d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta e) puit
d) e) hindele hea vastab number 7 14. eesti maahobuse kasvatajate selts asutati 1921a Rakveres. b) eesti hobuse liinid: maahobuse ja aretatud hobused c) Hetman oli kasutusel Toris 1892 aastal.. 15. a) täisverelised tõud on araabia ja inglise, belgia,anglo araabia b) 1880 c) mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?-poolvereliste tõugude puhul kasutatakse aretuses iga 3-4 põlvkonna tagant inglise või araabia täisverelist täkku d) kiiruse ja varavalmivuse suunas 16. Lääne- Euroopa raskeveohobused on: belgias-ardenn ja barbansoon, prantsusmaal- persera ja fostjae bretoon, inglismaal-saie, klaidsteil, suffolk Nende kasutuseesmärk: 17. a) krahv A. Orlov-Tsemenski poolt b) vene traavel on kiirem(orlovi on ilusam) c) vene traavel on saadud orlovi ja ameerika traavli ristamisel d) veel tähtsad traavlid on prantsuse traavel ja taani traavel e) tori tõug 18. a) trakeeni on pärit saksamaalt ja ida-preisi piirkonnast b) sõidu ja sõjaväe c) Tori d)eesti hobuse / tori e) kaera- 2kg
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tug...
17) a) tori tõu esiisaks on norfolki-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke. e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke. 18) a) Lääne-Euroopa raskeveohobused on: Belgia veohobune, Inglise veohobused, Prantsuse veohobused 19) a) Hobune on emakaseemendusega loom, spermidele halvim keskkond on eesnäärme sekreet (?), kus valitseb happeline keskkond. b) Mära indleb 7-10.päeval peale varssumist. c) ind kestab märadel keskmiselt 5-7 päeva Hobune 3 c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust: · Idamaine rühm: (equus caballus orientalis): elava temperamendiga kuivad hobused. ( väike- aasia, araabia ps.
hambad kulunud. 3 Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaera. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: · Ratsahobused/Sporthobused · Traavlid · Raskeveohobused · Ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: · Kuumaverelised · Külmaverelised · Soojaverelised Tuntumad ratsaspordialad on takistussõit, kolmevõistlus, polo, koolisõit, kestvusratsutamine, galopi võidujooks, traavivõidusõit ja ratsajaht. Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega.
Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: Ratsahobused/Sporthobused, raskeveohobused, Traavlid, ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: Kuumaverelisteks, külmaverelisteks, soojaverelisteks. Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu: Inglise täisvereline ratsahobune, Araabia täisvereline ratsahobune Ratsaspordialad: Takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rännak ehk kestvusratsutamine, galopi võidujooks, voltizeerimine Traavivõidusõit Polo Ratsajaht.
Täisverelised on märgitud suletud tõuraamatusse, s.t sinna märgitakse vaid neid järglasi, kellede esivanemad on juba kord sinna märgitud 12. Poolverelised tõud Kui üks vanematest on täisvereline ja teine mitte, siis nimetatakse poolvereliseks tõuks. hannover, holstein, oldenburg, trakeen, budjonnõi 13. Ratsahobuste tõud Araabia ja inglise täisverelised ratsahobused 14. Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused Ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid 15. Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud *belgias-ardenn ja brabansoon; *prantsusmaal-persera ja fostjae bretoon; *inglismaal- saie, klaidsteil, suffolk. Ponid - setland
680 a e-m-a olid olümpial hobuse võiduajamised. Sküüdid elasid 6.-7. sajandil Lõuna-Venemaa steppides. 1500 a e.m.a tõrjus hobune välja kandetooli. Xenopon 4 sajandil e.m.a kirjutas raamatu ratsutamiskunst Eestist on leitud vanimad hobused Kundast 7.-6. aastatuhandest e.m.a. Hilisemad leida on ka leitud Otepäält. 11 saj. A. Bremen kirjutas eesti heade hobuste ja kulla rikkustest. 1900aastal-204000 hobust eestimaal. Mõisates olid kasutused raskeveohobused: belgia-ardenn, brabansoon; inglise-sair, sufolk,klaidsteil; prantsusmaalt: perseron, postjee-bretoon. Traavlid: ameerika traavel, orlov prantsuse traavel. Ratsutamine mõisates kasutati: inglise traavel, araabia. 08.02.07 ... Eesti hobune oli postiteenistuses kasutuses. Hiljem oli Orlovi traavel postiteenistuses. 19 saj algus. Aleksander I oli haaratud paljudest valgustusideedest. Ta oli palju rännanud ja haritud mees ning hoidis ennast kursis lääne maailmas toimuvaga.
nägemus, millist Tori hobust tahetakse, mitte ametnikul, kes tihtipeale teeb otsuse oma arvamust mööda. See on aretajatele väsitav ja hirmutav, kui liiga ära kasutatakse seaduse võimu. Ametnikud peaksid pigem soovituslik ja nõuandja pool olema. Selline üleolev olek on pannud paljusid kahtlema ja kõhklema, kuid kuni on need kaasvatajad, kes praegu aretavad õiget tori hobust, ei kao ta ja teda hinnatakse ka tulevikus sama palju kui praegu. 3. EESTI RASKEVEOHOBUNE Eesti raskeveohobused on rahuliku temperamendiga ja healoomulised. Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. [2] Nii nagu korralikule tööloomale kohane, on eesti raskeveohobune vastupidav ja tugev, hea tervise ja rahuliku loomuga. Tema keskmine eluiga jääb 22-25 aasta ümber. Heades
Tõud võib jagada ka: o Ratsahobused need omakorda jagatakse täisverelisteks ja poolverelisteks. Täisvereliste puhul kasutatakse aretuses ainult sama tõu hobuseid, neid, kelle vanemad on tõuraamatus. Poolvereliste puhul kasutatakse 3...4 põlvkonna tagant täisverelisi tõuge. o Ratsarakkehobused o Traavlid o Universaalsed tõud o Poolraskeveohobused o Raskeveohobused o Ponid 5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi Värvused o Must hobusel on mustad karval, jõhvkarvad on ka mustad (ahkmust, pigimust, süsimust) o Hiirjas - karvastik on hiirhall, jalad, saba, lakk mustad (tume-, hele-, harilik hiirjas) o Tuhkur hallid karvad segamini oruunidega, jõhvkarvad on mustad o Võik karvad on kollased, jalad ja jõhvkarvad mustad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
