, hakkas humanistide õpetus tähendama ka inimese ja
Rooma impeeriumi keskus, kus oli säilinud küllalt palju antiikseid mälestusi. Teiseks Asusid Põhja Itaalias võimsad linnariigid, kuhu tänu vahemere kaubandusele voolas üha uusi raskusi. Renessansiaja kunstnikud vaimustusid antiigid pärandist, püüdes seda oma töödes jäljendada ning edasi arendada. Toetudes antiikaja kirjameeste arusaamadele sümmeetrias ja proportsioonis. Renessansiaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid ei rahuldanud enam keskaja ülikoolides õpetatavad teadused ja skolastiline meetod. Hoopis enam kui loogika ja olemise algpõhjus, jumal ja igavene elu- teemad, millega tegelevad keskaja õpetlased- huvitas humaniste grammatika, ajalugu, eetika. Humanistlike kirjameeste tegevus ei piirdunud ainult keeleteaduse ja kirjasõnaga. Otse vastupidi, nad kutsusid üles oma kirjanduse ja kõnekunstialaseid võimeid rakendama ühiskonna ja kogu maailma teenustesse. Piibli
ja puudutusi, tuntud teos “Valitseja”, elas 1469-1527 aastal. 17. William Shakespeare, olulisus, looming Euroopa renessansi näitekirjanik, elas 1546-1616, tuntuimad teosed on “Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. 18. Kes olid humanistid tolle aja mõistes? Tuua välja humanismi olulised tunnused. Kuidas on selle mõiste sisu tänapäevaks muutunud? Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid huvitas rohkem grammatika, kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja eetika. Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Humanism on maailmavaade ja mõtteviis, mis väärtustab inimest kui isiksust. Humanism sisaldab inimese õigust langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid, kasutades selleks oma mõistust ja südametunnistust. Tänapäeval tunneme seda maailmavaadet kui inimsuse all . 19
ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustele - , ei olnud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis). Humanistid vastudusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama
seest täis kui tühjad, noodisabad, pausid jne). Renessanss (14 17 saj) · Renessanss tähendab prantsuse keeles ,,taassünd". · Sel kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Kiriklik õpetus kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse. · Renessanssiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise soov. · Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ldn k-s humanus inimlik). Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. · Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. · Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud väga erinevalt. · Renessanssmuusika kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu alguseks muusikas on pakutud aega 14 sajandi algusest kuni 1470ndateni.
hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele , ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (13041374), hakkas humanism
Säärasena jääb naine ka Rubensi maalidele. Parimaks naise vanuseks peetakse 35-40 aastat" (Tilk, 2009). Mees pidi aga olema väga lihaseline tugevate käte ning jalgadega ning kulli ninaga, samuti pidi ta konstantselt rõhutama oma seksuaalset valmisolekut. Kuid nii meest kui naist käsitleti loojatena, kuninglikena. Renessansiga on lahutamatult seoutud mõiste humanism ja humanistid. Vararenessansi perioodil kutsuti humanistideks (ladina keeles `inimlik') õpetlasi, kes tegelesid antiikkultuuri (kunsti, kirjanduse, filosoofia ja igapäevaelu) uurimise ja tutvustamisega. Antiiki tunti ka mõningal määral keskajal, antiikkirjandus on säilinud suuresti tänu keskajal elanud munkade ümberkirjutustele, kuid siis ei oldud veel antiigi mõistmiseks valmis. Humanistid vastandusid suuresti teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetalsed
hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele –, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism
Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja julguse järgi. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne
a. Uue aja maailmapilti avardasid mitmed samaaegselt mõjunud faktorid: 1.avastusretked (Ameerika taasavastati Kolumbuse poolt 1492, India), 2.reformatsioon usupuhastused, mis kõigutasid paavsti võimu ning millele omakorda järgesid poliitilised ümberkorraldused., 3.trükikunsti avastamine, 4.humanism - maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ja isikuvabadust ning taotleb isiksuse igakülgset arenemist ja selleks vajalikke tingimusi. Humanistideks hakati nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi oma kaasaegsetele. Renessansikunsti ja -kirjanduse tähelepanu keskpunkti tõusis inimene oma loomupäraste huvidega, õiguste ning taotlustega. Renessansiajastu inimesed olid veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises. Renessanss oli kirjanduses suurte isiksuste ajastu Renessansikultuuri kulgu jagatakse kolmeks etapiks, millel on
kirjanduse suurim saavutus · Renessansiajastu inimest iseloomustab · Itaalia keele isa suur teadmistejanu · Inspiratsiooniks Virgilius ja Aristoteles · Inimesi hinnati ka nende isiklike omaduste · Dante teosed on suuresti mõjutanud · Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse tänapäeva Itaaliat ,,Jumalik komöödia" humanistideks (ld k-s humanus - inimlik) · Väljapaistvaim teos Itaalia kirjanduses, · Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt suurteos maailmakirjanduses arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci · Varem oli pealkirjaks vaid "Komöödia" Millega on renessansi ajastu ajalukku · Jutustab patuste inimeste hingerännakust läinud?
hoogne ehitustegevus. Veneetsias töötas silmapaistev arhitekt Andrea Palladio, kes kõige järjekindlamalt võttis eeskujuks antiikarhitektuuri, sealhulgas kuldlõike proportsioonid. Tema poolt ehitatud palatsosid ja kirikuid kaunistavad dekoratiivsed sambad ning pilastrid, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Palladio looming sai tuntuks nn. Palladio stiilina ehk palladianismina eriti Prantsusmaal ja Inglismaal. 3. HUMANISMI LEVIK RENESSANSIAJASTUL 7 Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ladina k. humanus-inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Vastukaaluks kiriku eitavale õpetusele toetusid humanistid elurõõmsale antiikkultuurile. Suure õhinaga õpiti tundma kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski ei tahetud antiikaega korrata või kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. Hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust, õpiti kreeka keelt
Vastandina keskajana hakati väärsutama maist elu, eneseteostust ja inimkeha. Sellel pinnal tekkis invidualism. Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne- Euroopa kultuuri arengus. Üksikisik oli loova tegevuse keskpunkt. Humanism Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist. Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused ,,Kuidas Maa tekkis?" Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt. Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai tähtsaks algupärandite lugemine, tagasipöördumine allikate juurde. Sellega
Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja julguse järgi. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on
6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11.saj avastati Bologna linnas Rooma õigus taas. Hakati uurima Justinianuse kodifikatsioone. Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. Nende järgi tekkis koolkond glossaatorid. Kommentaatorid 14-15saj. Nende peamine ülesanne oli kohandada ja tõlgendada Rooma õigust, et seda kasutada vastavas elu valdkonnas. Glossaatorid uurisid tekste, kommentaatorid uurisid glosse. Humanistideks (ld humanus - "inimlik") hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud, Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid. Kommentaatorid 14-15saj. Nende peamine ülesanne oli kohandada ja tõlgendada Rooma õigust, et seda kasutada vastavas elu valdkonnas. Glossaatorid uurisid tekste, kommentaatorid uurisid glosse
* 4. sajandil valminud Constantinuse kaar Roomas, mille puhul on kasutatud varasemate ehitiste materjale. 21. Mida tähistatakse sõnaga „humanism“, kes on humanistid? Tooge näiteid. Humanism on maailmavaade, mille keskmes on inimene. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Väärtustati haridust. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles
võrdselt pädev nii kõigi kunstide kui ka kõigi teaduste alal (näiteks Leonardo da Vinci kunstnik, uurija, leiutaja) · Vastandina keskajale hakati väärtustama maist elu, eneseteostust, keha, individualismi · Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne-Euroopa kultuuri arengus: just üksikisik oli loova tegevuse lähtepunkt Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. Esialgu nimetati humanistideks kõiki antiigile pühendunud õpetlasi, vastandades neid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrarcast (14. saj. II pool) hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärtustamist, inimese kui isiksuse vabastamist kas siis kirikudogmade, seisuslike normide või ilmalike võimude alt. · Rikkaid ei rahuldanud enam keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ning takistab õndaks saamast.
remark märkus. Draamateose remarkideks nimetatakse autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. renessanss keskajale järgnenud antiigist ja loodusest kantud kultuurisuund Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Renessanss sai alguse Itaaliast. See tähistab inimese vabanemist keskaja dogmade alt, tuues esile tema individuaalsuse. Renessansis on oluline koht humanistlikul liikumisel. Humanistideks nimetati õpetlasi, kes tutvustasid oma kaasaegsetele antiikkultuuri saavutusi, vastandudes sel viisil keskaja vaimulikele ja teoloogiale. Humanistidena tuntakse ühtviisi nii renessansiaegseid erudiite- õpetlasi kui ka kirjanikke: Francesco Petrarca (13041374), Giovanni Boccaccio (13131375), Michel de Montaigne (15331592), William Shakespeare (15641616), Miguel de Cervantes (15471616) jt. Renessanssis toimus murrang kultuuris ja teaduses, sündis uus arusaam inimesest.
16. sajandil, mis tähistab ühtlasi uusaja algust. Eeskujuks oli antiikkultuur. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Väga oluliseks sai inimese individuaalsus: isikupära, maapealne õnn ja harmooniline isiksus. 1. Humanism. Humanistideks ( ladina keeles humanus `inimlik') nimetati algul antiikkultuuri uurijaid ja kaasaegsetele tutvustajaid, kes vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, seni ainsatele keskaja õpetlastele. Alates Petrarcast tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese kui isiksuse vabastamist kiriku ja seisuslike normide kammitsast. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka
annaabi.ee 
