Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kremer hoolis Marist (0)

1 Hindamata
Punktid
Kremer hoolis Marist
Kremer oli eakas mõisahärra, Mari aga noorik talutütar. Mees oli kogemusterikas ja arukas, neiu alles roheline täisealiseks saanu . Kuna härra pidas enda kõrgemast soost olevat, ei seltsinud ta palju kohalikega, kuid tüdruk jäi talle silma. Viimasel endal polnud alguses habemikust sooja ega külma. Kui aga olukord muutus, oli taluperenaine vahetuskaubana sunnitud mõisahärraga läbi käima. Juhtus nii, et see nende suhteid parandas.
Mõisahärra Kremer sai Mariga tuttavaks, kui neid esmakordselt mõisas aknaid pesemas käis. Peale kerget vestlust jäi Mari härrale meelde enda lapselikkuse poolest. Teda poleks tohtinud veel naiseks nimetada, kuigi vanust oli piisavalt. Seda just seetõttu, et Mari pakatas lapselikust energiast ning oli naiivsevõitu. Saks haudus välja paraja vahetuskauba, mis pidi talle tüdruku seltsiliseks saama, andes taluperemehe kanda Mäeküla piimad , mis pidid tagama rikkuse. Rikkusest hoolis eelmainitud taluperemees, Prillup, väga. Tema pidas vahetuskaupa mõistlikuks, sisse oli vaja rääkida vaid perenaine. Vanasõna „Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama “ käib selle teose kohta. Nimelt ei olnud Maril mingisugusti kavatust hakata käima õhtuti mõisa. Lõpuks nii aga juhtus. Prillup polnud lõpptulemusega mitte üks teps rahul ning oli kõigeks valmis, et neiu jääks ikkagi koduperenaiseks talle, emaks lastele. Sellest käis ta rääkimas Kremeri kojas, kus ta pikalt saadeti, kuna ka mõisnik oli „aknapesijast“ lummatud.
Peale heatahtliku talumehe surma juhtus Marigi Kremeri juurest läbi käima, et asju arutada ning teatada enda soovist linna kolida. Sellest kuuldes pakkus habemik muretseda talle korteri linnas ning palju muud, mis kõik neiule vastuvõetamatu oli. Kuigi Kremeri huvi tema vastu oli piiramatu, oli noorel naisel kasulikum olla vaba varblane kui puuris kanaarilind.
Kremer hoolis Marist #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Unn Kunn Õppematerjali autor
Teose "Mäekula piimamees" aineline kirjand, mis käsitleb mõisahärra kremeri suhtumist Marisse.

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Ta palus mitu korda jumalat ja kordas tõotusi- selle pärast ei jõudnud ta ka seemendamisega valmis. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi- Mari mäletas hästi mis Krõõt talle enne öelnud oli (talle oleks meeldinud kui Marist saaks tema lastele uus ema ja Andresele naine). Krõõt hakkas midagi ütlema kuid sõnad ei tulnud tal suust- ta suri, hoides Marilt käest kinni. Tagapere perenaine tuli ka vaatama mis toimub, sest pikka aega ei olnud Krõõt väljas tööl käinud ja Pearu muretses ka. Sinna jõudes kuulis ta kohe et oli sündinud poed, kuid Krõõt oli surnud. Andres palus temalt et ta appi tuleks, mille peale naine ütles kohe et see oligi tal 8

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Ta palus mitu korda jumalat ja kordas tõotusi- selle pärast ei jõudnud ta ka seemendamisega valmis. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi- Mari mäletas hästi mis Krõõt talle enne öelnud oli (talle oleks meeldinud kui Marist saaks tema lastele uus ema ja Andresele naine). Krõõt hakkas midagi ütlema kuid sõnad ei tulnud tal suust- ta suri, hoides Marilt käest kinni. Tagapere perenaine tuli ka vaatama mis toimub, sest pikka aega ei olnud Krõõt väljas tööl käinud ja Pearu muretses ka. Sinna jõudes kuulis ta kohe et oli sündinud poed, kuid Krõõt oli surnud. Andres palus temalt et ta appi tuleks, mille peale naine ütles kohe et see oligi tal plaanis juba- Pearu ütles

Eesti keel
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. Kauka jumal Keskne probleem Peamiseks probleemiks selles näidendis oli kibestunud, ahne ja pahura taluperemehe, kes oli ühtlasi ka isa ning abikaasa, tujud ja iseloom. Kuigi tema lapsed ja naine armastasid teda väga, ei andnud too neile oma toetust. Ta ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrval ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meeleheitel. Kuigi ta üritas oma mehe pilli järgi olla, ei lubanud tema süda oma lastele haiget teha, ta otsustas neid toetada ning oma abikaasat ümber veenda. See tal muidugi ei õnnestunud. Lapsed, kes nii väga vajasid oma isa õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid mis ei lõppenud hästi. Oma arvamus

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise, Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid: 1 Kas raha eest saab kõike? 2 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 1 Miks peetakse raha kõige aluseks? 2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri Märt ehitas

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. Kauka jumal - Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun