SISUKORD
Sisukord.................................................................................................................. 1
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2
1. JÄTKUSUUTLIK ARENG.........................................................................................3
2.
ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5
2.1 „Agenda 21“..................................................................................................5
2.2. Rio+20......................................................................................................... 5
2.3.
ÜRO Säästva Arengu
Komisjon .....................................................................6
3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS.............................................................................7
3.1. „Säästev Eesti 21“........................................................................................7
3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid................................................................7
3.2. Jätkusuutliku arengu progress......................................................................9
3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011...............................................................9
KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13
VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................14
SISSEJUHATUSKäesoleva referaadi teemaks on jätkusuutlik areng. Antud valdkond on tänapäeval
väga
aktuaalne , kuna kogu maailm püüdleb selle poole, et tagada inimestele hea elukeskkond
ja
elukvaliteet , võttes
sealjuures arvesse ka tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Antud
töö on jaotatud kolmeks
peatükiks .
Esimeses peatükis selgitatakse jätkusuutliku arengu üleüldist mõistet. Samuti tuuakse
välja viis peamist vaadet, millesse inimesi nende isiklike
seisukohtade kattuvuse järgi on
võimalik grupeerida.
Teine peatükk käsitleb ÜRO jätkusuutlikku arengut. Lähemalt räägitakse ÜRO 1992.
aastal koostatud
vabatahtlikust arengukavast „Agenda 21“ ning 20 aastat hiljem toimunud
Rio+20 konverentsist, mis oli samuti jätkusuutliku arengu teemaline. Lisaks antakse lühike
ülevaade ÜRO Säästva Arengu Komisjonist.
Kolmandas peatükis keskendutakse jätkusuutlikule arengule Eestis. Seal tutvustatakse
Eesti riiklikku arengustrateegiat „Säästev Eesti 21“, tuuakse välja selle eesmärgid ning nende
eesmärkide olemus, ohud ja soovitud tulemus. Samuti tutvustatakse Statistikaameti
hetkeseisuga hiljutisimat, 2011. aastal ilmunud kogumikku, kuhu on koondatud säästva
arengu näitajad hindamaks arengustrateegia elluviimisse
progressi .
2
1. JÄTKUSUUTLIK ARENGJätkusuutlik ehk säästev areng on selline areng, mis
rahuldab käesoleva põlvkonna
vajadused, seadmata ohtu järgnevate põlvkondade võimalusi samade hüvede täitmiseks
(Riigikogu ... 2014). Selle eesmärgiks on tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja –keskkond
nii täna kui ka tulevikus, lähtudes sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamisel
sidususest ja kooskõlalisusest (Säästev ...).
Jätkusuutliku arengu peamised vaated võib jagada viieks, olgugi et tegelikkuses on
igal inimesel oma arusaam sellest terminist. Need on järgmised: ühiskondlik,
realistlik ,
ökoloogiline,
futuristlik ja individualistlik. Kõige laialdasemalt levinud on ühiskondlik, sellele
järgnevad realistlik ja ökoloogiline. (Byrch
et al 2009, 2)
Ühiskondliku
vaate peamiseks seisukohaks on inimlik ühiskond, mis keskendub
looduse õiglasele ja õigustatud kasutamisele. Selle käsitluse kohaselt ei ole
inimkond teistest
loomaliikidest kuidagi parem või kõrgemal positsioonil. Küll aga arvatakse, et inimkonna
paremaks pidamine on paljude ühiskondlike probleemide aluseks. Rõhuasetus on tegudel,
mitte sõnadel. (
Ibid .)
Realistlik seisukoht näeb ette, et säästliku arengu aluseks on reaalne maailm
käesoleval hetkel. Keskendutakse maailma nii-öelda suurele pildile ja üritatakse leida
lahendusi keskkonnaprobleemidele. Kindlalt usutakse, et kui inimkond püüab, siis suudab ta
need probleemid lahendada. Oluliseks peetakse järjepidevat muutust ja uusi lahendusi. (
Ibid.)
Ökoloogilise seisukoha lähtepunktiks on inimkonnale hea elujärje tagamine, rajades
erinevaid sotsiaalseid struktuure. Samal ajal tuleb silmas pidada, et inimesed on vaid üheks
liigiks , kes elab Maa keskkonnas ning on sellest sõltuv. Keskendutakse parema tuleviku
loomisele. (
Ibid.)
Futuristlik vaade keskendub väga pikale perspektiivile. Ka selle seisukoha austajad on
arvamusel, et inimkond sõltub loodusest ja on vaid üheks siin elavaks liigiks, kes võib
tulevikus kas edasi elada või välja surra. Minevikku käsitletakse eeskujuna tuleviku muutuste
tegemisel. (
Ibid.)
3
Individualistid on seisukohal, et jätkusuutlik areng on seotud vaid inimeste ja nende
heaoluga . Keskkonda võetakse vaid kui ressurssi, mille abil tagatakse elukvaliteet.
Tunnustatakse fakti, et mõned inimesed on edukamad kui teised ning kõigil on õigus
keskkonda kasutada parema elujärje saavutamiseks. (Byrch
et al 2009, 2)
Esimesed neli vaadet sarnanevad selle poolest, et kõik aktsepteerivad fakti, et
inimesed on vaid üks liik, kes Maa looduses eksisteerib. Saadakse aru, et inimkond sõltub
loodusest, mitte ei ole selle käsutaja. Ülejäänud seisukohad on neil vaadetel aga erinevad.
Kõige rohkem erineb viimane, individualistlik vaade, kuna see ei tunnusta jätkusuutliku
arengu seost teiste liikidega peale inimese. Ollakse arvamusel, et loodus teenib inimkonna
heaolu.
4
2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG 2.1 „Agenda 21“„Agenda 21“ on ÜRO vabatahtlik käitumiskava riikidele saavutamaks maailma
üleüldine säästev areng. See koostati 1992. aastal Rio de Janeiros Maa Tippkohtumisel, mis
leidis aset, kuna maailma riikide juhid otsustasid, et jätkusuutlikkus on miski, mille poole on
vaja
püüelda . Selle jaoks loodigi „Agenda 21“, mis kujutab endast visiooni, kuidas riigid
võiksid käituda. See ei ole aga leping, ega pane kellelegi seaduslikke kohustusi. (What ... )
„Agenda 21“ on
struktuurilt jaotatud 40 peatükiks, mis omakorda jaotatud
neljaks osaks. Esimese osa pealkiri on „Sotsiaalsed ja majanduslikud dimensioonid“. Seal käsitletakse
selliseid teemasid nagu võitlus vaesusega, tarbimismustrite muutmine, tervise edendamine
ning jätkusuutliku populatsiooni saavutamine. Teine osa on „ Arengu ressursside hoidmine ja
juhtimine“, milles käsitletakse järgmisi teemasid: atmosfääri kaitse, võitlus raiega, õrnade
keskkondade kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine,
õhusaaste kontroll,
biotehnoloogia ja radioaktiivsete jäätmete kontroll. Kolmanda osa pealkiri on „Suurte
gruppide rollide tugevdamine“, kus käsitletakse näiteks laste ja noorte, naiste, MTÜde,
kohalike ametivõimude, ettevõtete ja tööstuse ning töötajate rolle. Viimaseks osaks on
„
Rakendamise vahendid“, kus tuuakse välja, kuidas eesmärke rakendada saaks. Rakendamise
vahendid hõlmavad teadust,
tehnoloogiaid , haridust, rahvusvahelisi institutsioone ja
finantsmehhanisme. (Agenda 21)
2.2. Rio+20Rio+20 ehk Maa Tippkohtumine 2012 oli ÜRO jätkusuutliku arengu teemaline
konverents , mis leidis aset Rio de Janeiros 20.-22. juunil 2012 (Earth ...). Nimi Rio+20
tuleneb sellest, et
kohtumine märkis 20 aasta möödumist
esimesest ÜRO konverentsist aastal
1992. See on suurim konverents, mis kunagi jätkusuutliku arengu teemal läbi on viidud.
5
Kohtumise eesmärgiks oli see, et riikide esindajad saaksid arutleda kahel peamisel teemal:
rohelise majanduse, säästva arengu ja vaesuse hävitamise problemaatiline suhe ning
jätkusuutliku arengu elluviimise
raamistik . Samuti andis see eri paigust pärit delegaatidele
võimaluse suhelda ning kinnitada oma pühendumust planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele.
(Bulkeley
et al 2013, 958)
Rio+20 kohtumise tulemuseks oli dokument „Millist tulevikku me soovime“. Sellega
kinnitasidki riikide esindajad taas oma pühendumust jätkusuutlikule arengule ja 20 aastat
tagasi võetud kohustusele tagada säästev areng nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade
jaoks. Dokument on jaotatud osadeks. Esimeses osas on välja toodud
visioon ehk see, milline
võiks olla säästva arengutegevuse tulemus. Teiseks osaks on poliitilise vastutuse uuendamine.
Seal kinnitatakse ustavust varasematele tegevuskavadele ning ka uute probleemide
lahendamisele. Kolmandas osas keskendutakse rohelisele majandusele ning vaesuse
probleemile. Neljandas osas on välja toodud säästva arengu raamistik ning viiendas tegevuse
raamistik. Viimane osa keskendub rakendamise meetoditele ehk sellele, kuidas kõik planeeritu
ka ellu viia. (Millist...)
2.3. ÜRO Säästva Arengu KomisjonÜRO Säästva Arengu Komisjon loodi ÜRO Peaassamblee poolt 1992. aasta
detsembris. Selle ülesandeks on järjepidevalt jälgida Maa Tippkohtumisel vastuvõetud otsuste
täideviimist. Komisjon peab
hindama „Agenda 21“ ja teiste arengukavade täitmist ning
pakkuma tulge nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. (About ...)
Komisjon kohtub kord aastas New
Yorgis kaheaastaste tsüklite kaupa. Iga
tsükkel keskendub kindlale teemale ja läbilõikelistele probleemidele, mis on välja toodud komisjoni
programmis aastateks 2003-
2017 . Igal
istungil valitakse juhatus, mis koosneb esimehest ja
neljast aseesimehest. Säästva arengu komisjonis on 53 liikmesriiki, millest umbes üks
kolmandik valitakse igal aastal uuesti. (
Ibid.)
6
3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS3.1. „Säästev Eesti 21“„Säästev Eesti 21“ on Eesti Vabariigi riiklik arengustrateegia, mis sätestab riigi arengu
eesmärgid aastani 2030. „SE21 selge
fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne
on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine
ka pikemas perspektiivis?“ (Eesti ... 2005, 4)
3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgidEesti riikliku arengustrateegia eesmärgid on järgmised (Eesti .. 2005):
1) Eesti kultuuriruumi elujõulisus
2) Heaolu kasv
3) Sidus ühiskond
4) Ökoloogiline tasakaal
„Jätkusuutliku arengu kontekstis vaadeldakse kõiki neid valdkondi koos, s.t areng ei
ole jätkusuutlik, kui ühe valdkonna olukord paraneb, ent teiste oma halveneb.“ (Säästev ...)
Eesti kultuuriruumi elujõulisus on arengueesmärkides esikohal, kuna eesti rahvuse ja
kultuuri jätkusuutlikkus on kogu riigi arengu peamiseks komponendiks. Kultuuriruumi all
mõeldakse kogu ühiskonnakorraldust, mis baseerub traditsioonil ja keelel ning mille
kandjateks on eestlased ja eesti keeles suhtlejad. Selle säilimine tagab ka rahvusliku
identiteedi säilimise. Kultuuriruumi elujõulisust ohustavad kõige enam eesti keele kõnelejate
arvuline vähenemine, teiste kultuuride ja keelte mõjuvõimu kasv Eestis, keele ja kultuuri
raskused kohanemisel infoühiskonna nõuetega, rämpskultuuri mõjutused ja ressursside
vähesus kultuurivaldkondade toetamiseks. 2030. aasta
soovitav seisund on arengukava
kohaselt selline, et rahvastikuarv on stabiliseerunud ning eestlust väärtustatakse.
Rahvuskultuuri kohanemisvõime loodetakse saada niivõrd heale
tasemele , et kultuuri ja keele
7
hääbumishirm kaob. Samuti panustatakse globaliseerumisele ja sellele, et eestlaste jaoks
kujuneb välja kaksikidentiteet – nad on ka
eurooplased . (Eesti ... 2005, 13-15)
Heaolu kasvu all mõeldakse seda, et tõusma peaks inimeste rahulolu tase seoses
materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega ning paranema eneseteostamise ja
eesmärkide täitmise võimalused. Arvatakse, et heaolu kasvuga kaasneb situatsioon, kus Eestit
väärtustatakse kui head elu- ja töökohta ning kõigil on siin
piisavad võimalused
eneserealisatsiooniks. Üheks antud eesmärgiga kaasnevaks
ohuks on see, et kui heaolu taseme
tõus ei ole piisavalt kiire, võib tekkida olukord, kus noored hakkavad massiliselt riigist
lahkuma . Samuti võidakse hätta jääda materiaalse heaolu tagamisega, millega kaasneksid
probleemid ka mitmetes muudes valdkondades, näiteks võib see kaasa tuua inimeste tervise
jätkuva halvenemise või kultuurikeskkonna lagunemise. Mitmed negatiivsed mõjud võivad
kaasneda ka majanduse konkurentsivõime
langemisel , mis toimub juhul, kui infrastruktuurid
kallinevad. Eesti majandust võivad mõjutada ka väliskeskkonna šokid ja turulejõudmise
tõrked sihtmaade turgudel. 2030. aastaks tahetakse saavutada olukord, kus inimeste jõukus ja
elatustase on vähemalt 80% tasemel võrreldes praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide
keskmisega. Arengukava näeb ette, et turvalisus on kasvanud Lääne- ja Põhja-Euroopa
maadega samale tasemele ning eestlaste keskmine eluiga on 77-78 aastat. (Eesti ... 2005
, 17-
20)
Kolmas eesmärk, sidus ühiskond, on tihedas seoses kahe esimese eesmärgiga. Nimelt
on nende kahe saavutamine võimalik vaid juhul, kui valdav enamik elanikkonnast saab osa
neist tulenevatest hüvedest. Samuti ei tohi nende hüvede saavutamine olla ühiskonna jaoks
kuidagi halb ega hävitav. Seega ongi
kolmandaks eesmärgiks jõudmine sellisesse seisu, kus
iga ühiskonnaliige võtab osa hüvede loomisest ning saab sellest õiglasel moel ka osa.
Sotsiaalne sidusus tähendab aga lisaks sotsiaalsele tasakaalustatusele ka regionaalset võrdsust
ehk siis seda, et Eesti-siseselt ei ole ülemäära suuri erinevusi. Küll aga ei tähenda sidusus
ühetaolisust. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad enim majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase,
regionaalse ebavõrdsuse jätkuv suurenemine, tekkiv trend kõrgharitud inimeste väljarändeks,
tööjõuturu raskused kohanemisel Euroopa Liidu tööturu ja infotehnoloogia arenguga, riigi
vähene haldussuutlikkus ning kolmanda sektori vähene
suutlikkus ühiskonnahuvide
esindamisel. 2030. aastaks soovitakse jõuda olukorda, kus ühiskonna kihistumine on
kahanenud ning kõiki Eesti piirkondi iseloomustavad olulisemad sotsiaal-majanduslikud
näitajad on lähedased. (Eesti ... 2005
, 22-24)
8
Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on Eesti riigi jätkusuutlikkuse
keskseks tingimuseks . Eesmärgiks on ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud kasutamine ja
haldamine ehk olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui
tervikut , mille üheks osaks ta ka
ise on. Siinse ökosüsteemi kandvaks osaks võiks saada Eestile omane
maastik , mis ühtlasi on
ka kultuuripärandiks. Ökoloogilist tasakaalu ohustavad enim
võõrandumine traditsioonilisest
looduskeskkonnast, linnastumine ja sellega kaasnev maastiku iluasjaks muutumine, suurenev
surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele ning kõrge väärtusega
rekreatiivsete alade sulgemine. Aastaks 2030 tahetakse arengukava kohaselt jõuda olukorda,
kus Eesti keskkonda hallatakse stabiilselt ja teadmistepõhiselt ning kus Eesti on vääriline
osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. (Eesti ... 2005
, 25-27)
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti riiklik arengustrateegia keskendub siinse
kultuuriruumi elujõulisusele ja jätkusuutlikkusele. Selle tagamiseks tahetakse parandada
elanike heaolu, muuta ühiskonda sidusamaks ning hallata keskkonda nii, et säiliks
ökoloogiline tasakaal.
3.2. Jätkusuutliku arengu progressEestis jälgib jätkusuutliku arengu progressi Statistikaamet. Aastatel 2002, 2004 ja
2006 koostas amet säästva arengu näitajate kogumikud, mis põhinesid Eurostati ning ÜRO
Säästva Arengu Komisjoni näitajate nimekirjal. 2009. ja 2011. aastal ilmunud kogumike
koostamiseks kasutati
Riigikantselei , ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonide
valitud näitajaid. (Säästev ...)
3.2.1. Säästva arengu näitajad 20112011. aastal ilmunud kogumik „Säästva arengu näitajad.
Indicators of Sustainable Development “ on praegusel hetkel kõige hilisem avaldatud kogumik. Seal analüüsitakse,
kuidas edeneb arengukava „Säästev Eesti 21“ eesmärkide saavutamine. Üheks oluliseks
aspektiks on see, et paljude arengustrateegias välja toodud jätkusuutlikkust ohustavate tegurite
oht tõusis majanduskriisi tagajärjel, mistõttu nii mõnigi neist oli 2011. aastal aktuaalsem kui
2004. aastal, mil strateegia kirja pandi. Antud
kogumikus on käsitletud 75 säästva arengu
näitajat ja nende trende. (Säästva ... 2011, 5)
9
Paljude põhinäitajate trende
majanduskriis ja muud väliskeskkonna šokid aastaks 2011
mõjutanud ei olnud. „Selliste näitajate hulka kuuluvad näiteks
riigivõlg , laenukoormus,
haridussüsteemist väljalangemus,vereringeelundite
haigustesse suremus,
kuritegevus , oodatav
eluiga ja elukestev õpe.“ Küll aga olid suurenenud töötuse, enesetappude,
narko –
mürgistustesse surnute ja varavastaste kuritegude arvud. (
Ibid.)
Ökoloogilise tasakaalu valdkondades leiti mitmete näitajate põhjal, et Eesti on oma
eesmärkide täitmisele lähemale jõudnud. Näiteks oli suurenenud taaskasutus ning vähenenud
heitveega keskkonda sattunud kahjulike ainete hulk. (
Ibid.)
Säästva arengu näitajad on kogumikus esitatud osade kaupa vastavalt arengukavas
„Säästev Eesti 21“ püstitatud eesmärkidele. Järgnevalt on iga eesmärgi alt toodud näitena
välja üks näitaja. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse all on näiteks välja toodud kultuuriasutustes
käimine, kuna Eesti kultuuri tuumaks on eestikeelne
haridus ja sellel põhinev kultuuriloome
(Säästva ... 2011, 12). Joonisel 1 on toodud kultuuriasutustes ja –üritustel käikude arv aastatel
2000-2010 ning eesmärk aastaks 2014. Sellelt on näha, et aastatel 2008-2010 olid pea kõik
näitajad kasvava trendiga ning juba üpriski lähedal püstitatud eesmärkidele.
Joonis 1. Kultuuriasutustes ja -üritustel käikude arv 2000–2010 ja 2014. aasta eesmärk
Allikas: (Säästva ... 2011, 13)
Heaolu kasvu
määramiseks on välja toodud näiteks SKP elaniku kohta võrrelduna
Euroopa Liidu keskmisega. See näitaja on oluline, kuna arengukavas oli välja toodud, et 2030.
aastaks tahetakse saavutada seda, et Eesti inimeste jõukus ja elatustase on vähemalt 80%
tasemel võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega. SKP elaniku kohta on selle
10
väljendamiseks hea näitaja, kuna iseloomustab
kaudselt Eesti elatustaset ja majanduslikku
edukust. 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta 64% EL-i keskmisest, mida ilmestab ka
joonis 2. (Säästva ... 2011, 24)
Joonis 2. SKP elaniku kohta võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, 2010
Allikas: (Säästva ... 2011, 25)
Ühiskonna sidususe hindamiseks on ühe näitajana kasutatud sissetulekute ebavõrdsust.
„Näitaja väljendab 20% kõrgeima sissetulekuga (kõrgeim kvintiil) isikute summaarse aasta
ekvivalentnetosissetuleku ja 20% madalaima sissetulekuga isikute (madalaim kvintiil)
summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatist.“ See näitaja iseloomustab majandusliku
ebavõrdsuse taset ühiskonnas. Jooniselt 3 on näha, et aastate jooksul on kvintiilide suhte
kordaja vähenenud ning aastatel 2007-2009
seisis see suhteliselt stabiilsel tasemel – vahe oli
viiekordne. (Säästva ... 2011, 70)
Joonis 3. Kvintiilide suhte kordaja Eestis, 2000-2009
11
Allikas: (Säästva ... 2011, 71)
Ökoloogilist tasakaalu on iseloomustatud näitajaga „
Taastuvenergia osatähtsus energia
lõpptarbimises“. See näitab, milline osatähtsus on hüdro-, tuule- ja päikeseenergiast,
maasoojusest, biomassist ja muudest taastuvatest energiaallikatest toodetud energial. See on
oluline, kuna mida suurem on antud näitaja, seda jätkusuutlikum on ka
energeetika . Joonisel 4
on näha antud näitaja nii Eesti kui ka Euroopa Liidu lõikes, samuti eesmärgid aastaks 2020.
Euroopa Nõukogu eesmärgi järgselt peaks EL-i riikide keskmine taastuvenergia määr olema
2020. aastaks 20%, Eesti
energiamajanduse arengukavas on eesmärgiks seatud aga 25%.
Nagu näha, on antud näitaja Eesti puhul kõrgem, kui Euroopa Liidu keskmine. (Säästva ...
2011, 114)
Joonis 4. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osatähtsus energia lõpptarbimises,
2006–2009 ja 2020. aasta eesmärk
Allikas: (Säästva ... 2011, 115)
Lisaks antud referaadis toodud näitajatele on Statistikaameti 2011. aasta kogumikus
veel 71 näitajat, mis kõik aitavad jälgida Eesti progressi arengukavas sätestatud eesmärkide
poole. Käesolevas töös toodi välja vaid üksikud näited, andmaks põgusat ülevaadet, kuidas
eesmärkide täitmist jälgitakse ning milline progress oli viimase kogumiku avaldamise ajaks
toimunud.
12
KOKKUVÕTEAntud referaadi teemaks oli jätkusuutlik areng ehk selline areng, mis rahuldab
käesoleva põlvkonna vajadused ilma, et seaks ohtu järgnevate põlvkondade samasuguseid
huve.
Jätkusuutliku arengu peamiseid vaateid on viis: ühiskondlik, realistlik, ökoloogiline,
futuristlik ja individualistlik. Käesolevast referaadist selgus, et esimese nelja vaate seisukohad
kattuvad selles osas, et kõigi nende kohaselt on inimene vaid üheks Maal elavaks liigiks ning
on sõltuv meid ümbritsevast keskkonnast. Viimane, individualistlik vaade käsitleb aga
looduskeskkonda kui ressurssi, mis ongi mõeldud inimese heaoluks.
Töös oli välja toodud, et ÜRO on loonud riikidele vabatahtliku käitumiskava „Agenda
21“, mille võtsid 1992. aastal omaks väga paljud maailma riigid. 20 aastat hiljem,
konverentsil Rio+20 kinnitasid riikide esindajad taaskord oma pühendumust arengukavale ja
planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele.
Lisaks
tutvustas referaat Eesti riiklikku arengukava „Säästev Eesti 21“ ning tõi välja
selles püstitatud eesmärgid: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja
ökoloogiline tasakaal. Samuti toodi iga eesmärgi kohta välja üks näitaja Statistikaameti 2011.
aasta kogumikust.
Selgus, et kultuuriasutuses käikude arv oli aastatel 2008-2010 tõusnud ning juba
üpriski lähedal 2014. aastaks püstitatud
eesmärgile . 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta
64% Euroopa Liidu keskmisest, mis tähendab, et Eesti oli 16 protsendipunkti kaugusel 2030.
aastaks püstitatud eesmärgist. Aastatel 2007-2009 seisis Eesti sissetulekute ebavõrdsus
suhteliselt stabiilsel tasemel. Vahe kõrgeima ja madalaima sissetulekuga isikute vahel oli
viiekordne. Ökoloogilise tasakaalu valdkonnas leiti, et Eesti on oma eesmärkidele lähemale
jõudnud. Näiteks oli pidevalt kasvanud taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises ning
see näitaja oli kõrgem ka Euroopa Liidu keskmisest.
Jätkusuutlik areng on pidev protsess, mis hõlmab endas pea kõiki elu valdkondi. Selle
poole püüdlevad riigid nii üksi, luues
riiklikke arengukavasid nagu „Säästev Eesti 21“, kui ka
rahvusvahelisel tasemel koos teiste riikidega, näiteks
järgides ÜRO arengukava „Agenda 21“.
13
VIIDATUD ALLIKADAgenda 21. United Nations Sustainable Development.
http://sustainabledevelopment.un.org/content/documents/Agenda21.pdf (06.12.2014)
About the CSD.
http://sustainabledevelopment.un.org/index.php?menu=1211 (08.12.2014)
Bulkeley, H., Jordan, A., Perkins, R., Selin, H. (2013).
Governing sustainability: Rio+20 and
the
road beyond. -
Environment and Planning C: Government and Policy , vol. 31, pp.
958 – 970
Byrch, C., Kearins, K.,
Milne , M.J., Morgan, R.K. (2009). Sustainable Development:
What does it really
mean ? -
University of Auckland Business Review, vol.11, iss. 1,
pp 1-7.
Earth Summit 2012.
http://www.earthsummit2012.org/about-us/about-rio (07.12.2014)
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. (2005). Eesti Keskkonnaministeerium.
Tallinn.
Millist tulevikku me soovime.
http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/rio20_deklaratsioon.pdf (07.12.2014)
Riigikogu
Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal jätkusuutlik areng. (2014). Riigikogu.
www.riigikogu.ee/doc.php?179840 (30.11.2014)
Säästev areng. Eesti Statistika.
http://www.stat.ee/64804 (30.11.2014)
Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development. (2011). / Koostajad K. Oras,
J. Rõbakova. Tallinn:
Ofset OÜ.
What is Agenda 21?
Local Governments for Sustainability USA.
http://www.icleiusa.org/about-iclei/faqs/faq-iclei-the-united-nations-and-agenda -
21#what-is-agenda-21 (07.12.2014)
14
Document Outline
- Sisukord
- SISSEJUHATUS
- 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG
- 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG
- 2.1 „Agenda 21“
- 2.2. Rio+20
- 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon
- 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS
- 3.1. „Säästev Eesti 21“
- 3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid
- 3.2. Jätkusuutliku arengu progress
- 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011
- KOKKUVÕTE
- VIIDATUD ALLIKAD
Kõik kommentaarid