aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?johannes_kepleri_elu_ja_toeoe.htm http://www.art.tartu.ee/~illi/kunstigeomeetria/sakraal/poleedr1.htm http://www.mathema.ee/mathematica/ptk7/ehataht.gif http://et.wikipedia.org/wiki/Korrap%C3%A4rane_tetraeeder http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/7kooslus/images/kuup.gif 2 http://www.greengate.ee/print.php?page=4&id=13340 HULKTAHUKAS Hulktahukaks ehk polüdeedriks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Tahudhulktahku piiravad hulknurgad Servadhulknurkade küljed Diagonaallõik, mis ühendab kahte erineval tahul 3 paiknevat hulktahuka tippu Kumer hulktahukaskui kogu see hulktahukas jääb oma iga tahu tasapinnast ühele poole Euleri teoreem: Kui kumeral hulktahukal on T tippu, S serva ja R tahku, siis T+RS=2 4 Korrapärane
HULKTAHUKAD Hulktahukas · Keha, mis igast küljest piirdub tasandiga · Keha, mille pind koosneb hulknurkadest · ... ehk polüeeder · Tahkkeha · Kumerad · Mittekumerad Hulktahuka osad · Tahud- hulktahukat piiravad hulknurgad · Servad- hulknurkade küljed · Tipud- hulknurkade tipud · Diagonaal- lõik, mis ühendab kaht mitte ühel tahul asetsevat hulktahuka tippu · Diagonaaltasand- tasand, mis läbib hulktahuka kahte mitte ühele tahule kuuluvat serva · Diagonaallõige- hulktahuka ja tema diagonaaltasandi ühisosa Kumerad hulktahukad · Kogu hulktahukas jääb oma iga tahu tasapinnast ühele poole · Iga kahte punkti ühendav lõik jääb hulktahuka sisse · EULERI teoreem: Kui
Hulktahukas (polüeeder) hulknurkadega piiratud geomeetriline keha. Hulktahukat piiravaid hulknurki nim. tahkudeks, külgi servadeks, tippe tippudeks, kahe erineva tahu tippe ühendavat lõiku diagonaaliks. Diagonaallõige on hulktahuka ja diagonaaltasandi ühisosa. Hulktahukad jagunevad KUMERAD ja MITTEKUMERAD. Korrapärane hulktahukas (platooniline keha) kumer hulktahukas, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja kõik mitmetahulised nurgad on samuti võrdsed (nt. tetraeeder 4 võrdkülgset kolmnurkset tahku, oktaeeder 8, ikosaeeder 20 , KUUP e. heksaeeder 6 ruudukujulist tahku, dodekaeeder 12 võrdkülgset viisnurkset tahku). Prisma hulktahukas, mille 2 tahku on vastavalt paralleelsete ja võrdsete külgedega hulknurgad ning ülejäänud tahud rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelsed tahud on põhjad, ülejäänud tahud on külgtahud
C F E A D A B C B püstprismaks, kui kaldprismaks, kui külgtahud on ristkülikud. külgtahkudest vähemalt üks ei ole ristkülik. Püstprisma on korrapärane, kui tema põhjadeks on korrapärased hulknurgad. Korrapärane viisnurkne püstprisma Korrapärane kolmnurkne püstprisma Korrapärane nelinurkne püstprisma Korrapärane hulktahukas ehk platooniline keha ehk regulaarne hulktahukas ................. hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja mille igast tipust lähtub võrdne arv servi Kuup ehk heksaeeder ehk
Ruumilised kujundid Hulktahukad e. Polüeeder on hulknurkade piiratud geomeetriline keha. Hulktahukas koosneb: · Tahkudest (külgtahud, 2põhitahku) · Servadest · Tipudest Hulktahukas jaguneb: · Kumerad: prisma, püramiid, korrapärased hulktahukad · Mittekumerad Prisma: Kaldprisma ja püstprisma 2 tahku on paralleelse ja võrdsed põhitahud, ülejäänud tahud on ristkülikud. Kas prisma on korrapärane või mitte sõltub tema põhjast. Kõik kaldprismad on mittekorrapärased prismad. Sk= PH V= SpH
1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder
1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder
43. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks. u e x p v 44. Nimetage kahe tasapinna lõikejoone tuletamise võtteid. · Abitasandi võte · Jälgsirgete võte 45. Nimetage tahukate liike. Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. Lihtsamad hulktahukad: (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid
20. Diskriminant avaldis, mis on ruutvõrrandi lahendivalemis juuremärgi all. 21. Eukleidese teoreem täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub selle kaateti projektsiooni ja hüpotenuusi korrutisega : a2=fc ja b2=gc 22. Geomeetriline keskmine ruutjuur kahe positiivse arvu korrutisest. 23. Harmooniline keskmine kahe arvu a ja b kahekordse korrutise jagatis nende arvude summaga . 24. Hektar pindalaühik 1ha = 10 000m2. 25. Hulkliige üksliikmete summa . 26. Hulktahukas e. polüeeder hulkadega piiratud geomeetriline keha. 27. Hüpotenuus täisnurkse kolmnurga kõige pikem külg, mis paikneb täisnurga vastas. 28. Irratsionaalarv reaalarv, mis pole ratsioonaalarv. 29. Jalg vana pikkuseühik, mis võrdub 12 tolliga. 1 jalg = 30,48cm. 30. Kaar kõverjoone kahe punkti vahele jääv osa. 31. Kaatet täisnurkse kolmnurga teravnurga vastas olev külg. 32. Kesknurk nurk, mille tipp asetseb ringi keskpunktis. 33
Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34
Hulktahukad 1. Kuup (kõik tahud ruudud) 2. Risttahukas (kõik tahud 3. Korrapärane nelinurkne ristkülikud) püstprisma (põhi ruut, küljed ristkülikud) a h a h b
mõistet 10.Ringjoone puutuja - sirge, millel on vaata slaid 6 ringjoonega ainult üks ühine punkt; Ül.1097 puutepunkt: puutuja ja ringjoone ühine punkt; Leida puutujate vaheline nurk, antud nurk risti puutepunkti tõmmatud raadiusega puutepunktidesse joonestatud raadiuste vahel 100°. NB ringjoone punktist saab tõmmata läbi mitu tekivad võrdsed täisnurksed kolmnurgad lõikajat, aga ainult ühe puutuja 100°:2=50°, 90°-50°=40°, 40° 2=80° 11.Ringjoone puutuja tunnus - teoreem: sirge Ül.1094(1) on puutuja parajasti siis, kui ta läbib raadiuse Selgitada ja põhjendada, kas joonisel sirge t otspunkti ringjoonel ja on risti raadiusega on puutuja. antud nurgad =120°, =30° uurida joonisele tekkinud kolmnurka
Joonestamine II KT 1. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan. 2. Nimetage tahukate liike. a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk)
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Prisma Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed kumerad hulknurgad ja kõik ülejäänud tahud on rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Püstprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad on risti põhjaga
mõistet 10.Ringjoone puutuja - sirge, millel on vaata slaid 6 ringjoonega ainult üks ühine punkt; Ül.1097 puutepunkt: puutuja ja ringjoone ühine punkt; Leida puutujate vaheline nurk, antud nurk risti puutepunkti tõmmatud raadiusega puutepunktidesse joonestatud raadiuste vahel 100°. NB ringjoone punktist saab tõmmata läbi mitu tekivad võrdsed täisnurksed kolmnurgad lõikajat, aga ainult ühe puutuja 100°:2=50°, 90°-50°=40°, 40° 2=80° 11.Ringjoone puutuja tunnus - teoreem: sirge Ül.1094(1) on puutuja parajasti siis, kui ta läbib raadiuse Selgitada ja põhjendada, kas joonisel sirge t otspunkti ringjoonel ja on risti raadiusega on puutuja. antud nurgad =120°, =30° uurida joonisele tekkinud kolmnurka
6. Prisma: Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim. Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on -S, põhi on ruut -ABCD, külgtahud on -ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on -AS, BS, CS, DS, põhiservad on- AB, BC, CD ja AD kõrgus on - SO. Liigid: 1. Korrapärased ja mittekorrapärased 2. kolmnurksed, nelinurksed jne püramiidid Pindala: St=Sk+Sp Ruumala: V=·h·Sp 8. Silinder: Mõiste: Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje.
PLANIMEETRIAKURSUSE KORDAMINE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMIKS. KOLMNURGAD 1. Kolmnurga sisenurkade summa on sirgnurk 180 o 2. Siinusteoreem a b c 2R sin sin sin 2. Koosinusteoreem a 2 b 2 c 2 2bc cos b 2 a 2 c 2 2ac cos c 2 a 2 b 2 2ab cos 4. Pindala valemid. ch ab sin abc S ; S ; S p ( p a )( p b)( p c) ; p ; 2 2 2 abc S pr ; S 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja se
PLANIMEETRIAKURSUSE KORDAMINE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMIKS. KOLMNURGAD 1. Kolmnurga sisenurkade summa on sirgnurk + + = 180 o 2. Siinusteoreem a b c = = = 2R sin sin sin 2. Koosinusteoreem a 2 = b 2 + c 2 - 2bc cos b 2 = a 2 + c 2 - 2ac cos c 2 = a 2 + b 2 - 2ab cos 4. Pindala valemid. ch ab sin a +b +c S= ; S= ; S = p ( p - a )( p -b)( p -c ) ; p= ; 2 2 2 abc S = pr ; S= 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaa
tulemused liidame. a (b + c + d) = ab + ac + ad Hulkliikme jagamisel üksliikmega jagame hulkliikme iga liikme üksliikmega ja tulemused liidame. (a + b + c) : k = a/k + b/k + c/k 7. Hulkliikmete tegurdamine. Hulkliikmete tegurdamine on hulkliikme esitamine korrutisena. NÄIDE 1: 2x² + 5x = x (2x + 5) NÄIDE 2: 7y + 14x + 35 = 7 (y + x + 5) 8. Kahe üksliikme summa ja vahe korrutis, kaksliikme ruut, kaksliikme kuup, kuupide summa ja vahe valemid. Ruutude vahe (a+b)(a-b)= a²- b² Vahe ruut (a-b)²= a²-2ab+b² Summa ruut (a + b)² = a² + 2ab + b² Summa kuup (a + b)³ = a³ + 3a²b + 3ab² + b³ Kuupide summa a³ + b³ = (a + b)(a² + 2ab + b²) Kuupide vahe (a-b)(a²+ab+b²)= a³-b³ Vahe kuup (a-b)³=a³-3a²b+3ab²-b³ 9. Algebraliste valemite lihtsustamine. NÄIDE 1. Leiame avaldise (x + 2)² + (3x3 - 14x) : x - (2x - 5)² väärtuse, kui x = -0,5. Kõigepealt lihtsustame avaldise:
Nii on siin lihtne järgida printsiipi tuntult tundmatule. Kõigepealt vaadeldakse kuupi ja ruutu. Sellesse tundi palub õpetaja lastel kaasa võtta mänguklotse. On needki ju kuubikujulised. Kuubi ja ruudu suured pildid leiab õpetaja tabelite kogumikust „Tähtsad tehted”. 1. Tutvutakse kuubiga. Vaadeldakse kuubi tahke. Kuupi lauale asetades tõdetakse, et kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja siledad. Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku. Õpetaja laseb õpilastel leida ja nimetada erinevaid kuubikujulisi esemeid. Nüüd vaadeldakse ja loendatakse kuubi servi ja tippe. Väikestest kuupidest ehitatakse suuri kuupe ja loendatakse, mit- mest väiksemast kuubist on need ehitatud. 2. Tutvutakse ruuduga. Kõik kuubi tahud on ruudud. Loendatakse, mitu külge on ruudul. Nüüd tehakse loendamise teel kindlaks ruudu nurkade arv. Ruudul on 4 nurka. Ruut on nelinurk. 6
tasapinna lõikejoone tuletamiseks Uute kujutamiskiirtena sobivad kõik kaldkiired, mis on paralleelsed lõikava tasandiga a. Võtame kiire k(k', k'') püramiidi tipust T paralleelselt tasandi a esijäljega e(e', e''). 64. Milliseid võtteid kasutatakse kahe tasapinna lõikejoone tuletamisel? 65. Nimetage tahukate liike. Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid
STEREOMEETRIA Risttahukas S 2ab bc ac c V S p H abc d d a2 b2 c2 b a Kuup S 6a 2 d a V a3 d a 3 a a Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A
................ 4. Kuidas nimetatakse täisnurkse kolmnurga külgi? .......................kaatetid ja kõige pikem on hüpotenuus..................................................................................................................... .................. 5. Millised kolmnurkadest on nürinurksed, millised teravnurksed, millised täisnurksed? Nürinurksed kolmnurgad : ................................................................................................ Teravnurksed kolmnurgad : ................................................................................................ Täisnurksed kolmnurgad : ...
( ) 0 1 00 R= 0 0 10 0 0 01 0 1 00 Relatsiooni astme maatriks Relatsiooni astme maatriksi saab leida järjestikuse korrutamise teel: 1 R =R Rn+1 =Rn ∘R GRAAFID 33. Graafi definitsioon. Tipud, servad. Multigraaf. Täisgraaf, nullgraaf, täiendgraaf. Kaalutud graaf. Intsidentsus. Naabertipud. Graafi naabrusmaatriks. Alamgraaf. Regulaarne graaf. [2] Graaf, tipud, servad o Graaf on punktide hulk (tavaliselt lõplik), kus mõned punktid on ühendatud joontega. o DEF. Graaf on paar G = (V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks, hulga E elemente aga servadeks. Ülaltoodud graafi puhul näiteks on V = {A,B,C,D,E} Ja E = {{A,B}, {A,C}, {A,D}, {A,E}, {B,C}, {C,E}}.
lühem alus aga on võrdne haaradega. Leidke trapetsi pindala, kui ringi raadius on 1 dm. Lahendus. D C r r r r r h A r B r E Kuna ülesande andmete põhjal AD = DC = BC ja DC||AB, siis moodustab trapets ABCD poole korrapärasest kuusnurgast ning samas kolmnurgad AED, CDE ja EBC on võrdsed ja võrdkülgsed. Leiame võrdkülgse kolmnurga kõrguse (mis on ka trapetsi kõrguseks) Pythagorase teoreemi abil. 3r 3 1 2 r 3r 2 3 h r 2 . 2 4 2 2 2 2r r 3 1 3 3 3 Trapetsi pindala S 2 3r
suhtes -Uute kujutamiskiirte võte- objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti -Objekti pööramise võte- muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel 32. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta II ühe vaatega 33. Nimetage tahukate liike. Tahukas- on tasandiliste hulknurkadega piiratud keha. See on kumer ning vastasel korral nõgus. Prismatoid on tahukas, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal. Ideaaltahukas on korrapärane tahukas, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte 35. Nimetage kõik teist järku jooned. -Ellips- tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini mõõdetud kauguste summa on jääv
x tasandi ühe jälgsirge või nivoojoonega p v 63) Kuidas valitakse uute kujutamiskiirte võtte puhul kaldkiirte siht tahuka ja üldasendilise tasapinna lõikejoone tuletamiseks? Kaldkiired peavad olema paralleelsed lõikava tasandiga. 64) Milliseid võtteid kasutatakse kahe tasapinna lõikejoone tuletamisel? Abitasandid ja jälgsirged. 65) Nimetage tahukate liike. a) kumer tahukas tahukas jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; iga tasandiline lõige on kumer hulknurk b) nõgus tahukas tahukas ei jää iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole c) prismatoid tahukas, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul), nt prisma ja püramiid d) ideaaltahukas korrapärane tahukas, kus tahkudeks on korrapärased võrdsed hulknurgad, nt tetraeeder ja kuup 66) Mis on tahuka pinnalaotus ja kuidas see tuletatakse?
.. f. **Relatsiooni astme maatriksi saab leida järjestikuse korrutamise teel: R1 = R, Rn+1 = Rn R Graafid 31) a. Graaf on paar G = (V, E), kus V on mittetühi hulk ja E on hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. b. Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks. c. Hulga E elemente nimetatakse graafi servadeks. d. Kui graaf sisaldab silmuseid ja/või kordseid servi, on tegemist multigraafiga. e. Kui n-tipulises graafis on olemas serv iga kahe tipupaari vahel, on tegemist täisgraafiga, märgitakse Kn. f. Kui n-tipulises graafis pole serva ühegi tipupaari vahel, on tegemist nullgraafiga, tähistatakse On. g. Graafi täiendgraafiks ehk täiendiks nimetatakse graafi, millel on sama tippude hulk nagu graafil G, aga servaga on ühendatud parajasti need tipud,
Järkarvudeks nimetatakse arve, mis kirjutatakse ainult ühe nullist erineva numbri ja sellele järgnevate nullide abil. Ringjoone kesknurk on nurk, mille tipp on selle ringjoone keskpunktis ja mille haarad lõikavad ringjoont. Kesknurka mõõdab kaar, millele ta toetub. Kolmnurga kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte. Kolmnurkade võrdsuse tunnused: 1. Kui ühe kolmnurga kolm külge on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kolme küljega, siis need kolmnurgad on võrdsed (tunnus KKK). 2. Kui ühe kolmnurga kaks külge ja nendevaheline nurk on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe külje ja nendevahelise nurgaga, siis need kolmnurgad on võrdsed ( tunnus KNK). 3. Kui ühe kolmnurga külg ja selle lähisnurgad on vastavalt võrdsed teise kolmnurga külje ja selle lähisnurkadega, siis need kolmnurgad on võrdsed (tunnus NKN). 4. Kui ühe kolmnurga kaks külge ja pikema külje vastasnurk on vastavalt võrdsed teise
Juurega puuks nimetatakse puud, milles on välja eraldatud üks tipp, mida nimetatakse juureks Teoreem kahest lehest: igal lõplikul vähemalt kahetipulisel puul on vähemalt kaks lehte Puu servade arv: igal n-tipulisel puul on n-1 serva o Tõestus 1: Kui -tipulisel graafil on vähem kui - 1 serva, siis see graaf on mittesidus (sidususteoreem) Igas graafis, milles on servi vähemalt sama palju kui tippe, leidub tsükkel o Tõestus 2: Induktsiooniga tippude arvu järgi Baas: kui n=1, siis väide kehtib. Ühetipulisel puul on 0 serva Samm: kehtigu väide kõikide puude korral, millel on k tippu. Vaatleme mingit k+1 tipuga puud. Kustutame ühe lehe koos temaga intsidentse servaga. Järele jääb k-tipuline puu, tema servade arv on induktsiooni
esimese ja teise arvu korrutis ning millele on liidetud teise arvu ruut. (a b) 2 =a 2 -2ab + b 2 16.Kuupide summa Kahe arvu kuupide summa on võrdne nende arvude summa ja samade arvude vahe mittetäieliku ruudu korrutisega. a 3 + b 3 = (a + b)( a 2 - ab + b 2 ) 17.Kuupide vahe Kahe arvu kuupide vahe on võrdne nende arvude vahe ja samade arvude summa mittetäieliku ruudu korrutisega. a 3 - b 3 = (a b)( a 2 + ab + b 2 ) 18.Summa kuup Kahe arvu summa kuup on võrdne esimese arvu kuubiga, millele on liidetud kolmekordne esimese arvu ruudu ja teise arvu korrutis, kolmekordne esimese arvu ja teise arvu ruudu korrutis ja teise arvu kuup. (a + b) 3 = a 3 + 3a 2 b + 3ab 2 + b 3 19.Vahe kuup Kahe arvu vahe kuup on võrdne esimese arvu kuubiga, millest on lahutatud kolmekordne esimese arvu ruut ja teise arvu korrutis ning sellele on liidetud kolmekordne esimese ja teise arvu ruut ning sellest on lahutatud teise arvu kuup.
PLANIMEETRIA KORDAMINE NELINURGAD RÖÖPKÜLIK Vastasküljed on paralleelsed ja võrdsed Vastasnurgad on võrdsed Diagonaalid poolitavad teineteist Diagonaal jaotab rööpküliku kaheks pindvõrdseks kolmnurgaks Lähisnurkade summa on 180º ( Diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude summaga: d 12 + d 22 = 2 a 2 + b 2 ) Ümbermõõt. P = 2( a + b ) Pindala: S = ah S = a b sin ROMB On võrdsete külgedega rööpkülik, seega on rombil kõik rööpküliku omadused. Lisaks on rombi diagonaalid risti ja poolitavad rombi nurgad, Rombi kõrgused on pikkuselt võrdsed. 1 Rombi diagonaalide lõikepunkt on siseringjoone keskpunkt r = h 2 d 12 + d 22 = 4a 2 Ümbermõõt: P = 4a Pindala: S = a h
Bu 3 Au = s B - A projekteeriva kiire risti ekraaniga 3, saame sellel punkti A uue vaate A. Au A= AA=AAx (joon. 38). Joon. 37 6. HULKTAHUKAD 18 Hulktahukas e tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahkude lõikejooni nimetatakse servadeks, servade lõikepunkte tippudeks. Joonistel kujutatakse tahukaid oma servade ja tippude projektsioonidega. Tuntumad hulktahukad on prisma ja püramiid. Prismaks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku e põhja (on teineteise paralleelprojektsioonid) ning millel pole muid tippe peale põhja tippude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
