.....7 3. OHUTEGURID......................................................................................................................8 4. TEGEVUSKAVAGA SEATAVAD EESMÄRGID...............................................................10 4.1 Praegu hooldatavatel alade järjepidev hooldus...............................................................10 4.2 Paranenud hoolduskvaliteet.............................................................................................10 4.3 Hooldatavate poollooduslike koosluste pindala suurenemine tüpoloogilist esinduslikkust arvestaval moel..............................................................................................11 4.4 Suurenenud teadlikkus ja parem infovahetus..................................................................13 4.5 Korrastatud andmehõive..................................................................................................13 5. MEETMED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS.....................
) 1.2. Koormust mõjutavad (suurendavad, vähendavad) tegurid. 1.2.1. Objektiivsed tegurid: · Patsiendit raskus (mass). · Ebamäärane kehakuju (raskused kinni hoidmisega). · Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). · Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal) · füüsiline võimekus (kardiovaskulaarne töövõime, lihasjõud, liigeste liikuvus) Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · tervislik seisund · teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) · hoolitsemine oma tervise eest
must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 57 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja metsa raiumine pesitsuspiirkonnas. Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari. Konnakotkaste arvukuse tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 45 paari, neist 24 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil. Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. Oluliselt vähenenud metsamajanduslik häirimine on soodustanud mitmete metsalindude
Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus Töö efektiivsuse näitajaks on tööjõudlus ja tööviljakus Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu(nt põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi) Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi Tööviljakus=Toodang/Töö hulk Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine ( nt kogutoodang ühe aastatöötaja kohta või tunni kohta, ühe palgakrooni kohta. Käive töötaja kohta, kasum töötaja kohta) Tööviljakuse mõõtmine Tööviljakuse mõõtmiseks kasutatakse:
(endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga surm. Metsandus kokkupuude flaviviirusega puukentsefaliit 1.2 Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine)
Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 4.2. ANDMEMUDEL 4.3. ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (FK) - välisvõti Nimetus Semantika KLIENT Firma või eraisik kes ostab sisse teenust .Klienti teenindavad mehaanikud. Kliendi nimi (PK) Kliendi nimetus, mille all klient tegutseb. Hooldatavaid masinaid Hooldatavate masinate arv kliendil. Eelnevad arved Palju on kleindile varem arveid esitatud ja kas nad on tasutud või mitte. aadress Firma aadtess AMET Töölise ametikoht, mis on kirjas tema töölepingus. Näiteks mehaanik, administraator, raamatupidaja. ametikoht (PK) Amet milles töötatakse. nimetus kirjeldus
7%-il on dementsuse põhjuseks alkoholi krooniline kasutamine ja puudulikust toitumisest (seoses alkoholi tarvitamisega) tingitud B- vitamiinide vaegus. Samuti võib dementsus tekkida ajutuumorite, infektsioonide (AIDS, Creuzfeldt-Jakobi tõbi, neurosüüfilis), ka kehaliste haiguste järel (kilpnäärme alatalitus, väikeserakuline kopsuvähk, diabeet), parkinsonismi korral. Üle 65-aastaste vanuserühmas on dementsuse levimus umbes 5-8% (eri andmetel 2-10%). Hooldajate ja hooldatavate keskmine vanus Hooldaja Hooldatav · Kõik kokku 57 75 · Mees 55 76 · Naine 58 73 · Eestlane 57 75 · Venelane 59 73 · Muu rahvus 66 74 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... Dementsuse korral eristatakse 4 põhitüüpi häireid: amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on
Firma andmemudel. 4.1 ANDMEMUDEL Firma infosüsteemi andmemudel on järgmine: 4.2 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (FK) - välisvõti Nimetus Semantika KLIENT Firma või eraisik kes ostab sisse teenust .Klienti teenindavad mehaanikud. Kliendi nimi (PK) Kliendi nimetus, mille all klient tegutseb. Hooldatavaid masinaid Hooldatavate masinate arv kliendil. Eelnevad arved Palju on kleindile varem arveid esitatud ja kas nad on tasutud või mitte. 10 aadress AMET Töölise ametikoht, mis on kirjas tema töölepingus. Näiteks mehaanik, administraator, raamatupidaja. ametikoht (PK) Amet milles töötatakse. nimetus kirjeldus
toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd - hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas - hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust 5 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine - hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes - allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga - surm.
loodusobjekte või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks. Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis = töö efektiivsus. Töö efektiivsuse näitajateks on: 1) tööjõudlus – konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu (põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi); 2) tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus) – konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus = Toodang / Töö hulk Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine (nt kogutoodang ühe aastatöötaja või töötunni kohta; käive töötaja kohta; kasum töötaja kohta jne). Tööviljakuse mõõtmine
TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS • Tootlikkuse kitsamas käsitluses keskendutakse efektiivsusteooria töö efektiivsusele • Töö efektiivsus- näitajad tööjõudlus ja tööviljakus o tööjõudlus- tööprotsessi tulemus o tööviljakus- tootmisportsessi tulemus • Tööjõudlus- töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid o põllumajanduses: haritud maa, koristatud pinna või hooldatavate loomade järgi • Tööviljakus- töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi o näitab töö ja tarbimisväärtuse vahelist suhet • Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse PM: kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude ühiku kohta • Toodangu töömahukus- tootlikkuse põõrdnäitaja, mis väljendab töökulu tundides ühe
Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.[10] 15 Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10] Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. [10] Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10] Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10]
Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. [10] Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.[10] Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10] Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. [10] Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10] Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10]
19Tööefektiivsuste näitajad; tööjõudlus ja tööviljakus Tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut) Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi , hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus (töö tootlikus , produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus: Tv =P/T TV tööviljakus P toodangu kogus T toodangu valmistamiseks kulunud aeg 20:Tööviljakust tegurite kaks rühma (toodangut rohkendavate ja töökulutusi vähendavad tegurid) Toodangut rohkendavate tegurite hulka kuuluvad eelkõige a)kohalikud looduslikud tegurid,
liigirikkamad taimekooslused me ie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. Aastateni ulatus puisniitude pinda la Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnangulise lt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa va id 1/3 kogupinnast. 2 1 http ://www.pky.ee/index.php?opti on=com_content&vi ew=arti cl e&i d=50&Itemi d=14 (vaadatud 01.05.201 2) 2 ,,Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad" Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti mm, Tartu 2006, l k 57 4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik Eelkõige hinnatakse sellst niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eri liiki ta imi. Liigirohkuse tingib
Tööefektiivsuste näitajad: tööjõudlus ja tööviljakus tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut) Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus (töö tootlikus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus: Tv = P / T TV tööviljakus P toodangu kogus T toodangu valmistamiseks kulunud aeg 21. Tööviljakust tõstvate tegurite kaks rühma (toodangut rohkendavate ja töökulutusi vähendavad tegurid) Toodangut rohkendavate tegurite hulka kuuluvad eelkõige:
(tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut). Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus ( töö tootlikkus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua töötaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus on üldine majanduskategooria, mis iseloomustab tootmisprotsessi tulemust. Ta näitab töö ja tarbimisväärtuste vahelist suhet. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses järgmisi:
• teadusliku uurimise laborid • teenindus • jäätmemajandus (k.a reovesi ) Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk: • jäätmekäitlus ettevõttetes (sorteerimine, komposti tegemine) – soolenakkused, B-, C-hepatiit, A-hepatiit, HIV, nahainfektsioonid jne; • nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas => hepatiit B, C, HIV , tuberkuloos; • sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust- erinevad soolenakkused, hingamisteede viirusnakkused, A-hepatiit, B-, C-hepatiit, HIV, tuberkuloos, sügelised, täid, kirbud; • teenindussektoris töötajad: hingamisteede viirusinfektsioonid, tuberkuloos. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada Haigused - allergia, - nakkushaigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; - toksilised haigused (bakterite poolt produtseerivatest, seente poolt); - vähkkasvajad. Nakatumine võib toimuda • Kontaktülekanne 1
taimekooslused meie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14) (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57 ) Milline niit on looduse poolest väärtuslikuks Eelkõige hinnatakse sellist niitu, mis on liigirikas kus kasvab palju eriliiki taimi. Liigirohkuse tingib heade looduslike tingimuste kõrval eeskätt niidu järjepidevja õige hooldus: niites loome
Raadamismahtu arvestatakse maapinna horisontaalprojektsiooni järgi (m2) Ehitusplatsil olevate ehitsite kaitse (m2, m, tk): Mahud rühmitatakse kaitsmisviisi järgi Joonistelt mõõdetakse ehitise kaitstav pind, pikkus või kogus; kaitstavat ehitist kirjeldatakse töökirjes Taimestiku kaitse, hooldamine ja eemaldamine (tk, m): Mahud rühmitatakse haljastamisviisi või taimede liigi järgi (nt puud, põõsad, hekid) Joonistelt mõõdetakse kaitstavate hooldatavate või eemaldatavate puude ja põõsaste kogus või heki pikkus keskteljel Tarbepuidu kogumine (m3 või tk): Tarbepuiduks loetakse ehitusalale jäävaid puid, mille läbimõõt rinna kõrgusel on vähemalt 75mm Kasvavate või langetatud ja virnastatud puude mahtu mõõdetakse metsatöömetoodikat järgides Kui puid on ehitusplatsil vähe arvestatakse neid arvu järgi (tk) Raadamisprahi sorteerimine, äravedu ja käitlemine (m3):
ha, sellest 650 tuh. ha põllumajandusmaid. Kuivendada jääks seega veel ca 130 tuh. ha. 23)Millised on Eestis maaparandusega seotud riigiasutused, arhiivid, projekteerimis-, ehitus ja järelvalveasutused ? Riiklik struktuur · EV Põllumajandusministeerium. Maaelu arengu osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo. · Maakondades Põllumajandusameti keskused (projektide ja teostusjooniste arhiiv, kooskõlastused, ehitusload, järelevalve, riigi poolt hooldatavate veejuhtmetel tööde organiseerimine ja finantseerimine) Tellija järelevalve, finantseerimine. Riigi esindaja on maakonnas PM ameti keskus, kelle töömaht, isikkoosseis ja ülesanded on võrreldes 80date aastatega oluliselt vähenenud. Projekteerimise ja ehitamisega tegelevad vastavasse registrisse kantud ettevõtted. Ehitaja- vastavalt seadustikule on maaparanduse ehitustegevus litsentseeritud-registreeritud majandustegevuse registris. MATER.
püütakse säilitada ühtse tervikuna loodust ja kaitse-eesmärgiga. Olenevalt eesmärgist võib kultuuripärandit. kaitsereziim olla rangem või leebem. Looduskaitsealadel hoitakse eelkõige ohustatud Sihtkaitsevööndid võivad olla looduslikud ja liikide elupaiku ning haruldasi kooslusi. hooldatavad. Mõlemal juhul seatakse piirangud Maastikukaitsealad ehk looduspargid on rajatud inimtegevusele, ent hooldatavate sihtkaitsevööndite Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevöönd Matsalu rahvuspargis. Peterna reservaat Alam-Pedja looduskaitsealal. Otepää piiranguvöönd Otepää looduspargis.
· vähendada ebasoodsast veereziimist tingitud põllumajandustootmise riske; · suurendada metsade tootlikkust; · luua tingimused maade sihipäraseks kasutamiseks; · tagada maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvate pinnaveekogude hea seisund; · kindlustada juurdepääs põllumajandusmaadele. Maaparandusobjektide paiknemine Metsakuivendusega ala Põllukuivendusega ala Nitraaditundliku ala piir Riigi poolt hooldatav veejuhe Kuivendatud alade ja riigi poolt hooldatavate eesvoolude andmed on saadud Maaparandussüsteemide registrist63 1 0 . M A A PA R A N D U S Maaparandussüsteemid on valdavalt 60400 ha suurused ja et maaparandussüsteemide piirid ei ühti enamasti kinnisasjade piiridega, on maaparandushoiutööde korraldamine tihti keeruline. Maaparanduse ühistegevuse valdkonnas on Eestis ajalooline kogemus, samas on ühiste otsuste tegemine ja tööde korraldamine aeganõudev.
Töö efektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus väljendab protsessi tulemust ( tehtud tööd ), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust ( toodangut ). Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud ma või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus ( töö tootlikkus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus ( TV)= P/T, kus P- toodangu kogus T- toodangu valmistamiseks kulunud tööaeg. Tööviljakus on üldine majanduskategooria, mis iseloomustab tootmisprotsessi tulemust. Ta näitab töö ja tarbimisväärtuste vahelist suhet