Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
formaat, konstruktiivne, silluste, fragment, teljel, põhiplaan, vahelae, paneelide, albert, projektjooniste, harjutusülesanded, ehitusteaduskond, juhendaja, tarkpea....................................................................................... 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. .......................................................................... 5 1.2.1. Hoone üldiseloomustus.............................................................................. 5 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. ............. 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. .................................. 6 1.3. Konstruktiivne osa. .................................................................................... 6 1.3.1. Vundamendid ja vundeerimistingimused. ................................................. 7 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad..................................................... 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. ........................................................... 8 1.3.4. Katus. ...........................................................................................
2.3.8. Avatäited Akendena ja ette nähtud seina avatäidetena kasutada puitraamidel kahekordsete pakettklaasidega aknaid. Välisustena kasutada täispuidust ust. Rõdu -ja köögiuksena kasutada kahekordsete pakettklaasidega lükanduksi. 2.3.9. Terrass Hoone põhja- ja lõunatiiva vahel asub terrass kuhu pääseb köögist ja sauna eesruumist. Terrass on osaliselt kaetud katusega ja 2. korrusel asuva rõduga. Rõdu toetub projektis ette nähtud vahelae taladele 100x250mm ja on kaetud 33mm immutatud terrassilaudadega. Rõdule rajada piire analoogne trepi ja 2. korrusel asuva ava piirdega. Terrass valmistada 33mm immutatud terrassilaudadest vaivundamentidele diameetriga 150mm ja sammuga 2000mm. Vaiade peale paigaldada puitsõrestik immutatud taladest 50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 7 3. TULEOHUTUSNÕUDED 3.1. Kasutatud normdokumentide loetelu
bituumenvõõpisolatsiooniga 15. Vundamentide tööjoonised. Vundamentide tööjoonised koosnevad vundamendi plaanist, lõigetest ja pinnalaotustest (monteeritava vundamendi korral). Vundamentide ehitamiseks vajalikke tööjooniseid on esitatud joonistel 2.18....2.20. monteeritava lintvundamendi plaani fragment 23 lõiked ja pinnalaotus teljel b 16. Seintele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. Seinte valikul hoonete projekteerimisel nii materjali kui ka konstruktsiooni järgi tuleb arvestada järgmiste nõuetega: ² peavad olema tugevad ja püsivad ² peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima ² peavad olema nõuetekohase helipidavusega ² peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele ² peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõutele
tugevuse kasvu korrigeeritakse külgdeformatsiooni Armeerimine ladumise ajal. täiendavalt. Müüri tugevuse takistamiseks. Tugevuse Põhiliseks võtteks on kontroll toimub nagu võimsuse määrab müüritise armeerimine tavaliselt. Võrkudega põikraudade ristlõige ja võrkudega ladumise ajal. armeerimise 2 põhimõtet: 1. samm. Peab arvestama, et Võrkudes kasutatav traat on Konstruktiivne armeerimine põikraudadena ei ole läbimõõduga 3-4mm. Võrk tehakse vastavalt soovitav kasutada peab olema tehtud ristuvatest väljakujunenud praktikale ja kõrgemargilist terast, nende varrastest, et ta mahuks lähtudes võimalikest ohtudest tugevuse ärakasutamiseks on nominaalpaksusega vuuki (ca müürile (näiteks hoone vaja väga suuri 10 mm). Skeem 5
eelmainitud nõuetele piisaval määral ning 8 Joonis 13. Maja vaheseinad Fibo5/100 plokkidest. Foto: majaehitaja.ee 9 Sillused Uste ja akende avade sildamiseks on välja töötatud erinevad Fibo sillused, millega võib sillata kuni 2,5meetriseid avasid. Suurema ava korral tehakse reeglina betoonsillus. Fibo silluste kasutamisel tuleb alati teotada kandevõime kontroll. Fibo sillused pole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, seega pole soovitatav neile toetada vahelae talasid. Kui silluse peale Joonis 14. Fibo sillused. Foto: majaehitaja.ee laduda mõned plokiread, võib siiski sillusele ka suuremaid koormuseid toetada, sest koormus jaguneb tänu võlviefektile külgnevatele müüritsoonidele.
Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumite
Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C Ruumide sisemine temperatuur on +22°C Pesemisruumi temperatuur on +25°C Hoone soojakulu küttele on ~10 kw
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Kursuse projekti eesmärgiks oli tutvustada tudengitele mullatöödega kaasnevaid põhimõtteid ja erinevaid töökäike alates 0- tsükli töödest. Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõ
Kuigi 100 ja 150 mm plokist ei laota kandvaid seinu, tuleb need seinad ladumise käigus armeerida. Nii 100 kui 150 mm ploki puhul pannaksevuuki 1 rida bi-armatuuri. Kandavate seinte ehitamiseks kasutatakse Fibo plokke laiusega alates 200 mm. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest peab projekteerija arvutama, millise paksuse ja tugevusega plokk on sobilik. Praktikas esineb tihti juhtumeid, kus maja ehitamine käib ainult arhitektuurse (eskiis)projekti alusel ning konstruktiivne osa on läbi mõtlemata ja lahendamata – ploki valiku teeb kas tellija ise või jätab selle ehitaja teha. Kui tegemist on nt. lihtsa ühekordse majaga, siis enamasti seintele mõjuvad koormused on suhteliselt väiksed ning plokk Fibo3/200 on piisav. Kui aga maja on arhitektuurselt keerukas, kahekorruseline, kandvate seinte vahekaugus on suurem kui 4-5 m, seintes on suured aknad või müürile toetatakse suure sildega talasid jne
Ehituskile 0,002 - Vahtpolüstüreen 0,2 0,04 Põranda soojajuhtivuse arvutamine. Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse standardit EVS-EN ISO 13370:2008. [1] 8 1.1.3 Pööning vahelagi Tegemist on pööning vahelaega, mille vahelae talad toetuvad katuse fermide vahevööle ning tala laius on 200mm. Talade allapoole külge (1 korruse poole) on paigaldatud aurutõkke paber. Talade külge on paigaldatud kübar profiiliga metall karkass paksusega 25mm ja karkass on paigaldatud sammuga 400mm ning roovituse külge on paigaldatud kipsplaat. Talade vahed on täidetud puistevillaga mille paksus on 300mm. (vt Joonis 3)Vahelae kõrgus puhtast põrandast ± 0.000 kuni vahelae aluspinnani (kipsini) on 2,7m. Joonis 3.
c on võrgu põikvarraste samm, t on müüri paksus. Tugevdatud müüritise tugevus (2) kus f on müürituse tugevus, fs on armatuuri tugevus. Postide puhul on avaldises (1) kordaja 2, kuna põikvardad töötavad mõlemas suunas. Ekstsentrilise surve puhul tugevuse kasvu korrigeeritakse täiendavalt. Müüri tugevuse kontroll toimub nagu tavaliselt, tugevuse avaldises on ainult f asemel ft. Võrkudega armeerimine toimub kahest põhimõttest lähtuvaltnn konstruktiivne armeerimine, mida tehakse vastavalt väljakujunenud praktikale ja lähtudes võimalikest ohtudest müürile (näit hoone ebaühtlane vajumine, mitmesugused seinte liitumise kohad jne) ja armeerimine vastavalt tugevusarvutustele. Konstruktiivset armeerimist vaatleme edaspidi vastavas peatükkis. Arvutuslik armeerimine on vajalik tavaliselt siis, kui müüri paksus on millegipärast piiratud. 15Müüri tugevdamine armeerimisega (vasta järgmistele punktidele)-
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON....................................... 7 RADOONI OHUTUSE TAGAM
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtiv
piirkonna identiteedi ja üldilme seisukohalt olulist rolli. Tuleb aga kohe lisada, et miljööväärtusliku piirkonna staatuse olemasolu ei ole veel iseenesest kvaliteedisertifikaat – nii Tallinnas, Pärnus kui Viljandis on alasid, mis oma arhitektuurse kvaliteedi ja homogeensuse poolest kõhklematult seda väärivad, ometi omavalitsuse poolt sellest ilma on jäetud. Praeguse seisuga on miljööväärtuslik ala eelkõige juriidiline formaat, mis kõneleb omavalitsuse väärtushinnangutest ja võimekusest, mitte niivõrd konkreetse linna arhitektuursetest väärtustest. 1.3.1 Viljandi Viljandi linna algust võib hakata lugema keskajast, kui 1224. aastal alustati ordulossi ehitamisega. Juba 1283. aastal hakkas linnas kehtima Hamburgi linnaõigus. Müüriga ümbritsetud linna oluliseks sissetulekuallikaks oli transiitkaubandus. Linnakodanike arv oli
Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil. Isoleeritavust saab parandada kahekordse
materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest.
Vaido Vahter HOONETE KAITSMINE RADOONI EEST REFERAAT ÕPPEAINES: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 32a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:17.10.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID...............................................................
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOLATSIOON................................
Tuuletõkke mineraalvillplaat 20 mm Viimistlus 15 3.3.3. Trepid ja pandused Välistrepid ja pandused on betoonist (va spiraalse evakuatsiooni trepi teisest korrustest, mis on metallist). Pealispinnaks on pesubetoon. Küljed on viimistlemata. Sissetrepp on U-trepp vahemademega, betoonist. 3.3.4. Vahelaed 3.3.4.1 Esimese ja teise korruse vahel vahelae konstruktsioon: Põrandkate - PVC, parkett vms Ehitusplaadid 13+20 mm Helitõke - jäik mineraalvillplaat 30 mm, dünaamiline jäikus s`20 MN/m3 Raudbetoon-õõnespaneel, 220 mm (nt HCE220) Lae viimistlus 3.3.4.2 Pööninguvahelae, konstruktsioon (kahekorruseline osa) (U=0,18 W/m2 K): Tuuletõkke, mineraalvillplaat 13mm Soojustus mineraalne puistevill 250 mm Aurutõke Õõnespaneel 220 mm (nt HCE220)
Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad. 17. Seintele esitatavad nõuded · Tugevad ja püsivad kogu eksplutatsiooniea vältel · Piisavalt helipidavad · Võimalikult kerged, odavad ja keskkonnasõbralikust materjalist · Seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile · Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele · Vältida tuleb külmasildade tekkimist · Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIV
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
25 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokkide sile pind ja tä täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1- (1- 3mm) liimvuugil. See vävähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm). Silluste pikkus on mooduliga 200 mm. Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav paneeliotste alla min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida:
soojajuhtivus ei ole <0,30 W/m2 0K. Seina sisemine ja väline kiht on soovitav omavahel ühendada roostevabast terasest ankrutega 5 tk/m2. Raudbetoonist seinad Paneelelamute seinad on tehtud raudbetoonpaneelidest, mille sisemise ja välimise raudbetoonkihi vahel on 10 ... 15 cm paksune mineraalvillast või vahtplastist soojustus. Seinte soojajuhtivus peaks olema <1,0 W/m2 0K, kuid tegelikult on suurem tingituna soojustuse ja töö halvast kvaliteedist ja külmasildadest paneelide servades. Tänapäeva raudbetoonpaneelidest seinad on praktiliselt külmasildadeta, nad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla vähemalt 14 ... 15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavat profiilplekki, kiudtsementplaati, klaasi jne. Massiivpuidust seinad Rõhtpalksein on maamajade puhul tavaline
tulepüsivust. Laed tehakse sageli komposiitkonstruktsioonis. Teraskarkassiga hoonetel on põhiprobleemiks karkasspostide jätkamine ja sõlmed. Sõlmed võivad olla jäiga ühendusega, pooljäigad või liigendühendusega. (Joonis vasakul) Kerged fermid valmistatakse tavaliselt toruprofiilidest ja fermidel puuduvad sõlmlehed. Joonisel (vasakull)on toesõlmed. Teraskarkassidel ühendus vundamendiga tehakse lehtkonstruktsioonis ja ankrudatakse ankrupoltidega. 80. Millised on vahelae üldised põhimõtted? Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatkse materjali järgi: raudbetoonist,terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Vahelaed peavad olema : tugevad, jäigad, vastama tulepüsivusnõuetele, helipidava, soojustpidavad ja veetihedad. Vahelagesid liigitatakse asukoha järgi : keldrivahelagi, korrusevahelagi ja pööninguvahelagi. Valmistamise viisi järgi liigitatakse vahelaed: monteeritavad,monoliitsed ja monteeritavad- monoliitsed vahelaed.
joni esimehelt kaitsmise kohta. Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi- neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga. Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For- mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin- dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1. Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada
Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega. Laed: Kaetud 2 kordse kipsplaadiga, pahteldatud ja värvitud sisetöödevärviga. Pesuruumides paigaldatud ripplagi. Põrandad: Elutoas, köögis, kabinetis parkett; pesemisruumides ja esikus keraamilised plaadid; katusekorruse põrand laudis (tamm); garaazis betoonpõrand. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Vundament: Keramsiitplokkidest laiendatud tallaga lintvundament, mis on soojustatud vertikaalselt 100mm vahtpolüsterool plaatidega, hüdroisolatsiooniks bituumenvõõp. Välisseinad: Puitsõrestikseinad paksusega 350 mm. Karkassiks puitpostid 50x150mm, karkassipostise vahel mineraalvill,aurutõke, siseseinaks metalkarkassil kipsplaat 13mm. Karkassist väljapoole jääb diagonaallaudis, tuuletõke ja fassaadikivi ,,Antiik".
joni esimehelt kaitsmise kohta. Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi- neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga. Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For- mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin- dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1. Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada
Ats Pedak EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Tallinn 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. W/m2K ehk mitu vatti soojust läheb 1 ruutmeetri kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotle
Näide tabeli jätkamisest järgneval leheküljel Tabel 3.2 järg 1 2 3 4 2.3. Õhu puhtus 90,00±2,65 eeskujulik 2.4. Ventilatsioon 87,67±2,52 pigem eeskujulik Keskmine 79,17±1,21 pigem väga hea Suuremad tabelid paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaat võib olla kaks korda töö formaadist (A4) suurem. Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab viide olema tabeli pealkirja järel nurksulgudes, tabeli jätkamise osas ei kirjutada. Tabeliga ei alustata ega lõpetata kirjaliku töö struktuurilist osa (põhijaotist, alajaotist, jaotist). Selleks on sissejuhatav ja lõpetav lause, kommentaar. 2.2.15. Joonised Illustratsioonideks võivad olla fotod, piltjoonised, tehnilised skeemid, diagrammid,
TÜÜPVÕRKGRAAFIKUTE ANALÜÜS TULEMUS VÕRKGRAAFIKUTE TÖÖDE KLASSIFIKAATOR. ÜKS VÕRKGRAAFIKU TÖÖ VÕIB SISALDADA MITU EHITUSTEHNOLOOGILIST KOONDTÖÖD NÄITEKS: 142 - TELLISHOONE KARBI EHITAMINE -100 - MÜÜRITÖÖ - 70 - VAHELAGEDE MONTAAZ - 60 - MONOL. VAHELAED - 90 - UKSED JA AKNAD - 70 - SILLUSTE PAIGALDAMINE KALENDERPLAANIMISEKS VAJA MÄÄRATA TÖÖDE KESTUS Q T = -------- / päeva / n n - tööliste arv tööl , tehnoloogiliselt maksimaaklne min kestus. Plaanitav arv ei olene ainult selle ehituse tehnoloogiast vaid arvestada tuleb ka tähtaega (ajavaru) ja teisi ehitusi. C. TÖÖOPERATSIOONIDE LIIGITUS DETAILSEM VÕRRELDES ÜHIKHINNA TÖÖGA vt. joonis 5.1, tabel 5.1
annaabi.ee 
