ükskikutest sõnadest kahesõnalisi lausungeid moodustama. Esialgu kasutavad lapsed endiselt ka ühesõnalisi lausungeid, kuid keerulisemaid sõnade kombinatsioone hakkavad nad kasutama järjest rohkem. Lapse esimesed sõnad sarnanevad telegraafkõnega, mida võib kirjeldada kui tähenduslikku sõnade ühendust, mis on võimalikult lühike ja mille laps edastab teisele inimesele. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseendast kui indiviidi, st laps saab aru, et ta on oma emast (hooldajast) sõltumatu ja eraldatud. See aga tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Nimisõnafraasi kasutamine viitabki lapse kasvavatele teadmistele asjade ja inimeste kohta. Lapsed õpivad nimisõnu iga päev juurde küsides täiskasvanult asjade nimetusi või lihtsalt ise nimetades asju. Samuti nimetavad (kuigi harvem) eseme asukohta, omadust, hulka. Tegusõnu on lastel raskem omandada. Selle etapi jooksul omandavad nad peamised verbid, nt istuma, sööma, tegema.
toetada. Peamiseks eesmärgiks peab raseduse ajal olema tasakaalustatud toit. Samuti mõjutab loodet alkohol ja teised sõltuvust tekitavad ained ning loomulikult ka ravimitega liialdamine. Liiga palju alkoholi võib põhjustada fetaalse alkoholisündroomi. Lootele avaldab kahjuliku mõju ka rasedusajal kauakestev stress. Stressi käigus vabanevad teatud hormoonid, mis võivad põhjustada nurisünnitust ja selle katkemist. Vastsündinu sõltub emast (või teisest hooldajast) täpselt samapalju, kui enne maailma jõudmist. Imikul aga on ka põhivõimed, ilma milleta ei saaks ta muidu üldse areneda: 1. põhitajud ja elementaarne vahetegemisoskus 2. näo elementide eristamine ülejäänud maailmast Tal on olemas ka erinevad vajalikud refleksid: 1. imemine ja 2. silmade pilgutamine Keerulisemal tasemel suudavad nad ka mõelda ja infot koguda. 2. KODU
Laps satub kasvades üha sügavamale ilusa peegelpildi poolt seatud lõksu, tal on üha raskem alanduda asju õppima ja valdama. Sisemine kogemus on ebakindel, sest pole vahendeid raskete olukordadega hakkama saamiseks. Mida ebakindlam on olemine, seda enam tuleb eneseväärikustunnet toestada ning aja jooksul saavad defenssidest iseloomujooned, mida on raske muuta. Üheks selleks võib olla agressiivsus. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakesksus ja sõltuvus 4 muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Vägivaldsusena avalduv agressiivsus on üks nartsissistliku hälbe tundemärke. Agressiivseks ei peeta last, kes vahel enesevalitsemise kaotab või osaleb
selgelt meeles. Reisides võivad isikud eksida ning tihti unustavad, kus nad parasjagu viibivad. Patsiendid ei tea enam kuupäevi ega orjenteeru kella- ega aastaajas, võivad hakata välja mõtlema olematuid sõnu ja mitte ära tunda oma lähedasi ja sugulasi. Neljandas staadiumis on haigus röövinud juba täielikult oma ohvri isiksuse. Selles staadiumis vajavad patsiendid abi ja valvamist 24 tundi ööpäevas ning on täiesti sõltuvad hooldajast. Nad ei ole teadlikud oma ümbrusest ja eksivad ka korteri/elamispinna piires. Esineda võivad unehäired ja hallutsinatsioonid ning need omakorda võivad viia öisele uitamisele/hulkumisele. Selles staadiumis kaotavad patsiendid ka kontrolli oma põie ja päraku sulgurlihaste üle. Viiendas, terminaalstaadiumis, kaotavad patsiendid võime närida ja neelata. nad muutuvad vastuvõtlikuks kopsupõletikele, nakkustele ja teistele haigustele.
(rütmiline) struktuur. Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist · Vinter (1986) näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi Snow (1977): beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) Võime ära tunda erinevaid häälikuid Lõhnataju MacFarlane (1975): imikud eelistavad oma ema piima lõhna Maccoby (1980)imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavaltlapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Sigmund Freudlapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969)"söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus
- Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses vaid asjaolu et laps ise on rõõmsameelne ja rahuliku loomuga Kasvatusstiilid - Soojus ja seotus üks pool vastuvõtlikkusest - Autonoomia tagamine teine pool vastuvõtlikkusest - Kontrollivus ja nõudlikkus - Autoriteetne, autoritaarne, kõikelubav, hooletusse jätta ei ole soe ega lähedane, ei paku lapsele turvalisust Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse puudumine - Inimene on hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel - Mahajäämine kognitiivses arengus Sotsialiseerimine - Sotsialiseerimine ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. o Tihtipeale käitumine reguleeritud usuga, sest seal on kindlad reeglid - Sotsiaalsed reeglid: juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda o Laste puhul mõistlikum lähenemine õpetada mida võiks teha, mitte
· u 3kuuselt · vastastikusus · sotsiaalne kaaslane Imprinting - õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Seotus võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) 5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus. Põhjendab seda sellega, et lapsel on kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest
teisele inimesele. Sellel perioodil kulub enamus lapse aega esemetega manipuleerimisele. Mäng koosneb esemete konteinerisse panemisest, tornide ehitamisest, augulauaga tegutsemisest, kritseldamisest igale vabale kohale. Samuti kasutab laps esemeid nende funktsiooni kohaselt nt sööb lusikaga, vaatab lehti keerates raamatut (Aid 2008). Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseendast kui indiviidi, st laps saab aru, et ta on oma emast (hooldajast) sõltumatu ja eraldatud. See aga tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Nimisõnafraasi kasutamine viitabki lapse kasvavatele teadmistele asjade ja inimeste kohta. Lapsed õpivad nimisõnu iga päev juurde küsides täiskasvanult asjade nimetusi või lihtsalt ise nimetades asju. Samuti nimetavad (kuigi harvem) eseme asukohta, omadust, hulka. Tegusõnu on lastel raskem omandada. Selle etapi jooksul omandavad nad peamised verbid, nt istuma, sööma, tegema.
Laps vajab kinnitust, et ta ei kaota kumbagi vanemat, olgugi et nad nüüdsest enam ühes kohas ei ela. (Vaher, 2008, 41) 1.1 LAHUTUSE MÕJU LAPSELE 1.1.1Lahutuse puhul lapsi peamiselt mõjutavad tegurid. Pidevad tülid ja pinged vanemate vahel, sissetulekute vähenemine; Elukoha ja kooli või lasteaia vahetus, sõprade kaotus; Kontakti puudumine või vähenemine teise vanemaga; Suhete muutumine hooldajast vanemaga. Lahutuse mõju lastele sõltub sellest, kes ja kuidas lapsele lahutusest räägib, lapse vanusest lahutuse ajal, toimuvatest muutustest lapse elus. Tähtis on vanemate oskus säilitada edaspidi hea omavaheline suhe ja rääkida rahulikult läbi kõik lapsesse puutuvad küsimused. Ei tohiks mingil juhul lõhkuda lapse ümber välja kujunenud tugisüsteemi, kuhu kuuluvad mõlemad vanavanemad, teised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1
on eeldusi, on kujunenud tema varasema elu jooksul ning oma tolle elujärgu eest ei kanna ta vastutust. Lapse sotsiaalne areng oleneb tema suhetest lähedaste inimestega. Suhetes ilmnevate hälvete raskeimaks tagajärjeks on niinimetatud nartsissism, haiglaslik eneseimetlus. See on eneseväärikustunde ja inimsuhete hälve. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakeskesus ja sõltuvus muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Igapäevakeeles kasutatakse sõna nartsissism väga erinevas tähenduses, selle abil seletatakse kõike: uute rõivaste muretsemist ja võõruspidude korraldamist, rääkimata uue peegli ostmisest.
· Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Etoloog Konrad Lorenz Sensitiivne periood Vanemad pardid olles sunnituna veetma rohkema ega uue hirmutava objekti läheduses "vermuvad ümber" Seotus · Võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) · Maccoby (1980) imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Jagatud tähelepanu · Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) · Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku · Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 varase sõnavara arengu indikaator) · Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt lapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k)
Imik on sünni järgselt nn. normaalse autismi seisundis. Laps on omaette ja sissepoole pöördunud. Ta ei ole loonud veel vastastikuseid suhteid ja kiindumussuhet teise inimesega. Imiku elu juhivad refleksid. Tema tähelepanu keskendub suures osas oma keha tundmustele. See ei tähenda seda, et imik oleks passiivne. Tema aistingut toimivad hästi ja ta on huvitatud hooldajast ja keskkonnast. Imikul ei ole veel füüsilist ja psüühilist iseseisvuse ja erisuse kogemust. Ta on ühine ümbritseva maailmaga. Kui laps liigutab juhtumisi kätt näo ees võib ta ehmuda, sest ei tea, et see on tema enda käsi. Väike laps ankurdab ümbritseva maailma iseenda külge. Kui ta kogeb, et see on turvaline, saab ta võimaluse kogeda ka iseennast turvalisena.
4.6. Emotsioonid Imikud hakkavad väljendama oma emotsioone hetkest, mil nad sünnivad. Sellises väikses eas saab ära tunda negatiivseid ja positiivseid tundeid, kas beebi naerab või nutavad. Peale esimesi elunädalaid suudavad ema ära tunda rohkemaid emotsioone, nagu näiteks huvi, üllatus, hirm, valu, kurbus. Hirmu hakkavad beebid rohkem väljendama umbes 7-kuuselt, kui nad muutuvad võõraste objektide ja inimeste suhtes ettevaatlikuks. Kurbust võivad nad tunda, kui ta lahutatakse hooldajast. Ka peale seitsmendat elukuud hakkame rohkem vahet tegema vihal ja valul. Tõendid, et imikud oskavad tõlgendada ema emotsionaalseid väljendusviise, tulevad sotsiaalse juhindumise uurimustest. Sotsiaalne juhindumine on protsess, mida iseloomustab isiku arusaam olukorrast. Lk 175-180 18 5. MÄNG JA ARENG Mäng on lapse töö ning selle kaudu õpitakse maailma tunnetama. Mängu tihtipeale
lähedus, nõukaajal ei saanud ema kohe oma last. On võimalik vermuda ka ümber, kui ei saa kohe lähedust. Seotus (1). Võime luua keskendunud, püsivad ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt). Maccoby (1980) tõi välja kriteeriumid, mille järgi saab aru, et imik on oma emaga seotud. Imik otsib lähedust esmase hooldajaga Distress esemasest hooldajast lahutamisel Rõõmustamine taaskohtumisel Hooldaja reaktsiooni otsimine kui laps kohtub uue stiimuliga vaatab kõigepealt, mis nägu ema teeb ja siis on ise vastavalt selline. Oma käitumusmustri valimine on ka seotussuhte tunnuseks. Seotus (2). Seotus tekib S. Freudi meelest, et ema rahuldab lapse esmaseid bioloogilisi vajadusi (baasvajaduste rahuldamine). John Bowlby ei olnud Freudi ,,söögilaua-armastuse" teooriaga rahul ja ütles, et emotsionaalse
Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted. · Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline. · Hoolimata oma mõningasest abitusest on imikul mäned refelktoorsed võimed, mis aitavad kaasa sotsiaalsete suhete loomisel hooldajatega. Need on järgmised : o Peamiselt sotsiaalsetes situatsioonides toimivad käitumisviisid. o Käitumisviisid millega vastatakse sotsiaalsete reaktsioonidega.
(Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1971) Soojus ja seotus (üks pool vastuvõtlikkusest) Autonoomia tagamine (teine pool vastuvõtlikkusest) Kontrollivus ja nõudlikkus => autoriteetne, autoritaarne, kõikelubav, hooletusse jättev Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse puudumine John Bowlby o ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel o Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Sotsialiseerimine Sotsialiseerimine ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine o Kuidas panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi, kui teisi läheduses pole
Olen väärtusetu- teised on hoolimatud ja äratõukavad. Kui arvan, et teised on hoolimatud ja ise olen ka väärtusetu, siis pean kuidagi välja arendada toimetulekuväärtused, et stressiga toime tulla. - Minimiseerin oma vajadusi (nutan vähe, olen leplik--tähelepanu minu ebamugavusele ja hooldaja kättesaadavusele langeb). --- ligipääs tunnetele langeb. - Maksimiseerin (hästi nõudlik ja ei kontrolli üldse impulsse)--- negatiivne representatsioon oma hooldajast ja endast (psühhopatoloogia). Miks on beebile vaja puudutust? Ta on harjunud (rasedus) saama puudutust. Endorfiin (opioid), mis tekitab õnnetunnet, vähendab valu. Beeta-endorfiin- HALB. Tekib ainevahetuse tulemusena. Alguses on lapse areng ülikiire. Kõige enam on vaja organismi arenguks vaja valke. Lapsed vajavad puudutust, sest sisemine pinge on suur, neil on eluliselt vaja puudutust ( nad nühivad).
Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele ja kogevad hirmu, kui peavad olema neist eemal. Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu. Kui vanem ei reageeri regulaarselt lapse vajadustele, siis hakkab kujunema välja mitteturvaline/ebastabiilne seotussuhe Jälgis, tegi tähelepanekuid, ei teinud empiirilisi katseid!! separatsiooniärevus: lapse reaktsioon tema lahutamisel peamisest hooldajast: protest meeleheide eemaldumine lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid (suhete prototüübid) paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad hilisemad suhted Suhete baasil tekib vaimne mudel, millega hiljem hakatakse opereerima hilisemates suhetes. Lapse esimesed eluaastad panevad paika kogu hilisema tuleviku suhete seisukohast? Mitte päris, kuid
peab arendama välja alternatiivsed strateegiad, et stressiga toime tulla minimiseerivad maksimiseerivad oma ebamugavusele ja hooldaja kättesaadavusele ei kontrolli negatiivne langeb ligipääs oma tunnetele representatsioon oma hooldajast ja endast Puudutust mitte ainult ei naudita, vaid lausa vajatakse normaalseks arenguks Kriitika ja kokkuvõte: kiindumusteooria ei ole võtnud keele ja kultuuri aspekti - ei räägita koosmõjust ei olda kindel, et 26 imikut on piisav, et luua selle peale teoorialt; äkki on lapsed võõra täiskvanuga varem tutvunud; ei ole usutud selle õigust liiga vähe uuringuid - kas hüpoteesid on tõepärased ja hästi koostatud
Noorukile on loomulik arusaam oma psühholoogilisest minast/keerulisest minast et on tervik. Ta saab aru sellest, et ta mina on iseenda sisemisest minast ja ümbritseva keskkonna vastastikmõjust tekkinud. Paneb kokku oma mina ajalise dimensiooni- mieviku, oleviku ja tuleviku mina- moodustub tervik. Seksuaalne mina ideoloogiline mina ja töö mina moodustavad identiteedi rollidega katstamine. Laps peab kõigepealt eristama end teistest (1- hooldajast, hiljem teistest). See lagab algul füüsilisest eristamisest. Ja aru saama, milline ta on. Algul ei oska ta öelda, kas ta on laisk, tubli või kannatlik. 2-3a- Mina strukturaalne organiseerimine- isoleeritud konkreetsetest käitumisjoontest stabiilse psühholoogilise terviku suunas noorukieas. Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega- mina kui sotsiaalne peegel. Mis mina kujunemist mõjutab?
Elukoha tähendus positiivses ts.õiguses (nt TsÜS §69 lg.2;3; VÕS §85 lg.2 p.1; lg.5). · Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18). Teadmata kadunuks olemine on faktiline seisund. Kohus võib seada üksnes hoolduse sellise isiku vara suhtes (hagita menetlus TsMS § 516- 519). Aluseks on kahtlus isiku elusoleku osas. Hooldaja kohustused (TsÜS §18 lg.2,3). Hooldaja TsÜS §18 tähenduses erineb hooldajast PES §105,106 tähenduses ning isikuhooldusõigusest uue PerekS 124 lg 1 tähenduses. · Isiku surnuks tunnistamine (TsÜS § 19-23). Eelduseks asjaolu, et isik on tõenäoliselt surnud. Kohtu korras (hagita menetlus TsMS § 509-515). Eeldused: - isiku elusoleku kohta puuduvad andmed 5.a. jooksul; - 6 kuu möödumisel isiku kadunuks jäämisest elule ohtlikus olukorras; - 2 aastat kadunuks jäämisest seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega.
annaabi.ee 
