maailmapildi kujunemisel Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga peaagu rõhutatult
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite
1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. Rotterdami Erasmus: Vihkas skolastikat, Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. ladinakeelsed luuletused. Kunstis olid eriti silmapaistvad Michelangelo, Raffael jaLeonaldo Da Vinci, kes oli silmapaistev ka teaduse vallas - tegemist oli geeniusega.
kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Ajastuga kaasnenud muutused: 1. Inimese suhe jumalaga 2. Kiriku tähtsuse vähenemine 3. Teaduse areng Renessanss tõi kaasa.. Tootmise arenemise Suured leiutised Maadeavastused Kihistumise Nüüdisaegsete rahvaste kujunemise Maailmakaubanduse kujunemise Teadus Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Tolle aja teadmistejanu viis paljude
Varauusaja all mõistetakse tavaliselt ajajärku 16.-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid, kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega. Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused. Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik, siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiasse
Miks? [õpik lk 19] Mille poolest erines saksa humanism itaalia omast? Mis võib olla selle erinevuse põhjuseks? [töövihik lk 9] Keelekasutus Uued mõisted Uued mõisted märgitud rasvaselt ja paistab tekstis hästi silma Mõiste on tekstis ka lahti kirjutatud Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladina keeles humanus inimlik). Samuti on peatüki olulised mõisted koos seletusega välja toodud eraldi kastikeses peatüki alguses Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas Võõrsõnu vähe Kasutatakse tuntud sõnu, mis muudavad teksti mõistmise lihtsaks. Illustratsioonid Lihtsad ja värvilised
kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Renessanssi ajal avastati taas antiikkultuur ja pöörati tähelepanu vanaaja poeetidele, filosoofidele ning kunstnikele ja prooviti neist eeskuju võtta. Renessanss ja humanistlik maailmavaade käisid käsikäes, sest just humanistlik ellusuhtumine sundis tähelepanu pöörama antiikkultuurile ja renessanss ning vanaaja kultuuripärandid andsid kinnitust ja tuhe humanismile. Tugeva kuningavõimuga riigid Lääne-Euroopas . 15
senistest rohkem tähelepanu. Ideaaliks hakati pidama võimekat ning väärikat inimest, mitte mingit kerjust. Üha enam hakati rõhku panema haridusele ning inimese võimete arendamisele. Ka maalikunstis oli näha muudatust enam ei kujutatud inimeste asemel mingeid olematuid olendeid, vaid maaliti inimest nii, nagu ta on loomulikult (Mona Lisa). Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese koos inimeste vooruste ja puudustega, nimetatakse humanismiks. Hiliskeskaegses Itaalias kujunenud ellusuhtumine oligi eelkõige humanistlik.
,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladina keeles humanus inimlik). Lihtsa keele reeglites on öeldud, et uute sõnade kasutamisel tuleb neid igakülgselt selgitada. Tekstis on võimalik avada sõna tähendus teiste sõnadega, võib kasutada jooniseid ja pilte. Samuti on märgitud, et uusi sõnu peaks tekstis korduvalt kasutama, sest iga esinemine avab sõna uusi seoseid, mida tunnetades lugeja kujundab sõna tähenduse. Lisatud on ka, et kontekst aitab sõna tähendust mõista
+ 6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. + 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. + 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. + 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. 11. Humanismiks nimetatakse inimesekeskset maailmavaadet. 12. J. Gutenberg leiutas trükkimisel üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.+ 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga.+ 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. + 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist.+ 17
6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. o 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk inimese mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. o 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. o 11. Humanismiks nimetatakse inimesekeskset maailmavaadet. 12. J. Gutenberg leiutas trükkimisel üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga. o 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist. o 17
100 novelli. Kiidab heaks maise armastuse. Inimeses hindab mõistust ja kooskõla loodusega, usklike paheks peab silmakirjalikkust. Rotterdami Erasmus (1469-1536) Sünnikoht Hollandi linn Rotterdam. Teoloogiaõpingud, antiikkeelte tundmine, ladinakeelsed luuletused. Õppis Pariisis. Õpetas Pariisis. Vihkas skolastikat, sellest sai tema pilgete objekt. Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. Ladinakeelsed traktaadid: ,,Õpetamise viisist", ,,Kirjade kirjutamisest". 1500. a ladinakeelsete tsitaatide ja kõnekäändude kogum ,,Adagia". ,,Usalduslikud kõned" üks populaarsemaid ja enam välja antud raamatuid 16. saj. Ladinakeelsete, lihtsate, elu-olu käsitlevate dialoogide kogum. 1524. a avaldas Baselis arutluse ,,Vabast tahtest", humanistlikult mõttest kantud dialoog, kõneles kõlblusest. Erasmuse esimene argument reformaatorite vastu. Sest see on ,,..
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid,
Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil . Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nim. humanismiks. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. 37. Kes olid kõrgrenessansi kuulsaimad kunstnikud, millised olid nende tegevusvaldkonnad, millised nende olulisemad saavutused?
Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil . Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nim. humanismiks. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. 37. Kes olid kõrgrenessansi kuulsaimad kunstnikud, millised olid nende tegevusvaldkonnad, millised nende olulisemad saavutused? (33)
· protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna- Prantsusmaal) · protestandid võisid teenida riigiametites · hugenottidele (kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused Ettevalmistus arutluseks Renessanss ja humanism: Uus maailmavaade hakkas kujunema 14. sajandil Itaalias ajastu nimeks sai renessanss. Tähelepanu keskpunktis oli inimene ning seda nimetati humanismiks. Erinevalt keskajast, kui rõhk oli inimese hingevajadustel ja mõtetel, rõhutati nüüd just keha vajadusi. Enam ei arvatud, et keha oleks patune ja kaduv. Maine elu pidi olema nauditav. Humanismi ideed tekkisid toetudes antiikkultuurile ja selle aja filosoofidele. Samuti muutus ka kunst hakati uuesti väärtustama antiikaja skulptuure ja maale, inimesi hakati taas alasti ja võimalikult tõetruult (kuid siiski täiustades) kujutama.
2 Pieter Beneghel- stseendi talupoegade elust, loodusmaalija, realism alge armastaja 3 Hirenymus Bosch- fantastika ja fantasia maalija. Renesansist barokiajastule ülemineja. Ilu ja harmoonia lakkab olemast. Paavstide Avignone vangipõlv (1309- 1377) Lõuna Prantsusmaal 1378-1417 kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur skisma, valitses 3 paavsti. Kiriklik õpetus jaguneb kaheks. Aegamisi lakkab kirik olemast osa inimesest. Renesansi ajastut kutsutakse ka humanismiks oluline on inimene Ilmalikustamise märgid: Muusikas ilmalike zanride ilmumine. Hakkab 14.sajandi keskpaigas määrama kunstmuusika stiili. Konservatiivne ja alalhoidlik stiil Kirik hakkas tõrjuma ilmalikku muusikat. 13.saj keelustati motet. 1324(5) kiriku vastasseid muutub suureks Johannes XXII annab välja ,, Docta Sanatorum'' -> taunib uue stiili kasutamist. 14.saj muutub Euroopa poliitiline pilt. 1328 suri Charles IV dünastia esindaja Edward Valois'e dünastia?
põhjendamise vastu looduse seaduste abil . Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Eelnev rüütelik moraal nägi ette, et ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine.
Peamiseks rendivormiks sai teoorjus. Läänes olid selleks ajaks talupojad juba vabad. Idas korvas aga madala efektiivsuse odav tööjõud ning kallid turuhinnad. Humanism ja renessanss 14 sajandil, seega juba hiliskeskajal kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi tähelepanu keskmesse Jumala asemel inimese ja otsis eeskujusid antiikajast. Sellest on tulnud ka nimi renessanss. Kuna inimene tuli maailmavaate keskmesse saab seda nimetada ka humanismiks. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi Euroopas. Rikkad linnakodanikud rajasid sinna uhkeid paleesid. Avalikud ehitised, nt kirikud jms olid rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Tähtsaim renessansskultuuri keskus oli Firenze. Uutes oludes hakati hindama inimväärtust ja ideaaliks sai inimene, kes on õnnelik ja saab oma elus hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. See tõstis austust ka loominguliste isikute nt poeetide ja kunstnike vastu
tapmine) Valgustus õpetus Valgustus mõste kuulub saksa klassikule I.Kant-ile (1724-1804). Kirjutas ühe töö (artikkel) 1784 ,,Mis on valgustus?" (,,Was ist Aufklärung?") Tema pidas valgustuseks inimese vaimses mõttes täiskasvanuks saamist. Aga valgustus toetub ratsionalismile, sest valgustajate peaidee on see, et kõik peab olema mõistuse pärane. Valgustust on nimetatud ka 18sajandi humanismiks. 18 sajandit on peetud valgustuks sajandiks. Valgustuse tulekuga/tõttu on 18 sajandit peetud ka filosoofiliseks sajandiks. Valgustajate jaoks oli 2 mõistusevastast nähtust: 1) pärisorjus 2)usuline/religioone fanatism (konflikt katoliku kirikuga). Ühiskond peab olema mõistuse pärane. Erinevad inimesed olid valgustajad: Valitsejaid (valgustatud monarhid omane vaimsus, vaimsed huvid ja teiseltpoolt edumeelsus),
- 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule - teatris oli populaarne draama, sest draama oli väga demokraatlik Valgustuse ideed: Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon. Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik. Valgustusaegsed filosoofid olid tihti head kirjanikud, kuigi tänapäeval ei peeta enam Prantsuse valgustuskirjanikke filosoofideks. Inglise valgustuskirjanikud olid ilukirjanduse tootjad. 1) MÕISTUS ühelt poolt suunatud teaduslikule teadmisele ja teisalt ebausu vastu. ''Robinson Crusoe'' oli üks olulisemaid valgustuskirjanduse teoseid ning jõudis esimeste seas ka eesti keelde. Raamatus räägitakse
Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane nagu vaba ja looduslik inimene. Russeau allakäik ka- alguses looduslik mees kui indiaanlane ja pärast on allakäik- lõpuks on tal väga kummastavad mõtted. (tol ajal suhtus teatrisse halvasti. See rikub inimese vms). Varasem konseptsioon oli allutatud mõistuse ülistusele. Hilisem on suunatud ratsionaalsuse jms vastu ja sellest edasi. III loeng , 22.09.2011 Valgustussuundi nimettakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline, eetiline kui kirjanduslik. Valgustuslik mõtleja on ühtlasi ka vägev kirjamees. Prantsuse valgustuskirjanikke ei peeta tänapäeval päriselt filosoofideks. Inglise valgustuslikud kirjanikud on ilukirjanduse autorid. Valgustust kannab eetiline mõõde?valgustuses pöörati ohtralt tähelepanu kasvatuse küsimustele. Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud
Sellised inimesed ei saanud enam leppida keskaegse ellusuhtumisega, mis pidas inimest jumala kõrval tühiseks. Varem tunti huvi hauataguse elu vastu, nüüd hoolitseti maise elu eest. Ideaaliks ei peetud enam maisest elust eraldunud inimest, kes pühendas kogu elu jumala teenimisele, vaid võimekat, edukat ja enesekindlat teoinimest. Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese oma vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast nimetatakse humanismiks. Hiliskeskaegses Itaalias kujunenud ellusuhtumine ongi eelkõige humanistlik. Üha rohkem pandi rõhku haridusele ja inimese võimete arendamisele. Hakati huvituma tegelikust maailmast ja nüüd püüti eeskuju võtta antiikaja filosoofidest ja õpetlastest. Keskaegne arhitektuur ja kujutav kunst Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust
Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus (Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender 1582) Renessanss ja romantism XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule linnaelu, eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias. Tähtsaim renessansskultuuri keskis oli Firenze, mida valitses pankurisuguvõsa Medicid. Nad ei peitnud oma varasid, vaid kasutasid seda elu nautimiseks ja ilu loomiseks. Metseenlus kunsti, kirjanduse ja üldse kultuuri toetamine rikaste inimeste poolt.
pessimistlik või hoopiski argpükslik. Samuti on lugu ka religioossete ,,valimistega". Isegi kui sa ei saa tööandja või muu juhiga suhete säilitamise huvides üdini aus olla, võid sa seda olla vähemalt iseendaga. Oma koduses privaatsuses ja koos lähedaste sõpradega pead sa toetama religiooni, mis su südamesoove enim toetab. ,,Satanism tugineb täiesti veatule filosoofiale," ütlevad vabanenud. ,,Ent miks nimetada seda satanismiks? Miks me ei nimeta seda näiteks humanismiks või millekski, mis viitaks sidemetele kõiksuguste maagiatoimingutega, millest õhkuks rohkem esoteerilisust ja vähem pealetükkivust." On rohkem kui üks põhjus, miks humanism religiooniks ei sobi. See oleks lihtsalt elutee ilma tseremooniate ja dogmadeta. Satanism sisaldab nii tseremooniaid kui ka dogmasid. Dogma, nagu hiljem selgitan on vältimatu. Satanism erineb kardinaalselt teistest tänapäevastest niinimetatud valgustusreligioonidest ning nõiakunsti ja valge maagia sektidest
1483 1546). Silmapaistev hollandlane, kes esindab humanismi. Oli lihtsat päritolu, aga sai hea hariduse, jäi orvuks, kasvas üles augustiinlaste kloostris. Pääses noore mehena Pariisi usuteadust õppima. Kujundas ennast aktiivselt ise. Parim ldn keele stiili valdaja omal ajal. Kõik looming ldn keeles. Loodus ja loomulikkus talle tähtis siiski. Oskas ka kreeka keelt, tegi tõlkeid, et oma keeli arendada. Üks kõige õpetatumaid mehi oma ajas. Põhjalik antiigi tundmine. Alus tema humanismiks olemisele. Tuntuks sai oma esseistlikus laadis teosega ,,Adagia" ehk kõnekäänud v ütlused. Kolm kogu, esimene juba 1500. siit peale hakkab tema vaimne autoruteet levima. Näitas oma põhjalikke teadmisi, aga suutis neid oma isikliku lähenemisega siduda. Pealkiri sellest, et iga mõtsiskluse pealkirjaks võtab antiik filosoofide ütluse. Ntx ,,Inimene on seebimull", ,,Vanadus ise on haigus". Esseistika. Hakkab arutlema nende teeemade üle. Tema stiil aja kujundid tähelepanuväärsed
annaabi.ee 
