Joonis Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustanud mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline pendel kujutab endast suure massiga keha - osaliselt plastiliiniga täidetud silindrit massiga M, mis on riputatud pikkade, kergete ja venimatute niitide külge. Silindrisse tulistatakse horisontaalsihis kuul, mille mass on m ja kiirus v. Kuul peatub plastiliinis ja süsteem massiga M + m saab kiiruse v1. Pendel liigub tasakaaluasendist välja ja tema massikese tõuseb kõrgusele h. Põrke kestel ei jõua pendel tasakaaluasendist kuigi palju välja nihkuda. Süsteemi pendel-kuul võib vaadelda kui isoleeritud süsteemi, kuna põrke ajal ei mõju jõud, mis püüaksid pendlit tasakaaluasendisse tagasi viia. Süsteemile võib
v0=0 ; x0=h0 ; a=g 1 2 3 gt2 x=h0 - 2 0 Maapinnal x=0 gt2 h0= t=Ö 2hg0 2 5.4 Horisontaalsihis visatud keha y liikumine x=v t v0 0 gt2 v0 y=h- 2 vy v0 Langemisaeg h vy t=Ö 2h
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi
valjuhääli VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofoon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. 1 Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-telje antav pinge sunnis elektronkiir võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigud kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil
18) Saame liikumisvõrrandid (1.17) gt2 tx )( = x0 + v0xt tz )( = z0 + v0zt - , 2. (1.19) vx(t) = v0x v t)( = v - gt z 0z Näeme, et x-telje sihis on keha ühtlases liikumises konstantse kiirusega v 0 x , z-telje sihis toimub ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega g. 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine Visatagu keha algkõrguselt z 0 horisontaalsihis algkiirusega v 0 . Tuleb määrata selle keha lennuaeg t, lennukaugus x ja kiirus maapinnale langemise hetkel v. z0 v0 z=0 x0 = 0 x v
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumisteliitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik vahelduvpinge muundatakse telefoni T abil helivõnkumisteks. Kalugusel l telefonist asub mikrfon M, mis muudab helivõnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi otsilloskoobi sisendile. Otsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y telejele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis, X teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedustega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 Katse sagedusega 4983 Hz Katse nr f 1 , Hz l 0 , em l n , em l , em 1,m 1 4983 27,3 30,7 3,4 2 4983 30,7 34,3 3,6
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks. Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil
Raskusjõud : Raskusjõu muutumine , raskusjõud ja kaal , raskuskiirenduse sõltuvus kaugusest Maa keskpunktist. Ülesannne Kui palju kaalub 40 kg massiga poiss asendis A ja B ? RA = 20m, vA= 10 m/s, RB= 10 m, vB= 5 m/s Elastsusjõud : Elastsusjõud, Hooke`i seadus, vedru jäikus, elastsusjõu suund Hõõrdejõud: hõõrdejõu valem, hõõrdejõu suund, hõõrdetegur , seisuhj., liugehj., vedeliku ja õhutakistusjõud ( ved, üleslükkejõud) Ülesanne : Kui suure jõuga tuleb kelku jääl horisontaalsihis tõmmata, et seda paigalt liikuma panna? (m = 80 kg, maksimaalne seisuhõõrdetegur on 0,03, liugehõõrdetegur 0,01). Kui suur on veojõud kelgu ühtlas eliikumise korral? Impulss : impulsi mõiste, ühik , millest sõltub , impulsi muut, imp. jäävuse seadus . Ülesanne Kaks mitteelastset keha massidega 2 kg ja 6 kg liiguvad teineteisele vastu kumbki kiirusega 2 m/s. Kui suure kiirusega ja millises suunas hakkavad need kehad liikuma pärast põrget? TÖÖ JA ENERGIA
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil elivõnkumiseks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont
Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi ots, millest peegeldub tagasi helisageduslik siinussignaal ja selle võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuvad pinged, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset sirgjoont.
Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi ots, millest peegeldub tagasi helisageduslik siinussignaal ja selle võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuvad pinged, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset sirgjoont.
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valju- hääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnku- misteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi
8. Vaba langemise definitsioon ja võrrandid (1.16). Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. 9. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral on keha üleslennuaeg võrdne langemisajaga. 10. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral langeb keha maapinnale sama kiirusega, millega ta üles visati. 11. Tuletage kõverjoonelise vaba langemise võrrandid (1.19). 12. Keha visatakse kõrgemalt kohalt horisontaalsihis. Tuletada valemid langemisaja, lennukauguse ja lõppkiiruse arvutamiseks. Tehke vastav joonis selgitustega. 13. Keha visatakse kaldu horisondiga. Tuletada valemid liikumisaja, maksimaalse lennukõrguse ja lennukauguse arvutamiseks. Tehke joonis selgitustega. -p öördenurk , -nurkkiirus , s-läbitud teepikkus , r -kaugus pöörlemisteljest , N-tehtud pöörete arv , - pöörlemissagedus , -nurkkiirendus 14. Pöördenurga ja nurkkiiruse definitsioonvalemid (2.1) ja (2.3) ühtlasel
.................................................6 5.1 Panga pank............................................................................6 5.2 Ninase ehk Tagaranna pank..................................................7 6. Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik. Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint. Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest, mitte klindi kujunemisajast Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim
Heligeneraatori (Function generator) väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumisteks. Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi mikrofon, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator sagedusele f = 2398 Hz.
kiirendusega g. Kauguse kasvades planeedi pinnast g väärtus kahaneb. Nt kuna planeet Maa on veidi lapik (pooluste kohalt kokkusurutud), siis ekvaatoril on g = 9,78 m/s2 ja poolusel g = 9,83 m/s2. g = GM/R2 III KEHA KAAL Keha mass ja kaal on täiesti erinevad mõisted. Keha kaal on jõud, millega keha Maa (või mõne muu planeedi) külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Kui keha on paigal või liigub horisontaalsihis, siis on kaal arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga: P = mg P – keha kaal, [1 N] m – keha mass, [1 kg] g = 9,8 m/s2 Samas tuleb kindlasti meeles pidada, et kaal ja raskusjõud on erinevad jõud – need on rakendatud erinevatele kehadele: raskusjõud mõjub kehale endale, kaal alusele. Keha kaal ei ole jääv. See võib teatud tingimustes
Laua kohale on tõstetud püssirohuga täidetud toru, mille üks ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga. metalltoru püssirohi kivikuul raudkuul Püssirohulaengu süütamisel lendavad mõlemad kuulid torust välja. Et kuulid on tulistatud horisontaalsihis, peavad nad lauale langema üheaegselt. Kivikuuli lennukaugus on kolm korda suurem, seega peab tema algkiirus vastavalt valemile (1.23) olema kolm korda suurem kui raudkuuli algkiirus. Et mõlemat kiirendati ühesuguse mõju abil, siis avaldab kivikuul katsetele teda kiirendada kolm korda väiksemat vastupanu kui raudkuul. Järelikult kivikuuli mass on raudkuuli massist kolm korda väiksem. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). See võrdub ühe liitri destilleeritud vee
6.3. Kiiruste plaan Kiirus vA = ωOA*OA=2,4*0,4 = 0,96 m/s Siis punkti A pikkus on 96 mm Valime pooluse PV ja kiiruste plaani mõõtkava 0,01 m/s/mm. vA – teame suunda ja kiirust (risti OA; 0,96 m/s) vBA – teame suunda (risti AB) vB – teame suunda (horistonaalne) Poolusest Pv risti lüliga OA ehitame vektori pikkusega 96 mm (96*0,01=0,96 m/s). Vektori lõpust ehitame joone risti lüliga AB. Poolusest Pv ehitame horisontaalsihis teise joone. Saame vektorid vBA ja vB. Mõõdame nende pikkused: 50,47 mm ja 98,73 mm. Seega kiirused: vBA = µv*ab = 0,01*64,25 0,64 m/s vB = µv*Pvb = 0,01*55,64 0,56 m/s Punkti B kiiruse viga võrreldes analüütilise meetoditega ((0,57-0,56)/0,57)*100 1,75% 7. Matlab %LÄHTEANDMED OA=40; % Vända pikkus[cm] AB=110; %Kepsu pikkus [cm] AC=45 % Punkti C asukoht kepsul OMEGA=2.4 % Vända nurkkiirus[rad/s] for i=1:361 % ühe täispöörde jooksul %ARVUTUSED
t. läätse sfäärilisele pinnale. Valguse juhtimiseks õhukihile on mikroskoobi objektiivi ja uuritava läätse vahele asetatud 45o nurga all vaatesihi suhtes tasaparalleelne klasplaat P. Valgusallikast tulnud kiired peegelduvad plaadilt P läätsele. Sealt tagasi peegeldunud kiirtest satub osa läbi plaadi P mikroskoobi objektiivi ning seetõttu on mikroskoobis näha tugevalt suurendatud Newtoni rõngaste kujutised. Mõõtemikroskoopi (või tema alust) saab nihutada horisontaalsihis kruvinihuti abil ning sel teel mõõta suure täpsusega kas heledate või tumedate rõngaste raadiused. Vastavalt valemitele (5) ja (6) on uuritava läätse kõverusraadius R arvutatav seosest: (tume rõngas) või (hele rõngas). 2.TÖÖKÄIK 1. Tutvuge mõõtemikroskoobiga ning selle reguleerimisvõimalustega. 2. Lülitage valgusallikas sisse. Pöörake klaasplaat P (vt. joon. 36) ca 45 o nurga alla valguskiirte suhtes
F1 = -F2 mv1 - mv10 = -(mv2 - mv20 ) mv1 + mv2 = mv20 + mv10 Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. p1 + p 2 = p10 + p 20 Ülesanded: 1. Liivaplatvorm massiga 3t seisab raudteel. Mürsk, mille mass on 10 kg, lendab horisontaalsihis kiirusega 500 m/s ja jääb liiva kinni. Kui suure kiirusega seejärel platvorm liigub? 2. Kaheosaline rakett massiga 500 kg lendab vertikaalselt üles. Kui rakett saavurab kiiruse 100 m/s, eraldub temast kapsel mõõteaparatuuriga. Kapsli kiirus Maa suhtes on pärast eraldumist 115 m/s. Kapsli mass on 200 kg. Kui suur on raketi ülejäänud osa kiirus? 6. Jõud looduses 6. 1. Gravitatsiooni seadus Ülemaailmne gravitatsiooni seadus:
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil
Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. F=mg. Nr 8. Liikumine gravitasioonijõu mõjul (veritkaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine). 1) Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a=g=9,8 m/s2 2) Vertikaalselt ülesvisatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt, kiirendusega g kuni peatumiseni ning hakkab siis vabalt langema 3) Horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt muutuva kiirendusega g. Nr 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega keha kaal. Kaalutus. Kaal on jõud, millega keha (tavaliselt Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahendit. Kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga P=mg. Kiirendusega liikuva keha kaal on P=m(g-a) või P=m(g+a). Keha on kaaluta olekus siis, kui talle mõjub ainlut raskusjõud a=g ja P=0
Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, seega kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on kuvaril piksleid ruuttolli kohta. VGA kuvarite lahutusvõime on 640x480 (640 horisontaalsihis ja 480 vertikaalsihis)ehk ligikaudu 300 000 pikslit, SVGA puhul aga 1024x768 ehk ligikaudu 800 000 pikslit 10. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 11. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga
soovitakse koodi lugeda ja lõpetavad automaatselt töö, kui koodi lugemine on õnnestunud, kasutaja annab vastava korralduse või on möödunud mingi kindlaksmääratud ajavahemik. Püsipaigutusega lugejad emiteerivad laserkiiri pidevalt, või on varustatud loetava pinna ilmumise anduriga. Laserkiirt võidakse liigutada üsna mitmel eri moel. Näiteks võib kiire teekond olla kitsa ellipsi kujuline, mis võimaldab lugeda ka mõningate pisivigadega koodi. Kui kiirt liigutatakse horisontaalsihis sik-sakis, võib kood asuda erinevatel kõrgusel. Samuti võimaldab kiire selline liigutamine lugeda kahemõõtmelisi koode. Sama efekt saavutatakse ka siis, kui kiire liigutamise sihti kõigutatakse üles-alla. Mõned püsipaigutusega lugejad liigutavad laserkiirt mitmes eri sihis, mille tulemusena tekib kiirtest võrk. Tänu sellisele võrgule võib kood lugeja ees olla erinevais asendeis. Lihtsamal juhul peab vähemalt üks võrku moodustav valgusriba
ja ,,Vertikaalkiirus". ,,Kõrgusega" määrame algkõrguse, kust keha visatakse ja ,,kiirusega" määratakse keha liikumise algkiirus. Kõrguse juhtimises on vertikaalkiirus(Vy) ja kiiruse juhtimises on kiirendus=-9.8. Juhtimismuutujaks on kontoll, kas keha on maas? st. et kui keha on maha kukkunud, siis lõpeb mudeli töö (et keha ei saaks mudeli järgi maa alla kukkuda). Kasutada R-K 2. meetodit. Keha liikumine elastse vedru mõjul- Vaadeldakse keha liikumist horisontaalsihis, hõõrdejõudu arvestamata.Võtame liikumisteljeks x-telje ja keha tasakaaluasendiks koordinaatide alguspunkti. Telje positiivne suund näiteks vedru väljavenitamise suund. Nüüd avaldub kehale vedu poolt mõjuv jõud F=-K*X, kus K on vedru jäikus ja X keha asukoha koordinaat. Miinusmärk tähendab, et kui keha koordinaat on positiivne (ehk vedru venitatud) siis jõud on suunatud X-telje negatiivses suunas ja vastupidi. (R-K 2. meetod) Graafik: 23
A = 485 x 2630/1926 = 662,3mm Telgede koormamisel nihkub raskuskese sõiduki nina suunas. 5 1.2. Vedrustuse ehitus, iseloomustus ja kinemaatika Näidissõidukil on kasutusel McPherson tüüpi vedrustus nii ees kui ka taga. Esisillas on ühe õõtsa ja ühe reaktiivvardaga süsteem ning tagasillas on 2 põiki ja ühe pikihoovaga süsteem. McPhersoni vedrustust iseloomustab lihtsus, kompaktsus horisontaalsihis, suur käigupikkus, odavus massitootmisel ning lihtne vahetatavus. Komponendid: Stabilisaatorvarras Alumine õõtshoob Keerdvedru Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid: Erinevad liigendid, rooliotsad, stabilisaatori varras. Summutavad elemendid: Amortisaatord, puksid, vedrud.
nurga võrra. Mitte-täisnurga võrra pöörates jäävad pildi nurgad välja ja tekivad katmata alad; nende eemaldamiseks kasutage pügamist. Hoides pööramise ajal samaaegselt all Ctrl klahvi toimub pööre 15 kraadi kordse võrra. Skaleerimine Skaleerimisel tekib hiirekursorile iseloomulik ots ning sellega vedades saab pildi suurust vabalt muuta. Et skaleerimine toimuks vaid vertikaalsihis, hoidke lisaks all Ctrl klahvi; ja horisontaalsihis Shift klahvi. Soovides säilitada pildi laiuse ja kõrguse suhet hoidke all Ctrl ja Shift klahve korraga. Näiteks saab saavutada sellise tulemuse Väänamine Väänamisel saab nihutada pildi verikaalseid 'triipe' üksteise suhtes paremale või vasakule; samuti horisonaalseid 'triipe' ülesse või alla. Perspektiivi muutmine Perspektiivi muutmine tekitab illusiooni, et pilt on kallutatud vaataja suhtest, st mõni äär on kaugemal kui mõni teine Heleduse ja kontrast
Ühe näitena vaatame siin Maa pinna lähedal horisontaalselt visatud keha liikumist. Seda liikumist saab käsitleda liitliikumisena kahest sõltumatust liikumisest: ühtlasest horisontaalsuunalisest liikumisest ja ühtlaselt muutuvast vertikaalsuunalisest liikumisest. Põhjenduse sellele saame Newtoni seadustest, sest visatud kehale mõjub vertikaalsihiline raskusjõud, mis tingib keha vertikaalsihilise vaba langemise raskuskiirendusega 20 g, horisontaalsihis aga raskusjõud kiirendust ei tekita ja visatud keha jätkab antud algkiirusega liikumist. Vaatame siin ainult keha kiiruse leidmist. Kahe sõltumatu liikumise korral on kiirus võrdne vastavate kiiruste vektorsummaga. Antud juhul on tegemist horisontaalsuunalise ja vertikaalsuunalise liikumisega. Tähistades vastavaid r r kiirusi v1 ja v 2 , võime horisontaalsuunalise kiiruse jaoks kirjutada v1 = v0 , sest see kiirus liikumisel ei muutu, ja vertikaalsihilise kiiruse jaoks
Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi ots, millest peegeldub tagasi helisageduslik siinussignaal ja selle võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuvad pinged, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset sirgjoont. Siit
õhesugused, puhul jaotub pinge kogu kehas ühtlaselt. Tangensiaalpinge Nihkemoodul G =f( all)/S G= /y= /tan 1.4.3.Vääne ja väändemoodul(f) f=M/ f= Gr ^4/2l (joonpaisumistegur)= l/l T (1/deg) (ruumpaisumistegur)=3 Nihkemoodul G on võrdne tangensiaalpinge ja suhtelise nihke jagatisega. Nihkemooduli ühikuks on Pa.( paskal ) Väändemoodul f on võrdne horisontaalsihis mõjuva deformeeriva jõu momendiga mis põhjustab ühikulise väändenurga. f=M/ 1.5.Võnkumised 1.5.1.Harmoonilised võnkumised Harmooniliste võnkumiste puhul võnkuva masspunkti või jäiga keha hälve tasakaalu asendist sõltub ajast siinus või koosinusfunksiooni järgi. Süsteemi vabad ehk omavõnkumisd toimuvad ilma väliste jõudude mõjuta. Välise jõu abil viiakse süsteem tasakaaluasendist väja ja pannakse võnkuma.
horisondiga kaldu visatud keha liikumine) Liikumine raskusjõu mõjul (õhutakistust ei arvestata) a) Vertikaalne liikumine vaba langemine (ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a = g = 9,8 m/s2) või vertikaalselt üles visatud keha, mis liigub ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni ja hakkab siis vabalt langema b) Horisontaalselt ja kaldu horisondiga visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt ja muutuvalt kiirendusega g. Kehade vaba langemine Kehade vabaks langemiseks nimetatakse Maa külgetõmbejõust tingitud kehade langemist tühjuses (õhutakistuse puudumise korral). XVI sajandi lõpus tegi Galileo Galilei katselisel teel tollel ajal võimaliku täpsusega kindlaks, et õhutakistuse puudumisel langevad kõik kehad Maale ühtlaselt
mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E= / = fl/ s Elastsusmooduli ühikuks normaalpinge järgi on paskal (Pa) 1.4.3. Vääne ja väändemoodul: Vääne- kui elastsest materjalist ümmarguse varda üks ots kinnitada jäigalt , teisele otsale rakendada horisontaalselt deformeeruv jõud nii, et alumise varda ots nihkub ylemise suhtes nurga võrra , on tegemist väändega. Väände moodul on võrdne horisontaalsihis mõjuva deformeeriva jõu momendiga , mis põhjustab ühikulise väände nurga = M/ M- väänet põhjustava jõu moment. 1.5. Võnkumised 1.5.1. Harmoonilised võnkumised: Süsteemi vabad ehk omavõnkumised toimuvad ilma väliste jõudude mõjuta. Välise jõu mõjul viiakse süsteem tasakaaluasendist välja ja pannakse võnkuma. Kui süsteemi mõjutab perioodiliselt välisjõud on tegemist süsteemi sundvõnkumistega
Kooniliste sirghammastega hammasrataste hambalõikamisel kasutatakse höövellõikureid. Hambafreespink. Hambafreespingil lõigatakse rullumismeetodil välishambumisega sirg- ja kaldhammastega silinder- ja tiguhammasrattaid. Lõikur on tigufrees. Frees kinnitatakse vertikaalsupordisse, mis nihkub samba juhtpindadel. Toorik kinnitatakse pöörlevale lauale. Tooriku ülemist otsa tsentreerib tugi. Horisontaalsuport võimaldab samba ja laua nihutust horisontaalsihis. Freesi vajalik lõikekiirus saadakse kiiruskastist. Rullumisülekanne annab toorikule vajaliku pöörlemissageduse. 16. Keermestamine Keermestamist ja keermesliidet kasutatakse lahutatava liite saamiseks, samuti et muuta pöörlev liikumine kulgevaks. Keermed võivad olla ühe v. Mitmekäigulised, samuti parem v. Vasakpoolsed. Keere parameetriteks on: keerme samm; väliskeerme suurim läbimõõt; siseläbimõõt; keerme profiilnurk (keerme tõusnurk); keerme tõus.
44. G = 6,67 . 10-11 Nm2/r2 on gravitatsioonikonstant, mis näitab, kui tugevasti tômbuvad teineteise poole kaks 1kg massiga keha 1m kaugusel teineteisest. 45. Keha raskusjôud on Maa külgetômbejôud kehale antud kohas (grav. -jôud) F = m . g, kus g = 9,8 m/s2. 46. Keha kaaluks nim. jôudu, millega keha Maa külgetômbe tôttu môjutab alust vôi riputusvahendit. 47. P = m . (g + a) (N) , kus a on kiirendus vertikaalsihis. Ühtlasel liikumisel, paigalseisus vôi horisontaalsihis kiirendusega liikudes on P = m . g nagu raskusjôud. 48. Hôôrdejôud tekib ühe keha libisemisel vôi veeremisel mööda teise keha pinda ja on tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelisest tômbumisest. 49. Hôôrdejôud on liikumisele vastupidise suunaga ja teda arvutatakse: Fhµ . N, kus N on rôhumisjôud ehk pinnaga risti môjuv jôud. 50. µ on (liuge-)hôôrdetegur, mis näitab kui suure osa rôhumisjôust moodustab hôôrdejôud( µ = Fh / N ).
6. Arvuta kiirusega 36 km/h jooksva sprinteri impulss, kui tema mass on 75 kg 7. Kui suur on 0,6 kg massiga ilutulestikuraketi kiirus, kui 15 g massiga põlemissaadused lendavad temast välja kiirusega 800 m/s ? 8. Hokimängus liigub 160g massiga litter kiirusega 40 m/s . Kui suure kiiruse peab andma jalgpallile massiga 480g, et selle impulss oleks võrdne litri impulsiga ? 9. Kiirusega 3 m/s liikuvast 150 kg massiga paadist hüppab vette 50 kg massiga nooruk horisontaalsihis kiirusega 5 m/s paadi liikumisele samas suunas. Milline on paadi kiirus pärast hüpet ? 1.1.8. Mehaaniline töö ja võimsus. Töö mõiste on füüsikasse tulnud igapäevaset elust. Kui me näiteks veame kelku, siis teeme tööd. Tehtud töö on seda suurem, mida suurema jõuga kelku tõmbame ja pikem on tee pikkus. kelgunööri suund, mis ühtub jõu suunaga F kelgu liikumissuund
gt2 h= , 2 maapinnale langemisel on keha kiirus 10 v = gt . (vaata sellekohast näidisülesannet 13 eelmisest peatükist kinemaatika) Horisontaalselt visatud keha liikumine. Visates keha horisontaalselt algkiirusega v0 , jääb keha vertikaalsihiline liikumine samasuguseks, nagu me eelnevas vaatasime. Horisontaalsuunas aga jätkab keha ühtlast liikumist talle antud kiirusega v0 , sest horisontaalsihis kehale ühtegi jõudu ei mõju (jõud oli suunatud vertikaalselt alla) ja Newtoni II seadusest järeldub, et horisontaalsuunaline kiirendus on võrdne nulliga. Kui aga kiirendus on võrdne nulliga, liigub keha ühtlaselt. Vaadates nüüd keha mingil ajahetkel t, saame öelda, et horisontaalsuunas on keha läbinud teepikkuse s h = v0 t ja sama aja jooksul langenud allapoole teepikkuse gt2 h= 2 võrra. Kiiruse arvutamist vaatasime eelmises peatükis (näidisülesanne 15).
Mõõdetakse ühikutes rad/s. Nihkemoodul G on võrdne tangensiaalpinge ja suhtelise nihke jagatisega. See on harmoonilise võnkumise Nihkemooduli ühikuks on Pa.( paskal ) diferentsiaalvõrrand. Sellist seost peavad rahuldama kõik võnkumisseadused (hälbe avaldised), mis kujutavad harmoonilisi Väändemoodul f on võrdne horisontaalsihis võnkumisi. mõjuva deformeeriva jõu momendiga mis põhjustab ühikulise väändenurga. 1.5.2.Matemaatiline pendel f=M/ 1.See on idealiseeritud süsteem,raskusjõu mõjul võnkuvast kuulikesest,massiga vääne vastupidiseid m,venimatu niidi otsas,mis loetakse
, 2 . (1.19) v x (t ) = v0 x v (t ) = v − gt z 0z Näeme, et x-telje sihis on keha ühtlases liikumises konstantse kiirusega v0 x , z-telje sihis toimub ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega –g. 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine Visatagu keha algkõrguselt z 0 horisontaalsihis algkiirusega v0 . Tuleb määrata selle keha lennuaeg t, lennukaugus x ja kiirus maapinnale langemise hetkel v. 5 r z0 v0 z=0 x0 = 0 x r
supermarketite kassatöökohtadel. Laserkiirt on võimalik liigutada mitmel eri moel. Näiteks võib kiirt liigutada nii, et kiire teekond moodustab kitsa ellipsi. Selline kiire liigutamise meetod võimaldab lugeda ka mõningate pisivigadega koodi. Kui kiirt liigutatakse horisontaalsihis siksakis, võib kood olla eri kõrgustel. Samuti võimaldab selline kiire liigutamine lugeda kahemõõtmelisi koode. Sama efekt saavutatakse ka siis, kui kiire liigutamise sihti “kõigutatakse” üles-alla. Mõned püsipaigutusega lugejad liiguta- vad laserkiirt mitmes eri sihis, mille tulemusena tekib kiirtest võrk
annaabi.ee 
