nagu faktimälu, kohamälu. Implitsiitne protseduurioskusmälu. *Roti labürint- nad ei tohi minna sinna haara, kus nad on juba palakese ära söönud (igas haaras on pala). Siis muudetakse neurokeemiliselt nende töömälu kuidagi ja vaadatakse, kas midagi muutub. *Morrise veepuur rott on motiveeritud leidma üles seda kõrgendikku/platvormi basseinis, kuna neile ei meeldi ujuda väga, neile meeldib kuiv olla. Alguses küll leiab selle koba peale üles. Aga hiljem leiab (terve rott terve hipokampuse korral) selle kiirelt üles, kaardistab enda jaoks oma asukoha ja kus paikneb platvorm tema suhtes. Hippokampus on väga oluline õppimise juures.
kolleegid on jälginud geenihüpet geenmuundatud hiirtel, kelle rakud hiilgavad roheliselt, kui L1 element raku genoomi ennast sisse seab. Roheliselt hiilgavad vaid idurakud ja mõned ajupiirkonnad, sealhulgas hipokampus, mis on oluline mälu ja tähelepanu jaoks. Inimese igasse neuronisse seab end elu jooksul L1 rakk sisse keskeltläbi 80 korda. See protsess kiireneb füüsilise aktiivsuse ajal kui hiir jooksis rattas, suurenes roheliselt helenduvate hipokampuse rakkude hulk, mis annab meile märku geenide hüppamisest. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_McClintock Helena Tull 10.b http://www.epl.ee/news/melu/huppavad-geenid-voivad-muuta-meie-motlemist.d?id=64207357 http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/geneetika3.htm http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1983/mcclintock-lecture.html http://et.wikipedia
- Impulss hüppab üle müeliini ühelt Ranvier sooniselt teisele ja võib saavutada kiiruse kuni 120 m/s - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus tervele jalale Alzheimeri tõbi - Neurodegeneratiivne haigus kus närvirakud surevad - Mõjutab mälu, taju, võimeid - Pöördumatu haigus, ravimitega saab mingil määral pidurdada aga enam paremaks ei lähe - Vähenemised amügdala ja hipokampuse mahus Signaal järgmisele närvirakule Keemiline ja elektriline sünaps Neurotransmitterid e mediaatorid: biogeensed amiinid - Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, kiiretoimelised; siiski ei kasutata kõiki kohe ära - Aju verebarjäär takistab ainetel sattumast ajju, samas takistab - Peamised komponendid tulevad toidust, dieet on väga oluline, ei tohi pidada äärmuslike dieete; aineid aitavad tekkida molekulidel
· Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga · Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi Limbiline süsteem- töötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA EHK MANDELKEHA HIPPOKAMP US · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Amygdala ja hirm · http://dougsamu.wordpress.com/2007/03/29/the-amygdaloids/ · http://www.youtube.com/watch?v=6GdALwuYtG8 Suuraju e otsaju Suuraju ülesanded ·Juhib kõiki vaimseid tegevusi Suuraju ·Meeltekeskus ·Mõtlemine ·Mälu ·Eneseteadvus- MINA, isiksus ·Õppimisvõime ·Tahtelised tegevused Aju eri osade areng · http://www.breakingthecycles.com/blog/2009/02/14/teen-brain-development-and-alcohol/ · http://www
sensoorsed piirkonnad. Nt varem nähtud kujundi äratundmisel aktiveerus ventraalne temporaalkoor (Schacter, 2003). · Elizabeth Loftus Kuidas õppida, et materjal jääks võimalikult hästi meelde? Mäluhäired Meenutamise häired · Amnestiline sündroom Teadvus normaalne Lühi- ja püsimälu häired Lisaks meenutamisele halvenenud ka materjali omandamine Materjali vahetu taastamine võib olla säilinud Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja keskaju kahjustused Anterograadne amneesia · Osaline või täielik registreerimise võime kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum Retrograadne amneesia · Halvenenud enne traumaatilist sündmust aset leidnud faktide ja sündmuste meenutamine Orgaaniline amneesia · Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult, intrakraniaalsed kasvajad, rasked
kuuluvad episoodiliste mälu alla. Neid mõjutab aju kulg ning nad tuhmuvad vastavalt selle, kui tihti me neid meenutame ning kui tähtsaks me neid juhtumeid oleme pidanud. Mida võimsam mulje sündmus jätab. Seda kauem ta meie mälus püsib. 2. KUIDAS MÄLU TÖÖTAB? 2.1. Uni, unenäod ja mälu Unel on viis staadiumi: teadaolek, unisus, kerge uni, sügav uni ja unenägude uni. Üks teooria une ja mälufunktsioonide seose kohta ütleb, et aktiivne uni stimuleerib hipokampuse aktiivust, mis une ajal kordab teatud päeval kogetud tegevusi või elamusi kogu ajukoorel (kus mälestused tekivad ja salvestuvad. See avaldab edasist mõju mälujälgedele, tehes nad kergemini kättesaadavaks ärkveloleku ajal. REM (Kiirete silmaliigutuste uni ehk paradoksaalne või aktiivne uni) uni aitab kaasa meie mälule. 2.2. Mälu ja õppimine Ilma mäluta ei saa õppida. Nii loomadel kui inimestel moodustab mälu üppeprotsessis otsustava osa
möödunud nt ei mäleta vahetult enne õnnetust toimunud tunde/minuteid Amneesiate teooriad (3 tükki) - millised on iga teooria põhiideed, kuidas üksteisest erinevad? Konsolideerimise teooria – hipokampus konsolideerib ehk tihendab ja kinnistab uusi mälujälgi, mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestused uues asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud – enamasti temporaalsagarasse - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia Mitme jälje teooria – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - Autobiograafilisteks – sõltuvad hipokampust ja frontaalsagarast
• Retrograadne ehk tagasihaarav amneesia = võimetus taastada sündmusele eelnenud mälestusi Amneesiate teooriad (3 tükki) - millised on iga teooria põhiideed, kuidas üksteisest erinevad? Konsolideerimise teooria (Squire ja Bayley, 2007) – hipokampus konsolideerib ehk tihendab, kinnistab uusi mälujägi, mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestused uues asukohas neokorteksis. • See seletab, miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud (enamasti temporaalsagarasse). • Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia. Mitme jälje teooria (Nadel ja Moscovitch, 1997) – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - autobiograafilisteks mälestusteks – sõltuvad hipokampusest
7 Tee sporti ja jälgi kaalu. Kõik, mis teeb head su kehale, teeb head ka su ajule. Mitmed teadusartiklid viitavad, et liikumine aitab kaasa ajus uute seoste moodustumisele. Paaril päeval nädalas jooksmine aitab ajus mäluga seotud piirkondades tuhandete uute ajurakkude tekkele kaasa. Mõõdukas füüsiline aktiivsus suurendab ka vanemaealistel inimestel aju hipokampuse mõõtmeid, tuues kaasa ruumilise mälu paranemise. Lisaks näitavad uringutulemused, et kaalu kaotus parandab keskendumisvõimet ja üldist kognitiivset seisu. Sportida on aga kõige kasulikum värskes õhus keset loodust, sest saastatud õhk kahjustab aju, vähendades õppimisvõimet ning halvendades mälu. Õpi võõrkeeli. Luksemburgi teadlaste hinnangul avaldab enam kui kahe keele rääkimine inimeste ajule ja mäule kaitsvat toimet. Hoolitse oma hammaste eest
Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Teadvuse omadused · Kvalitatiivsus · Subjektiivsus, omavaatelisus · Intentsionaalsus · Transparentsus · Selektiivsus · Ühtsus Teadvuse funktsioonid I · Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine · Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine · Käesoleva hetke märgistamine
narratiivseid mälestusi talletav hipokampus ja ratsionaalse analüüsiga tegelevad ajukoore piirkonnad ei ole selles eas nii hästi välja arenenud, vb nimetatud kontekst hilisemas eas vallandada ebaadekvaatseid emotsionaalseid reaktsioone. Emotsionaalsed elusündmused vallanduvad geeniekspressiooni aktiveerides emotsionaalse tundlikkusega seotud geene. Mandelkeha on temporaalsagara mediaalses osas, hipokampuse eesmises otsas. Koosneb 13st tuumast, millel alaosad. Tihedad tuumadevahelised ja tuumasisesed seosed. Projektsioonikiud kortikaalsetesse ja subkortikaalsetesse ajuosadesse, mis vastutavad emotsioonide töötluse eest. Lüliti kognitiivsete, tähendust vahendavate süsteemide ja evolutsiooniliselt vanemate süsteemide vahel. Esimesed on liigiti erinevad, viimased suhteliselt universaalsed.
välja selgitama alkoholikasutuse, teha patsiendi tervisedokumentidesse selle kohta vas- tavad sissekanded ja suunata patsient sõltuvusravile. Kahjuks Eestis enamus perearste väldib vestlust sõltuvusteemadel ja puudub ka toimiv sõltuvusravisüsteem. Mõju mälule ja õppimisele Rohke alkoholikasutus nooruses võib haruldastel juhtudel põhjustada pikaajalisi ja tõenäoliselt pöördumatuid muutusi ajutegevuses, eriti otsmikusagara ja hipokampuse piirkonnas. Hipokampus võtab osa meeldejätmise ja õppimisega seonduvatest tege- vustest. Aju piltuuringutes on märgatud, et väga palju joovatel noortel on see piir- kond vähenenud. 17 Neuropsühholoogilised uuringud on näidanud, et rohkelt alkoholi pruukivad noo- red tulevad karsketest noortest halvemini toime näiteks mälu ja ruumitaju nõudvate ülesannetega. Alkoholi kasutavatel noortel õnnestub nii verbaalse kui ka mitteverbaa-
deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu. Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad. - Ajukoorelaustest piirkondadest kahjustatud vaheaju, hipokampus, taalamuse dorsaalsed tuumad - Oimusagara mediaalne osa – see on piirkond mis on eelkõige seotud uue materjali salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei hoita ’mälestusi’ Milline on hipokampuse roll mälu töös? - Oluline integratsiooniks ja konsolidatsiooniks (kinnitamiseks) - Deklaratiivne mälu – teadmised mida saab sõnadega väljendada - Õppimine ja harjumused, lihtne tingimine, praimimine toimivad ja aja möödudes muutub hipokampuse roll väiksemaks - Mälestused liiguvad kortikaalsetesse aladesse - Õppimisvõime säilitatakse amneesia korral - Hipokampuses asub ruumimälu.
(ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas õppimismudelis – meriteos. Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad hipokampuse kahjustusel? Mis on pikaaegne võimendamine (long-term potentiation, LTP)? Peaaju peamise erutusvirgatsaine – glutamaadi – roll LTP-s. Võiks teada ka NMDA ja AMPA retseptorite rolle vastavalt LTP tekke- ja avaldumisfaasis. Assotsiatiivne õppimine klassikalise tingimise näitel, amügdala roll selles. Mis on habituatsioon, mis sensitisatsioon? Millised muutused ajukoe peenehituses kaasnevad õppimisega?
See seostumisprotsess kannab erutussõnumi järgmise neuronini aktiveerides selle. Alkohol muudab normaalolekut järgmiselt: Alkohol seostub ka glutamaadi retseptorile, kuid glutamaadist erinevale kohale. Kui alkohol seostub glutamaadiretseptoriga, siis muudab retseptor kuju ja glutamaat sellele enam seostuda ei saa. Tulemuseks on see, et signaale ei kanta enam edasi ja mingisugust tegevust ei toimu. Mälu . Hipokampus on vajalik lühiajaliseks mäluks ja otsustamiseks. Kui alkohol seostub hipokampuse glutamaadiretseptoritele, siis segab see mäluprotsesse. Sa ei suuda enam meenutada äsjatoimunud sündmusi ja võid kogeda isegi mäluauke. Samamoodi kaotad võime oma tegevust kontrollida. Aju. Kui glutamaadiretseptorid alkoholi poolt blokeeritakse, siis pidurduvad närviraku mitmed protsessid, kaasa arvatud teiste neurotransmitterite vabastamine neuronist. Samuti pidurdatakse selliste ensüümide ja hormoonide aktiveerimist, mis mängivad tähtsat
haiguste tekkimist ja nõrgendavad üleüldist immuunsussüsteemi. Pideva hirmutunde, valu või stressi tagajärjel on lapsel kõrge kortisooli tase, mis kahjustab lapse ajus tekkivaid sünapse, limbilist süsteemi; hirmule ja stressile vallanduvad neurokeemilised ained kujundavad ajustruktuuri, soodustades hüperaktiivsust, ärevust või agressiivsust. Lapse väärkohtlemine võib kärpida mälu eest vastutava ajupiirkonna hipokampuse kasvu, mis võib olla selgitus, kuidas lapsepõlves kogetud stress suurendab riski kannatada täiskasvanuna erinevate psüühikahäirete all, alates depressioonist, skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja. Samuti võivad lapseeas kogetud vaesuse ja väärkohtlemise tagajärjel vahetuda geenid, mis on aktiivsed aju arenguprotsessis. Õpilaste psüühikahäireid põhjustavad:
kriipsud on ja ei suutnud kopeerida objekte, aga mälu järgi oskas hästi. Aistingud (jooned) > apertseptsioon (objektid) > assotsiatsioon (tähendus) Kaksikdissotsiatsioon - Vastandlike protsesside üksteisest sõltumatu häirumine ja säilimine ajukahjustuste või eksperimentaalsete protseduuride tagajärjel - Viitab suhteliselt iseseisvatte ajusüsteemide (moodulite), mis tegelevad erinevate küsimuste lahendamisega, eraldiseisvusele - Hipokampuse eemaldamise tagajärjel pikaajalise mälu eemaldumine Miks loodus leiutas kõhtmise ja selgmise juhttee? - Väldib/vähendab riske – igal asjal omad eesmärgid - Tagab töötlusressursside saadavuse (kõiki detaile ei pea kiirelt ja täpselt töötlema) - Objektide taju juures pole oluline asukohainfo absoluutne täpsus Rakkude spetsiifilisus Juhteteede sees on hästi erinevad tööülesanded erinevatel rakkudel. Nägemissüsteemis esineb:
Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11 12 • Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. • Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala, hüpotalamuse ja hipokampuse. Närvirakk Pilt pärineb: http://www.slideshare.net/biodigi/15nrvisstee-nrvissteemi-ehitus-ja- talitus-33126619 12 13 Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks
Kui lastel palavikukrambid, Kui on KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar rasked palavikukrambid, siis neid lapsi peaks punkteerima. Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. 13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .. erisus seetöttu , et neuronid seal prk-s Temporaalsagaa osad on helilainete analüüs (kas kõne, või muusika või primaarne ajukoor töötlevad signaale teistmoodi. V4 kahjustus ei suuda näha värve, näevad kõike hallis toonis.
lisaks une pikkusele oluline ka selle järjepidevus. Unehäiretega võivad kaasneda ka mäluhäired ning õpiraskused. Tee sporti ja jälgi kaalu! Kõik, mis teeb head su kehale, teeb head ka su ajule. Mitmed teadusartiklid viitavad, et liikumine aitab kaasa ajus uute seoste moodustumisele. Paaril päeval nädalas jooksmine aitab ajus mäluga seotud piirkondades tuhandete uute ajurakkude tekkele kaasa. Mõõdukas füüsiline aktiivsus suurendab ka vanemaealistel inimestel aju hipokampuse mõõtmeid, tuues kaasa ruumilise mälu paranemise. Lisaks näitavad uringutulemused, et kaalu kaotus parandab keskendumisvõimet ja üldist kognitiivset seisu. Tüsedus on Alzheimeri tõve ja insuldi riskiteguriks, see seostub mälu- ja kontsentreerumisprobleemidega. Sportida on aga kõige kasulikum värskes õhus keset loodust, sest saastatud õhk kahjustab aju, vähendades õppimisvõimet ning halvendades mälu. Õpi võõrkeeli!
see võib olla nii elektriline kui ka biokeemilise iseloomuga signaal. Aineid, mis vahendatakse ülekannet, neurotransmittereid, on väga mitmeid ning neil on erinevad mõjud (pidurdavad, ergastavad). Nende roll sõltub valdkonnast ning ülesandest. Äärmiselt olulised aju tegevuseks on – hapnik, vesi, kaltsium, kaalium, fosfor, vask, lämmastik. Närvirakkudel on eri kujud – nad võivad olla tähtjad, püramiidikujulised jne. Väga oluline klass rakke on aju poolel ning hipokampuse osas püramiidjatel rakkudel informatsiooni sisude vahendamiseks. Ained, mis vahendavad infovahetust ehk neuromediaatorid on atsetüülkoliin, mis vahendab erutust. See on oluline, et aju protsessid oleksid aktiveeritud, et tähelepanu toimiks, et aju saaks juhtida edukalt liigutusi ning emotsioone. Energiat ja toimekust nõudvad emotsioonid. (sh viha, seks, agressiivsus) dopamiin, mis on pidurdava toimega
Võimalik on ainult see, et mingi kindel neuron võib oma laenglemisega ja oma seostega teiste neuronitega aktiveerida rida teisi neuroneid või isegi neuronipopulatsioone nii, et lõpuks tekib inimesel peas kujutis vanaemast. Näiteks uurimused ongi näidanud seda, et mõne kindla inimese, paiga või kontseptsiooni tähistamise juures on aktiveerunud ajus ainult kindlad üksikud neuronid ( aktiveerunud võib olla ka üks neuron ). Analoogiliselt funktsioneerib hipokampuse ajupiirkond, mis koordineerib inimese mälestusi. Mingi mälestuse meenutamisel lülitab see taas sisse tervet aju hõlmava hiiglasliku seosevõrgustiku, mis esimest korda aktiveerus parajasti siis, kui esimese kogemusega talletati mälestused. Maailmapilt on ajus erinevate piirkondade vahel ära jaotatud. Seetõttu polegi nii väga oluline, et mis asendisse see maailmapilt ajus lõpuks tekib – me näeme maailma ikkagi sellisena nagu me seda praegu näeme
annaabi.ee 
