Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene -> Päike kustub umbes 6 miljardi aasta pärast Päikese tähtsus Maale Loob eluvõimalused Maal Soojusallikas Fotosüntees Toiteallikas Mõjutab aastaaegu, hoovuseid, kliimat Päikese tähtsus suvel Tänan tähelepanu eest!
Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Normaalsete inimeste keeles lilled, puud, põõsad, ookeanid, mäeahelikud ja paljud muud asjad, mida oled ilmselt õppinud esimesest klassist saatik. Loodus on midagi, milleta inimkonda ei oleks, sest kui ei oleks päikest, ei oleks valgust ja taimed ei saaks fotosünteesida. Kui ei oleks hoovuseid, siis ei oleks ka kliima erinevusi nii palju. Loodus on paljudele tähtis, aga minule hädavajalik. Aga miks ma ei suuda loodusest hoiduda? Minu jaoks on loodus eelkõige inimese poolt puutumata mets, sest seal on loodus ise rajanud teed ja saab ise hakkama. Olen lapsest saati olnud looduslaps, sest olen tegelikkuses kasvanud metsade keskel. Väiksena käisin tihti emaga metsas seenel või niisama jalutamas ja kindlasti ka teiste lastega kulli ja peitust mängimas.
6. Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau. Teised suuremad jõed on Dnestr ja Dnepr. 7. Avamerel on talviti temperatuur +6 kuni +8 kraadi, suvel on veetemperatuur üle 25 kraadi. Jää tekib talvel ainult Musta mere kirde- ja loodeosa lahtedes, kus temperatuur on tavel +0,5 kraadi. 8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10. Musta mere põhjaosas asub Ukraina, kellel e kuulub ka Krimmi poolsaar. Idaosas asuvad Venemaa ja Gruusia, lõunaosas Türgi ning lääneosas Rumeenia ja Bulgaaria.
412 x 1033 cm 3 · Mass 1.99 x 1030 kg (7.02 x 1031 untsi) · Tihedus 1.41 gm/cm3 · Pinna külgetõmbejõud (gravitatsioon) 28 (Maakera = 1) · Päeva kestvus 25.38 Maakera päeva. Ümber ekvatori pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul; lähemale poolustele rohkem, kui 36 Maakera päeva. · Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal · Fotosüntees · Toite allikas organismidele · Mõjutab aastaaegu, hoovuseid ookeanis, kliimat jne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A 4ike · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1ko · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html · http://www.lunarbaltic.lv/gallerysol_ee.html · "Eneke nr. 3" · http://www.folklore.ee/tagused/nr30/siimets.pdf · http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/mythology /planets/sun.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Sun · http://et.wikipedia.org/wiki/A stronoomia_ajalugu TÄNAN!
· Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolekra suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede ssuubumisele ja liustikujää sulamisele ja auramine ka väike. Hoovused · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab Hoovuste mõju kliimale · Soojad hoovused toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn · Merejää · Taimed, loomad · Jõed · Inimene Laugrannik
madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsus väike? - aurub vähe (külm kliima) - jõed toovad palju vett - Põhjamerega ühendus väike - palju sademeid Läänemere kihid: Tormid panevad vee alt üles liikuma
seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kuhu ta saabus aastal 1833. "I.Aivazovski autoportree" (" . ") Ta on eelkõige tuntud mere ja rannaäärsete alade maalijana. Ta armastas merd ja maalis seda, mida kõige rohkem armastab. Tema oskas väljendada mere pidevalt muutuvat liikumist ja hoovuseid õige tehnika ja tundelisusega. Tema tehnika ja kujutlusvõime annavad tema teostele romantistliku kuid samas realistliku hoiaku. Eriti tõhus omadus on kujutada laialivalgunud päikese- ja kuuvalgust, mis mõnikord tuleb pilve tagant, mõnikord läbi udu peaaegu et läbipaistmatu värvikihiga. Ta üritas ka maalida lihtsaid maastikke, kuid nendes väljendus ebakindlus, abitus ja tagasihoidlikkus. Tema teosed on käsitsi valmistatud ning peamiselt õlimaalid. Romantistliku
Tugevus E. pehmed ja pudedad F. tugevad ja vastupidavad G. tugevad ja kristalse struktuuriga H. pehmed ja kristalse struktuuriga Näited I. lubjakivi, liivakivi J. jõe ja järvesetted K. graniit L. marmor 12.) Kummal poolkeral on ookeanivesi külmem? Põhjenda. (2p) Ookeanivesi on külmem põhjapoolkeral kuna lõunapoolkeral on soojasi hoovuseid rohkem. 13.) Kuhu ja miks kujunevad jõgede deltaalad? Improviseeri joonis. (3p) Jõgedes sisalduvat orgaanilist ja mitteorgaanilist materjali kannab vesi pidevalt mere suunas ning see sadestub madalikele, läbi mille vesi pikkamööda oma teekonna viimasel lõigul voolab. Paljudesse kohtadesse tekib sel moel delta, mis tähendab, et merre suubuv jõgi jaguneb mitmeks kitsaks haruks.
Viimaste aastate aktuaalne teema on olnud kasvuhooneefekt, mille tagajärjeks ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseerimiseks enam piisavalt kiiresti ümber töödelda. Tulemuseks on kliima soojenemine ning see põhjustab omakorda Antarktikas jäämägede sulamist, mis mõjutab vee taset meres, soola sisaldust vees ja hoovuseid. Seetõttu on mereelu muutuv ja ohus. Vihmametsad kui suurim hapniku tootmise allikas on hävimisohus. Nende mullad on toitaineterikkad ja pakuvad huvi põllumeestele, kuid nad ei mõtle sellele, et vihmametsad on maailma kõige liigirikkaimad alad nii taimestiku kui ka loomastiku poolest. Lisaks sellele, et neid metsi hävitades ohustatakse õhu puhastamist, rikutakse looduse tasakaalu ka tuhandetelt loomadelt kodude võtmisega
Liikide arvukus on suurim 35-40 promilli soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 promilli juures. 3) selgita hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises; a) Vesi liigub ookeanihoovustes püsivate tuulte ja vee tiheduse varieerumise tõttu. Mõlemaid põhjustab päikesekiirgus, mis soojendab merd eri laiuskraadidel erineval määral ja paneb ka ringlema õhu. Ka soolsuse erinevused mõjutavad hoovuseid, sest soolasem vesi on tihedam. Ja nii nagu mõjutab Coriolisi jõud tuuli, mõjutab see ka vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. b) Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool, külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva õhumassi. 4) selgita tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele;
kliimamuutuste poolt. Aasta- aastalt on muutunud kalade rändeteed, see põhjustab ka kalavarude muutumist. Lõuna- Euroopas kõrgelt hinnatud siirdekalad, näiteks Atlandi pelamiinid, sinikala ja makrell rändavad reeglina sügisel lõuna poole, Vahemerre ja kevadel põhja, Musta merre kudema. Aastate lõikes on läbi Türgi väinade rändavate kalade arv pidevalt vähenenud. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kalade rändeteekonda on ebasoodsalt mõjutanud veetemperatuuri ja vajalikke hoovuseid tekitavate hooajaliste tuulte muutused. Vahemeres elavad kalaliigid vajavad kindlaid tingimusi, mis tagaksid neile sobiva veetemperatuuri ja toidukoguse ning piisava aja kudemiseks. Kui veel paarkümmend aastat tagasi rändasid kalad lõunasse juba septembris, siis Musta mere veetemperatuuri tõusu tõttu liiguvad siirdekalad lõunasse oktoobri keskpaigas 3 või novembri alguses
varieeruda; liumägedel kasuta õiget asendit, laskudes alati selili ja jalad ees; Tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Looduslikud veekogud (järved, tiigid, jõed, meri) Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest Arvesta, et puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad Enne vetteminekut "tundmatus" kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja hoovuseid, üleujutusi; meres murdlaineid; tuleb hoiduda piirkondadest, kus vesi "kukub"; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi. Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees. Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Avalik supelrand
Põhjus: raua vaegus (Fe on oluline faktor fotosünteesi protsessis). Tehti ekperimentaalselt kindlaks juba 90.a keskel. HNLC tingimused esinevad eeskätt Vaikes ookeani ekvatoriaalses ja sub-arktilises piikonnas. 3. Veetemperatuur Temperatuur langeb sügavuse suurenedes. Termokliini olemasolust ja selle sügavusest sõltub toiteainete ringlus Igal vetikaliigil on välja kujunenud oma temperatuuri optimum, kus läbi viia max fotosünteesi. 4. Hoovused Hoovuseid tekitavad tuuled, vee tiheduse erinevused, looded e tõusud ja mõõnad. Püsivad hoovused: passaat-tuulte poolt tekitatud pinnahoovused: · Põhja-passaathoovus · Lõunapassaathoovus · nende vahel ekvatoriaalne hoovus Perioodilised hoovused: mussoon-tuulte poolt tekitatud. · Pinnahoovused; · Süvavee-hoovused (näit. India ookeanis: talvel maalt mere suunas, suvel merelt maale). Upwellingud tekivad kohtades, kus kohtuvad erinevad hoovused.
Tegelikult on sinine värv valdav mistahes kohast kosmoses Maale pilku heites, sest enam kui 2/3 Maa pinnast katavad ookeanid. Maal on neli ookeani: Vaikne ookean, India ookean, Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri. Need kõik ookeanid on omavahel ühenduses ja kokku moodustavad need maailmamere. Ookean on pidevas liikumises, olles mõjutatud sellest, mis toimib maa ülal atmosfääris. Tuuled, mis puhuvad üle veepinna, sünnitavad laineid ja loovad hoovuseid, mis on justkui tohutud ookeani pinnakihtides voolavad käänulised jõed. Järved katavad vähem, kui 2% Maa pinnast ja aitavad samas kaasa inimelu kerkimisele. Sealt saame söögiks kalu ja joogiks vett. Järvedel sõidavad kaubalaevad ja nende veega niisutatakse põlde, mis annavad saaki. Nad leevendavad reostust, aitavad toota elektrit ja pakuvad puhkevõimalusi miljonitele inimestele. Suur järv on justkui meri: tugevate tuulte korral
samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Omavad väga suurt tähtsust planktonite ja muu elustiku liikumisel. · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama
suurem lainete mõõtmetest ning põhja olemasolu ei avalda mõju veeosakeste trajektooridele lainetes. Pinnalainete statistiline kirjeldamineMeres ei ole pinnalained üldjuhul ühe kindla sageduse, amplituudi ja faasiga levivad lained, vaid kujutavad endast erinevate parameetritega lainete summat ehk superpositsiooni. Tuul on alati turbulentne ehk ebaühtlane. Keskmine tuul tekitab hõõrdepinge kaudu hoovuseid (nt Ekmani triivhoovus) ja pikki laineid. Tuule turbulentsed pulsatsioonid tekitavad pinnalaineid. Tuulelained tekivad, kui tuule kiirus ületab 1 m/s. Lainete kasvu algfaasis ergutavad Philipsi teooria järgi tuulega seotud õhurõhu pulsatsioonid nn resonantsmehanismi kaudu lühikese pikkusega laineid. Lainete amplituudi kasvades hakkab Miles'i nn nihketeooria järgi lainetele mõjuma laineharjades tuule
merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevused. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele alles jäänud vesi kõrge soolusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ooekani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuse. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinsrks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel-1000 aastata. 19) Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihis kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremal, lõunapoolkeral vasakul. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad
vertikaalselt; jäävad merepinnast 400 m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Globaalsed ookeanihoovused Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks e. termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Thermohaline circulation oceabic circulation controlled by horizontal differences in temperature and salinity. , . Ookeani konveier Soojus vabaneb atmosfääri Soe pinna- hoovus Külm soola-
allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel 1000 aastat. 35)Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsijõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeeral vasakule. 36)Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas? 37)Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne
Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Looduslikud veekogud: järved, tiigid, jõed, meri: Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest; Värvuselt tume või tundmatu; Madal või sügav vesi; Puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad; Enne vetteminekut "tundmatus" kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja hoovuseid, üleujutusi, meres murdlaineid; tuleb hoiduda piirkondadest kus vesi "kukub"; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi. Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees. Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid; Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Avalik supelrand:
probleemidest, kuid nad peaksid kindlasti olema rohkem informeeritud. Sellepärast tulebki panna põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavasse rohkem geograafia tunde, et inimesed tuleksid ka hiljem toime kliima probleemide ja muutustega. 7. UURIMISTÖÖ TULEMUSED JA ARUTELU 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid Joonis 2. Õpilaste arvamus Eesti kliimat mõjutavate tegurite kohta (n=104). Eelnev joonis näitab, et 37% vastanud õpilastest peab hoovuseid suurimateks kliimat mõjutatavateks teguriteks. 14% vastanud õpilastest arvab suurimaks mõjutajaks rõhkkondi, 13% merd, 8% metsa langetamist ja 7% heitgaase. 21% vastanud õpilastest ei osanud antud küsimusele vastata. Jooniselt on näha, et õpilaste poolt antud vastused ühtivad kirjandusest saadud andmetega. Kirjanduses on märgitud, et Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi hoovus. 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga Joonis 3
jõgede suubumisele ja liustikujää sulamisele. Auramine on väike. 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab: · Püsiva suunaga tuuled. · Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus. · Tugev tõus ja mõõn (looded) · Suurte jõgede suubumine 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; 27
Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel 1000 aastat. 19) Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin november 1930 Gröönimaa) oli
põhjaveekihtide mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab: · Püsiva suunaga tuuled. · Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus. · Tugev tõus ja mõõn (looded) · Suurte jõgede suubumine Jõgi on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e jõeorg. Jõe osad (joonis 1.): ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon)
põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Hoovused: - alalised (passaattuultest Golfi hoovus; aastast aastasse ei muutu), - perioodilised (mussoontuultest või looded; muutuvad teatud seaduspärasuse järgi), - ajutised (juhuslikud; võivad muutuda äkki) - pinna-, süvavee- ja põhjahoovused - hõõrdelised (alalised, perioodilised, ajutised) - gravitatsioonihoovused (looded) Andmed hoovuse elementidest: kaartidelt, hoovuse atlastest, lootsiraamatutest Hoovuse elemendid Hoovuseid iseloomustab nende liikumise suund ja kiirus. Hoovuse suunda loetakse kraadides ringsüsteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mõõdetakse sõlmedes või kaabeltaudes tunnis. Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt Hoovuse arvestamine Hoovuse ja triivi üheaegne arvutus Kui sõiduga hoovuses kaasneb tugev tuul, siis hoovusega samaaegselt peab arvestama ka triivi. Triivi- ja hoovusenurga summa c on
põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Hoovused: - alalised (passaattuultest Golfi hoovus; aastast aastasse ei muutu), - perioodilised (mussoontuultest või looded; muutuvad teatud seaduspärasuse järgi), - ajutised (juhuslikud; võivad muutuda äkki) - pinna-, süvavee- ja põhjahoovused - hõõrdelised (alalised, perioodilised, ajutised) - gravitatsioonihoovused (looded) Andmed hoovuse elementidest: kaartidelt, hoovuse atlastest, lootsiraamatutest Hoovuse elemendid Hoovuseid iseloomustab nende liikumise suund ja kiirus. Hoovuse suunda loetakse kraadides ringsüsteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mõõdetakse sõlmedes või kaabeltaudes tunnis. Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt Hoovuse arvestamine Hoovuse ja triivi üheaegne arvutus Kui sõiduga hoovuses kaasneb tugev tuul, siis hoovusega samaaegselt peab arvestama ka triivi. Triivi- ja hoovusenurga summa c on
RUHIORG liustiku kulutuse tagajärjel tekkinud U- kujulise ristlõikega org UHTORG - ajutise vooluvee ( vihm ) uuristatud org SÄLKORG V tähe kujulise ristlõikega jõeorg LAMMORG - lai lameda põhjaga jõeorg Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Eristatakse pinna-, süva-, ja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seetõttu nimetatakse seda külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem kui seda ümbritsev ookeanivesi, seda nimetatakse soojaks hoovuseks. Hoovustel on suur mõju maailma kliimale. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuvate maismaa-
ennekõike Siuru aeg. Seal muutub Siuruliku kultuuri orgaaniliseks osaks, Gailiti looming. Ka Alle jne. Välja kujunenud ja omab tähtsat kohta, aga see on väga kitsas kastis. Kolmas faas jõuab kätte 70ndate paiku alates, kus följetonistlikkus päriskirjanduses muutub aktsepteeritavaks nähtuseks. Miks mitte varem? Varem polnud eriti naljakas elada ja kirjutada. Absurdi ja iroonia lisandumine torkab silma. Võiks eristada õieti 2 põhijoont, kuigi väiksemaid hoovuseid vähem. Üheltpoolt vestelise ja rahvalik traditsioon, mis kõige varasemalt rannakirjanduses näitab, nt Juhan Smuul. Siis tulevad J. Peegel. Teine pool esile hiljem ja rohkem 70ndate alguses. Midagi, mis hakkab seostuma absurdikirjandusega. Räägitud ida-euroopa absurdi ja iroonia kogumisest. Mitmes keeles, kultuuris paistab silma. Vaja normaaljuhul vabamat ühiskonda, poolsuletud, avatud ühiskond ilmselt genereerib midagi sellist. Asju ei saa otse öelda. Vetemaa s 1936
Aureliua Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Võtab üle lex aeterna mõiste ja fikseerib seda kui „Jumala korraldav tarkus“, väidab, et lex aeterna koopia in teadvuses on ius naturalis. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas dei ja Civitas Terrena. Kui seadus ei põhine õiglusel, ei saa seda pidada õigeks õiguseks. Õiguse all tuleb mõista õigluse hoovuseid. Õiglus – vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet; usk Jumalasse, Jumala austamine ja palumine, eelkõige aga kirikule tema väärika koha omistamine. Tuleb esile tendents rakendada poliitilist korda rahu teenistusse. Seega Civitas Terrenale omistab ainult korra funktsiooni. Alates Augustinusest oluline pööre õiguse mõiste sisustamises – suunab kiriku ja riigi ühinemisele., kuid hiljem viib nende lahutamisele. 5. ÕIGUS KUI JUMALIKU ILMAKORRA OSA
annaabi.ee 
