Hoone plaan (0)

SISUKORD
Sisukord.................................................................................................................. 1
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2
1. JÄTKUSUUTLIK ARENG.........................................................................................3
2. ÜRO  JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5
2.1 „Agenda 21“..................................................................................................5
2.2. Rio+20......................................................................................................... 5
2.3. ÜRO  Säästva Arengu  Komisjon .....................................................................6
3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS.............................................................................7
3.1. „Säästev Eesti 21“........................................................................................7
3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid................................................................7
3.2. Jätkusuutliku arengu progress......................................................................9
3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011...............................................................9
KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13
VIIDATUD  ALLIKAD................................................................................................14
SISSEJUHATUS
Käesoleva  referaadi teemaks on jätkusuutlik areng.  Antud  valdkond on tänapäeval
väga  aktuaalne , kuna kogu maailm püüdleb selle poole, et tagada inimestele hea elukeskkond
ja  elukvaliteet , võttes  sealjuures  arvesse ka tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Antud
töö on jaotatud kolmeks  peatükiks .
Esimeses peatükis selgitatakse jätkusuutliku arengu üleüldist mõistet. Samuti tuuakse
välja viis peamist vaadet, millesse inimesi nende isiklike  seisukohtade  kattuvuse järgi on
võimalik grupeerida. 
Teine peatükk käsitleb ÜRO jätkusuutlikku arengut. Lähemalt räägitakse ÜRO 1992.
aastal koostatud  vabatahtlikust  arengukavast „Agenda 21“ ning 20 aastat hiljem toimunud
Rio+20 konverentsist, mis oli samuti jätkusuutliku arengu teemaline. Lisaks antakse lühike
ülevaade ÜRO Säästva Arengu Komisjonist.
Kolmandas peatükis keskendutakse jätkusuutlikule arengule Eestis. Seal tutvustatakse
Eesti riiklikku arengustrateegiat „Säästev Eesti 21“, tuuakse välja selle eesmärgid ning nende
eesmärkide   olemus,   ohud   ja   soovitud   tulemus.   Samuti   tutvustatakse   Statistikaameti
hetkeseisuga   hiljutisimat,   2011.   aastal   ilmunud   kogumikku,   kuhu   on   koondatud   säästva
arengu näitajad hindamaks arengustrateegia elluviimisse  progressi . 
2
1. JÄTKUSUUTLIK ARENG
Jätkusuutlik ehk säästev areng on selline areng, mis  rahuldab  käesoleva põlvkonna
vajadused,   seadmata   ohtu   järgnevate   põlvkondade   võimalusi   samade   hüvede   täitmiseks
(Riigikogu ... 2014). Selle eesmärgiks on tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja –keskkond
nii täna kui ka tulevikus, lähtudes sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamisel
sidususest ja kooskõlalisusest (Säästev ...). 
Jätkusuutliku arengu peamised vaated võib jagada viieks, olgugi et tegelikkuses on
igal   inimesel   oma   arusaam   sellest   terminist.   Need   on   järgmised:   ühiskondlik,    realistlik ,
ökoloogiline, futuristlik  ja individualistlik. Kõige laialdasemalt levinud on ühiskondlik, sellele
järgnevad realistlik ja ökoloogiline. (Byrch et al 2009, 2)
Ühiskondliku    vaate    peamiseks   seisukohaks   on   inimlik   ühiskond,   mis   keskendub
looduse õiglasele ja õigustatud kasutamisele. Selle käsitluse kohaselt ei ole  inimkond  teistest
loomaliikidest  kuidagi parem või kõrgemal positsioonil. Küll aga arvatakse, et inimkonna
paremaks pidamine on paljude ühiskondlike probleemide aluseks. Rõhuasetus on tegudel,
mitte sõnadel. ( Ibid .)
Realistlik   seisukoht   näeb   ette,   et   säästliku   arengu   aluseks   on   reaalne   maailm
käesoleval   hetkel.   Keskendutakse   maailma   nii-öelda   suurele   pildile   ja   üritatakse   leida
lahendusi keskkonnaprobleemidele. Kindlalt usutakse, et kui inimkond püüab, siis suudab ta
need probleemid lahendada. Oluliseks peetakse järjepidevat muutust ja uusi lahendusi. (Ibid.)
Ökoloogilise seisukoha lähtepunktiks on inimkonnale hea elujärje tagamine, rajades
erinevaid sotsiaalseid struktuure. Samal ajal tuleb silmas pidada, et inimesed on vaid üheks
liigiks ,   kes   elab   Maa   keskkonnas   ning   on   sellest   sõltuv.  Keskendutakse   parema   tuleviku
loomisele. (Ibid.)
Futuristlik vaade keskendub väga pikale perspektiivile. Ka selle seisukoha austajad on
arvamusel,   et   inimkond   sõltub   loodusest   ja   on   vaid   üheks   siin   elavaks   liigiks,   kes   võib
tulevikus kas edasi elada või välja surra. Minevikku käsitletakse eeskujuna tuleviku muutuste
tegemisel. (Ibid.)
3
Individualistid on seisukohal, et jätkusuutlik areng on seotud vaid inimeste ja nende
heaoluga .   Keskkonda   võetakse   vaid   kui   ressurssi,   mille   abil   tagatakse   elukvaliteet.
Tunnustatakse   fakti,   et   mõned   inimesed   on   edukamad   kui   teised   ning   kõigil   on   õigus
keskkonda kasutada parema elujärje saavutamiseks. (Byrch et al 2009, 2)
Esimesed   neli   vaadet   sarnanevad   selle   poolest,   et   kõik   aktsepteerivad   fakti,   et
inimesed on vaid üks liik, kes Maa looduses eksisteerib. Saadakse aru, et inimkond sõltub
loodusest, mitte ei ole selle käsutaja. Ülejäänud seisukohad on neil vaadetel aga erinevad.
Kõige   rohkem   erineb   viimane,   individualistlik   vaade,   kuna   see   ei   tunnusta   jätkusuutliku
arengu seost teiste liikidega peale inimese. Ollakse arvamusel, et loodus teenib inimkonna
heaolu. 
4
2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG 
2.1 „Agenda 21“
„Agenda   21“   on   ÜRO   vabatahtlik   käitumiskava   riikidele   saavutamaks   maailma
üleüldine säästev areng. See koostati 1992. aastal Rio de Janeiros Maa Tippkohtumisel, mis
leidis aset, kuna maailma riikide juhid otsustasid, et jätkusuutlikkus on miski, mille poole on
vaja  püüelda . Selle jaoks loodigi „Agenda 21“, mis kujutab endast visiooni, kuidas riigid
võiksid käituda. See ei ole aga leping, ega pane kellelegi seaduslikke kohustusi. (What ... ) 
„Agenda 21“ on  struktuurilt  jaotatud 40 peatükiks, mis omakorda jaotatud  neljaks
osaks. Esimese osa pealkiri on „Sotsiaalsed ja majanduslikud dimensioonid“. Seal käsitletakse
selliseid teemasid nagu võitlus vaesusega, tarbimismustrite muutmine, tervise edendamine
ning jätkusuutliku populatsiooni saavutamine. Teine osa on „ Arengu ressursside hoidmine ja
juhtimine“, milles käsitletakse järgmisi teemasid: atmosfääri kaitse, võitlus raiega,   õrnade
keskkondade   kaitse,   bioloogilise   mitmekesisuse   säilitamine,    õhusaaste    kontroll,
biotehnoloogia    ja   radioaktiivsete   jäätmete   kontroll.   Kolmanda   osa   pealkiri   on   „Suurte
gruppide   rollide   tugevdamine“,   kus   käsitletakse   näiteks   laste   ja   noorte,   naiste,   MTÜde,
kohalike   ametivõimude,   ettevõtete   ja   tööstuse   ning   töötajate   rolle.   Viimaseks   osaks   on
„ Rakendamise  vahendid“, kus tuuakse välja, kuidas eesmärke rakendada saaks. Rakendamise
vahendid   hõlmavad   teadust,    tehnoloogiaid ,   haridust,   rahvusvahelisi   institutsioone   ja
finantsmehhanisme. (Agenda 21)
2.2. Rio+20
Rio+20   ehk   Maa   Tippkohtumine   2012   oli   ÜRO   jätkusuutliku   arengu   teemaline
konverents ,   mis   leidis   aset   Rio   de   Janeiros  20.-22.   juunil   2012   (Earth   ...).   Nimi   Rio+20
tuleneb sellest, et  kohtumine  märkis 20 aasta möödumist  esimesest  ÜRO konverentsist aastal
1992. See on suurim konverents, mis kunagi  jätkusuutliku arengu  teemal  läbi  on viidud.
5
Kohtumise eesmärgiks oli see, et riikide esindajad saaksid arutleda kahel peamisel teemal:
rohelise   majanduse,   säästva   arengu   ja   vaesuse   hävitamise   problemaatiline   suhe   ning
jätkusuutliku arengu elluviimise  raamistik . Samuti andis see eri paigust pärit delegaatidele
võimaluse suhelda ning kinnitada oma pühendumust planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele.
(Bulkeley et al  2013, 958)
Rio+20 kohtumise tulemuseks oli dokument „Millist tulevikku me soovime“. Sellega
kinnitasidki riikide esindajad taas oma pühendumust jätkusuutlikule arengule ja 20 aastat
tagasi võetud kohustusele tagada säästev areng nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade
jaoks. Dokument on jaotatud osadeks. Esimeses osas on välja toodud  visioon  ehk see,  milline
võiks olla säästva arengutegevuse tulemus. Teiseks osaks on poliitilise vastutuse uuendamine.
Seal   kinnitatakse   ustavust   varasematele   tegevuskavadele   ning   ka   uute   probleemide
lahendamisele.   Kolmandas   osas   keskendutakse   rohelisele   majandusele   ning   vaesuse
probleemile. Neljandas osas on välja toodud säästva arengu raamistik ning viiendas tegevuse
raamistik. Viimane osa keskendub rakendamise meetoditele ehk sellele, kuidas kõik planeeritu
ka ellu viia. (Millist...)
2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon
ÜRO   Säästva   Arengu   Komisjon   loodi   ÜRO   Peaassamblee   poolt   1992.   aasta
detsembris. Selle ülesandeks on järjepidevalt jälgida Maa Tippkohtumisel vastuvõetud otsuste
täideviimist.   Komisjon   peab    hindama    „Agenda   21“   ja   teiste   arengukavade   täitmist   ning
pakkuma tulge nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. (About ...)
Komisjon kohtub kord aastas New  Yorgis  kaheaastaste  tsüklite  kaupa. Iga   tsükkel
keskendub kindlale teemale ja läbilõikelistele probleemidele, mis on välja toodud komisjoni
programmis aastateks 2003- 2017 . Igal  istungil  valitakse juhatus, mis koosneb esimehest ja
neljast   aseesimehest.   Säästva   arengu   komisjonis   on   53   liikmesriiki,   millest   umbes   üks
kolmandik valitakse igal aastal uuesti. (Ibid.)
6
3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS
3.1. „Säästev Eesti 21“
„Säästev Eesti 21“ on Eesti Vabariigi riiklik arengustrateegia, mis sätestab riigi arengu
eesmärgid aastani 2030. „SE21 selge  fookus  on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne
on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine
ka pikemas perspektiivis?“ (Eesti ... 2005, 4) 
3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid
Eesti riikliku arengustrateegia eesmärgid on järgmised (Eesti .. 2005):
1) Eesti kultuuriruumi elujõulisus
2) Heaolu kasv
3) Sidus ühiskond
4) Ökoloogiline tasakaal
„Jätkusuutliku arengu kontekstis vaadeldakse kõiki neid valdkondi koos, s.t areng ei
ole jätkusuutlik, kui ühe valdkonna olukord paraneb, ent teiste oma halveneb.“ (Säästev ...)
Eesti kultuuriruumi elujõulisus on arengueesmärkides esikohal, kuna eesti rahvuse ja
kultuuri jätkusuutlikkus on kogu riigi arengu peamiseks komponendiks. Kultuuriruumi all
mõeldakse   kogu   ühiskonnakorraldust,   mis   baseerub   traditsioonil   ja   keelel   ning   mille
kandjateks   on   eestlased   ja   eesti   keeles   suhtlejad.   Selle   säilimine   tagab   ka   rahvusliku
identiteedi säilimise. Kultuuriruumi elujõulisust ohustavad kõige enam eesti keele kõnelejate
arvuline  vähenemine, teiste kultuuride ja keelte mõjuvõimu kasv Eestis, keele ja kultuuri
raskused   kohanemisel   infoühiskonna   nõuetega,   rämpskultuuri   mõjutused   ja   ressursside
vähesus   kultuurivaldkondade   toetamiseks.   2030.   aasta    soovitav    seisund   on   arengukava
kohaselt   selline,   et   rahvastikuarv   on   stabiliseerunud   ning   eestlust   väärtustatakse.
Rahvuskultuuri kohanemisvõime loodetakse saada niivõrd heale  tasemele , et kultuuri ja keele
7
hääbumishirm   kaob.   Samuti   panustatakse   globaliseerumisele   ja   sellele,   et   eestlaste   jaoks
kujuneb välja kaksikidentiteet – nad on ka  eurooplased . (Eesti ... 2005, 13-15)
Heaolu   kasvu   all   mõeldakse   seda,   et   tõusma   peaks   inimeste   rahulolu   tase   seoses
materiaalsete,   sotsiaalsete   ja   kultuuriliste   vajadustega   ning   paranema   eneseteostamise   ja
eesmärkide täitmise võimalused. Arvatakse, et heaolu kasvuga kaasneb situatsioon, kus Eestit
väärtustatakse   kui   head   elu-   ja   töökohta   ning   kõigil   on   siin    piisavad    võimalused
eneserealisatsiooniks. Üheks antud eesmärgiga kaasnevaks  ohuks  on see, et kui heaolu taseme
tõus   ei   ole   piisavalt   kiire,   võib   tekkida   olukord,   kus   noored   hakkavad   massiliselt   riigist
lahkuma .   Samuti   võidakse   hätta   jääda   materiaalse   heaolu   tagamisega,   millega   kaasneksid
probleemid ka mitmetes muudes valdkondades, näiteks võib see kaasa tuua inimeste tervise
jätkuva halvenemise või kultuurikeskkonna lagunemise. Mitmed negatiivsed mõjud võivad
kaasneda ka majanduse konkurentsivõime  langemisel , mis toimub juhul, kui infrastruktuurid
kallinevad.   Eesti   majandust   võivad   mõjutada   ka   väliskeskkonna   šokid   ja   turulejõudmise
tõrked sihtmaade turgudel. 2030. aastaks tahetakse saavutada olukord, kus inimeste jõukus ja
elatustase   on   vähemalt   80%   tasemel   võrreldes   praeguste   Euroopa   Liidu   liikmesriikide
keskmisega.   Arengukava   näeb   ette,   et   turvalisus   on   kasvanud   Lääne-   ja   Põhja-Euroopa
maadega samale tasemele ning eestlaste keskmine eluiga on 77-78 aastat. (Eesti ... 2005, 17-
20)
Kolmas eesmärk, sidus ühiskond, on tihedas seoses kahe esimese eesmärgiga. Nimelt
on nende kahe saavutamine võimalik vaid juhul, kui valdav enamik elanikkonnast saab osa
neist tulenevatest hüvedest. Samuti ei tohi nende hüvede saavutamine olla ühiskonna jaoks
kuidagi halb ega hävitav. Seega ongi  kolmandaks  eesmärgiks jõudmine sellisesse seisu, kus
iga   ühiskonnaliige   võtab   osa   hüvede   loomisest   ning   saab   sellest   õiglasel   moel   ka   osa.
Sotsiaalne sidusus tähendab aga lisaks sotsiaalsele tasakaalustatusele ka regionaalset võrdsust
ehk siis seda, et Eesti-siseselt ei ole ülemäära suuri erinevusi. Küll aga ei tähenda sidusus
ühetaolisust. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad enim majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase,
regionaalse ebavõrdsuse jätkuv suurenemine, tekkiv trend kõrgharitud inimeste väljarändeks,
tööjõuturu raskused kohanemisel Euroopa Liidu tööturu ja infotehnoloogia arenguga, riigi
vähene   haldussuutlikkus   ning   kolmanda   sektori   vähene    suutlikkus    ühiskonnahuvide
esindamisel.   2030.   aastaks   soovitakse   jõuda   olukorda,   kus   ühiskonna   kihistumine   on
kahanenud   ning   kõiki   Eesti   piirkondi   iseloomustavad   olulisemad   sotsiaal-majanduslikud
näitajad on lähedased. (Eesti ... 2005, 22-24)
8
Ökoloogilise   tasakaalu   säilitamine   on   Eesti   riigi   jätkusuutlikkuse    keskseks
tingimuseks . Eesmärgiks on ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud kasutamine ja
haldamine  ehk olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui  tervikut , mille üheks osaks ta ka
ise on. Siinse ökosüsteemi kandvaks osaks võiks saada Eestile omane  maastik , mis ühtlasi on
ka kultuuripärandiks. Ökoloogilist tasakaalu ohustavad enim  võõrandumine  traditsioonilisest
looduskeskkonnast, linnastumine ja sellega kaasnev maastiku iluasjaks muutumine, suurenev
surve   looduskeskkonnale   ja   bioloogilisele   mitmekesisusele   ning   kõrge   väärtusega
rekreatiivsete alade sulgemine. Aastaks 2030 tahetakse arengukava kohaselt jõuda olukorda,
kus Eesti keskkonda hallatakse stabiilselt ja teadmistepõhiselt ning kus Eesti on vääriline
osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. (Eesti ... 2005, 25-27)
Kokkuvõtvalt   võib   öelda,   et   Eesti   riiklik   arengustrateegia   keskendub   siinse
kultuuriruumi   elujõulisusele   ja   jätkusuutlikkusele.   Selle   tagamiseks   tahetakse   parandada
elanike   heaolu,   muuta   ühiskonda   sidusamaks   ning   hallata   keskkonda   nii,   et   säiliks
ökoloogiline tasakaal. 
3.2. Jätkusuutliku arengu progress
Eestis   jälgib   jätkusuutliku   arengu   progressi   Statistikaamet.  Aastatel   2002,   2004   ja
2006 koostas amet säästva arengu näitajate kogumikud, mis põhinesid Eurostati ning ÜRO
Säästva  Arengu   Komisjoni   näitajate   nimekirjal.   2009.   ja   2011.   aastal   ilmunud   kogumike
koostamiseks  kasutati  Riigikantselei , ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonide
valitud näitajaid. (Säästev ...)
3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011
2011. aastal ilmunud kogumik „Säästva arengu näitajad.  Indicators of  Sustainable
Development “   on   praegusel   hetkel   kõige   hilisem   avaldatud   kogumik.   Seal   analüüsitakse,
kuidas   edeneb   arengukava   „Säästev   Eesti   21“   eesmärkide   saavutamine.   Üheks   oluliseks
aspektiks on see, et paljude arengustrateegias välja toodud jätkusuutlikkust ohustavate tegurite
oht tõusis majanduskriisi tagajärjel, mistõttu nii mõnigi neist oli 2011. aastal aktuaalsem kui
2004. aastal, mil strateegia kirja pandi. Antud  kogumikus  on käsitletud 75 säästva arengu
näitajat ja nende trende. (Säästva ... 2011, 5)
9
Paljude põhinäitajate trende  majanduskriis  ja muud väliskeskkonna šokid aastaks 2011
mõjutanud   ei   olnud.   „Selliste   näitajate   hulka   kuuluvad   näiteks    riigivõlg ,   laenukoormus,
haridussüsteemist väljalangemus,vereringeelundite  haigustesse  suremus,  kuritegevus , oodatav
eluiga   ja   elukestev   õpe.“   Küll   aga   olid   suurenenud   töötuse,   enesetappude,    narko –
mürgistustesse surnute ja varavastaste kuritegude arvud. (Ibid.)
Ökoloogilise tasakaalu valdkondades leiti mitmete näitajate põhjal, et Eesti on oma
eesmärkide täitmisele lähemale jõudnud. Näiteks oli suurenenud taaskasutus ning vähenenud
heitveega keskkonda sattunud kahjulike ainete hulk. (Ibid.)
Säästva arengu näitajad on kogumikus esitatud osade kaupa vastavalt arengukavas
„Säästev Eesti 21“ püstitatud eesmärkidele. Järgnevalt on iga eesmärgi alt toodud näitena
välja üks näitaja. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse all on näiteks välja toodud kultuuriasutustes
käimine, kuna Eesti kultuuri tuumaks on eestikeelne  haridus  ja sellel põhinev kultuuriloome
(Säästva ... 2011, 12). Joonisel 1 on toodud kultuuriasutustes ja –üritustel käikude arv aastatel
2000-2010 ning eesmärk aastaks 2014. Sellelt on näha, et aastatel 2008-2010 olid pea kõik
näitajad kasvava trendiga ning juba üpriski lähedal püstitatud eesmärkidele.
Joonis 1. Kultuuriasutustes ja -üritustel käikude arv 2000–2010 ja 2014. aasta eesmärk
Allikas: (Säästva ... 2011, 13)
Heaolu kasvu  määramiseks  on välja toodud näiteks SKP elaniku kohta võrrelduna
Euroopa Liidu keskmisega. See näitaja on oluline, kuna arengukavas oli välja toodud, et 2030.
aastaks tahetakse saavutada seda, et Eesti inimeste jõukus ja elatustase on vähemalt 80%
tasemel   võrreldes   Euroopa   Liidu   liikmesriikide   keskmisega.   SKP  elaniku   kohta   on   selle
10
väljendamiseks hea näitaja, kuna iseloomustab  kaudselt  Eesti elatustaset ja majanduslikku
edukust. 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta 64% EL-i keskmisest, mida ilmestab ka
joonis 2. (Säästva ... 2011, 24)
Joonis 2. SKP elaniku kohta võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, 2010
Allikas: (Säästva ... 2011, 25)
Ühiskonna sidususe hindamiseks on ühe näitajana kasutatud sissetulekute ebavõrdsust.
„Näitaja väljendab 20% kõrgeima sissetulekuga (kõrgeim kvintiil) isikute summaarse aasta
ekvivalentnetosissetuleku   ja   20%   madalaima   sissetulekuga   isikute   (madalaim   kvintiil)
summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatist.“ See näitaja iseloomustab majandusliku
ebavõrdsuse taset ühiskonnas. Jooniselt 3 on näha, et aastate jooksul on kvintiilide suhte
kordaja vähenenud ning aastatel 2007-2009  seisis  see suhteliselt stabiilsel tasemel – vahe oli
viiekordne. (Säästva ... 2011, 70)
Joonis 3. Kvintiilide suhte kordaja Eestis, 2000-2009
11
Allikas: (Säästva ... 2011, 71)
Ökoloogilist tasakaalu on iseloomustatud näitajaga „ Taastuvenergia  osatähtsus energia
lõpptarbimises“.   See   näitab,   milline   osatähtsus   on   hüdro-,   tuule-   ja   päikeseenergiast,
maasoojusest, biomassist ja muudest taastuvatest energiaallikatest toodetud energial. See on
oluline, kuna mida suurem on antud näitaja, seda jätkusuutlikum on ka  energeetika . Joonisel 4
on näha antud näitaja nii Eesti kui ka Euroopa Liidu lõikes, samuti eesmärgid aastaks 2020.
Euroopa Nõukogu eesmärgi järgselt peaks EL-i riikide keskmine taastuvenergia määr olema
2020.   aastaks   20%,   Eesti    energiamajanduse    arengukavas   on   eesmärgiks   seatud   aga   25%.
Nagu näha, on antud näitaja Eesti puhul kõrgem, kui Euroopa Liidu keskmine. (Säästva ...
2011, 114)
Joonis 4. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osatähtsus energia lõpptarbimises,
2006–2009 ja 2020. aasta eesmärk
Allikas: (Säästva ... 2011, 115)
Lisaks antud referaadis toodud näitajatele on Statistikaameti 2011. aasta kogumikus
veel 71 näitajat, mis kõik aitavad jälgida Eesti progressi arengukavas sätestatud eesmärkide
poole. Käesolevas töös toodi välja vaid üksikud näited, andmaks põgusat ülevaadet, kuidas
eesmärkide täitmist jälgitakse ning milline progress oli viimase kogumiku avaldamise ajaks
toimunud. 
12
KOKKUVÕTE
Antud   referaadi   teemaks   oli   jätkusuutlik   areng   ehk   selline   areng,   mis   rahuldab
käesoleva põlvkonna vajadused ilma, et seaks ohtu järgnevate põlvkondade samasuguseid
huve. 
Jätkusuutliku arengu peamiseid vaateid on viis: ühiskondlik, realistlik, ökoloogiline,
futuristlik ja individualistlik. Käesolevast referaadist selgus, et esimese nelja vaate seisukohad
kattuvad selles osas, et kõigi nende kohaselt on inimene vaid üheks Maal elavaks liigiks ning
on   sõltuv   meid   ümbritsevast   keskkonnast.   Viimane,   individualistlik   vaade   käsitleb   aga
looduskeskkonda kui ressurssi, mis ongi mõeldud inimese heaoluks. 
Töös oli välja toodud, et ÜRO on loonud riikidele vabatahtliku käitumiskava „Agenda
21“,   mille   võtsid   1992.   aastal   omaks   väga   paljud   maailma   riigid.   20   aastat   hiljem,
konverentsil Rio+20 kinnitasid riikide esindajad taaskord oma pühendumust arengukavale ja
planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele. 
Lisaks  tutvustas  referaat Eesti riiklikku arengukava „Säästev Eesti 21“ ning tõi välja
selles püstitatud eesmärgid: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja
ökoloogiline tasakaal. Samuti toodi iga eesmärgi kohta välja üks näitaja  Statistikaameti 2011.
aasta kogumikust. 
Selgus,   et   kultuuriasutuses   käikude   arv   oli   aastatel   2008-2010   tõusnud   ning   juba
üpriski lähedal 2014. aastaks püstitatud  eesmärgile . 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta
64% Euroopa Liidu keskmisest, mis tähendab, et Eesti oli 16 protsendipunkti kaugusel 2030.
aastaks   püstitatud   eesmärgist.   Aastatel   2007-2009   seisis   Eesti   sissetulekute   ebavõrdsus
suhteliselt   stabiilsel   tasemel.  Vahe   kõrgeima   ja   madalaima   sissetulekuga   isikute   vahel   oli
viiekordne. Ökoloogilise tasakaalu valdkonnas leiti, et Eesti on oma eesmärkidele lähemale
jõudnud. Näiteks oli pidevalt kasvanud taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises ning
see näitaja oli kõrgem ka Euroopa Liidu keskmisest. 
Jätkusuutlik areng on pidev protsess, mis hõlmab endas pea kõiki elu valdkondi. Selle
poole püüdlevad riigid nii üksi, luues  riiklikke  arengukavasid nagu „Säästev Eesti 21“, kui ka
rahvusvahelisel tasemel koos teiste riikidega, näiteks  järgides  ÜRO arengukava „Agenda 21“.
13
VIIDATUD ALLIKAD
Agenda 21. United Nations Sustainable Development.
http://sustainabledevelopment.un.org/content/documents/Agenda21.pdf  (06.12.2014)
About the CSD.
http://sustainabledevelopment.un.org/index.php?menu=1211  (08.12.2014)
Bulkeley, H., Jordan, A., Perkins, R., Selin, H. (2013). Governing sustainability: Rio+20 and
the  road  beyond. - Environment and  Planning  C: Government and  Policy , vol. 31, pp.
958 – 970
Byrch, C., Kearins, K., Milne , M.J., Morgan, R.K. (2009). Sustainable Development: 
What does it really  mean ? - University of Auckland Business Review, vol.11, iss. 1, 
pp 1-7.
Earth Summit 2012.
http://www.earthsummit2012.org/about-us/about-rio  (07.12.2014)
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. (2005). Eesti Keskkonnaministeerium.
Tallinn.
Millist tulevikku me soovime.
http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/rio20_deklaratsioon.pdf
(07.12.2014)
Riigikogu  Kantselei  õigus- ja analüüsiosakond teemal jätkusuutlik areng. (2014). Riigikogu. 
www.riigikogu.ee/doc.php?179840 (30.11.2014)
Säästev areng. Eesti Statistika.
http://www.stat.ee/64804  (30.11.2014)
Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development. (2011). / Koostajad K. Oras,
J. Rõbakova. Tallinn:  Ofset  OÜ.
What is Agenda 21?  Local  Governments for Sustainability USA.
http://www.icleiusa.org/about-iclei/faqs/faq-iclei-the-united-nations-and-agenda -
21#what-is-agenda-21 (07.12.2014)
14

Document Outline

• Sisukord
• SISSEJUHATUS
• 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG
• 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG
  • 2.1 „Agenda 21“
  • 2.2. Rio+20
  • 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon
• 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS
  • 3.1. „Säästev Eesti 21“
    • 3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid
  • 3.2. Jätkusuutliku arengu progress
    • 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011
• KOKKUVÕTE
• VIIDATUD ALLIKAD