vastutusele, 6 luuletust keelustatakse, B. saab 300 franki trahvi · Kui sõber küsib, kas B. ootas õigeksmõistmist, vastab ta:"Ootasin, et mulle auavaldused osaks langevad!" · 20. saj tunnistatakse teos meistriteoseks "Väikesed poeemid proosas" · Ilmusid posthuumselt 1869 · Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile · Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed · Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses · Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus Surm · 1864 reisib B. Brüsselisse lootuses avaldada seal kogutud teosed ja pidada loenguid kunstist ja kirjandusest. · Ta jääb Belgiasse kuni 1866, kuigi vihkab seda maad ja on psüühiliselt kurnatud, kardab vaimuhaigust · Märtsis 1866 saab ta rabanduse, järgneb halvatus · Ema viib ta Pariisi, kus ta aasta pärast 46-aastasena sureb. Luulet iseloomustab
Armastus halvab inimese mõistust, võib inimest hukutada. Luules on saatanliku naise motiiv, kes on meelas ja kirglik, aga hoolimatu, oma ilust teadlik ja manipuleeriv. Toob välja ka et kõik ulus on määratud närbuma. ,,Väikesed poeemid proosas" Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile. Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed. Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus. Edgar Allan Poe Oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. Ta oli luuletaja, kuid oli ka kuulsaks saanud jutukirjanikuna. Ulmejutu ja õudusjutu rajaja. Üks põhiteemasid on lein ja armastus varalahkunud noore neiu vastu. Nt. ,, Kaaren" Peategelane leinab Leonooret. Siis tuleb tema tuppa kaaren, kes sümboliseerib kurbust ja masendust. Selles meeleolus teos ka lõppeb
Isiklik elukogemus ii. Tõlgenduskogukond, kuhu ta kuulub iii. Oma põlvkonna ootushorisont 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. a. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused i. Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid ii. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b. Eepika zanrid (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, laast) i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) i
kirjelduse vormis. Lüürika liigid ehk vormid on LUULETUSED (sh. sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid — lüürilist ehk lürismi . Lüürikat iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, “mina” avamine, pihtimine. 6) Teatrietendus¬draama (kreeka keeles draama¬ ”tegevus” Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest 7) Esimesena saab näidendite liikidest alguse tragöödia a 534 eKr Thespis dialoogi kooriga. Tragöödia
3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Lüürika on sõnakunsti üks põhiliike eepika ja drammatika kõrval. Lüürika liigid e vormid on luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine. Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto,
elu ja kombed) Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon. Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine. Kreeka avastamine (esiplaanile seadmine võrreldes Roomaga): keel, kirjandus, kultuur. Kreeka idealiseerimine. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus, anripiiride segunemine. · Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Prometheus: oma aja kõige ilmekam tegelane Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad
-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles, varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism(18.saj lõpp-19.saj): uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, zanripiiride segunemine, mineviku ja müütide poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu,vabadusliikumine,rahvuskultuurid,paganluse idealiseerimine, kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4.Antiikkultuuri kajastamise viisid ja võimalikud funktsioonid filmis.Näited. Troy, Helen of Troy, 300, Meet the Spartans, Ulixes, Percy Jackson jt. Mõõga ja sandaali filmid, sisutud, olid moes 60datel, arvatakse, et kui filmis on hõlst ümber
illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid · Paganluse idealiseerimine 1 Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid.
16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid 2 · Paganluse idealiseerimine · Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis
Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos,
ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise,
Hüveks on stoikute järgi voorused. Järgnev on juba üsna traditsiooniline. Vooruste tabel on neil sama, mis Platonil: tarkus, vaprus, mõõdukus ja õiglus. Esikohal nende seas on aga tarkus, kolm viimatinimetatut on õigupoolest üksnes tarkuse erijuhtumid. Paheks on hüve vastand, seega siis voorusetus, mille tagajärjeks on hinge afekteeritus. Pahelisteks afektideks on stoikute klassifikatsiooni kohaselt nauding ( hedone), kannatus, iha ja hirm. Siiski pole nimetatud hingeseisundid pahelised mitte “iseendast”, vaid üksnes niivõrd, kui nad ei allu mõistusele ja ületavad seetõttu õige mõõdu. Seega on pahelisus inimliku rumaluse tulemus. Pahelistele afektidele vastanduvad hüvelised, st mõistuslikult kontrollitavad hingeliikumised – rõõm, tahe ja ettevaatus. Kõik mis jääb vooruse ja pahe vahele – nö kolmas asjade grupp – kandis stoikutel aga nimetust adiaphora – ükskõiksed asjad
lähtuvalt kirjutatakse: nt Twilight on suunatud naiivitaridele, Harry Potter nt neile, kes massi ei sobitu) 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. 1. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine. 2. Eepika zanrid(eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt,laast) Keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine. 3. Dramaatika zanre(tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets)
Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp – 19. saj., Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon. Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine. Kreeka avastamine: keel, kirjandus, kultuur. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, ˛zanripiiride segunemine. Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Saksamaa renessanss Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad
J. W. Krause, TÜ peahoone Thy Naiad airs have brought me home ROMANTISM To the glory that was Greece, 18. saj lõpp 19. saj. And the grandeur that was Rome ... Uus elutunnetus: emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, Romantism: Venemaa, tungid, igatsused, fantaasiad, Prantsusmaa alateadvuslikud ja teadvustamata Venemaa: Aleksandr Puskin, hingeseisundid Mihhail Sümbolite tähtsus Lermontov, Fjodor Tjuttsev Zanripiiride segunemine Prantsusmaa: François-René de Chateaubriand, Victor Hugo, ROMANTISM Alexandre Dumas, Stendhal Mineviku ja müütide poetiseerimine Eugène Delacroix, Ovidius sküütide Huvi folkloori, müüdi olemuse seas
Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu ajutav
kirjutamine loeb teist kirjutust, loeb iseennast. Eepika ja karnevali tüüp on kaks voolu, mis moodustavad Euroopa narratiivi, vaheldudes vastavalt aegadele ja kirjanikule. Euroopa romaani pinnaseks on kaks žanrit: Sokratese dialoog ning Menippose diskursus. Sokratese dialoogi ja sõna ambivalentsuse seos on ilmne. Menippose diskursuses vabaneb sõna eeldatavatest “väärtustest”, eristamata voorust ja pahet. Tavalised on patoloogilised hingeseisundid, unenäod, surm, hullus. Bahtini sõnul on neil eelkõige strukturaalne roll: lõhkuda inimese traagilist ühtsust ning usku identiteeti. (Refereeris Riin Magnus) 15. Bloomi "mõjuprintsiip" rakendatuna luule analüüsis 16. Bahtin. Kronotoobi mõiste. Bahtini poolt kirjeldatud kronotoobid, nende eristamise põhimõtted Žanri ja selle eriliigid määrab kronotoop. Kirjanduslikus aegruumis valitsevaks aeg. Antiikromaani tüübid: 1) seikluslik proovilepanekuromaan seiklusaeg
Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor
rumalust. Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija hakkab tundma hirmu vabaduse ees (,,Silmus"III,1969). Kogudes ,,Pööriöö külaskäik"(1974) ja ,,Läbi unemaastike"(1975) süveneb Valton inimese alateadvusesse. Teda huvitavad inimese olemis- ja hingeseisundid nähtuna unenägude vahendusel: ,,Häbi", ,,Lend", ,,Elu", ,,Turv", ,,Hetk". Luues müüte, püüab Valton uurida teispoolsust ja selle seoseid ajaliku eluga. Arvo Valtoni viimastes novellikogudes ,,Mustamäe armastus"(1978), ,,Võõras linnas"(1980), ,,Rännak giidi saatel"(1988), ,,Väike valge vangimja"(1996) on järk- järgult süvenenud autori huvi ajakajaliste teemade vastu, olgu neiks siis elukeskkond, looduskaitse, ühiskonna ebakohad, inimeste igapäevasuhted vms
Kirjanduse põhizanrid pärinevad juba antiikkultuurist: lüürika, eepika ja dramaatika. Lüürika: Lüürika liigid ehk vormid on luuletused, nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil. On tugevalt seotud luuletaja kogemuse vahendamisega, sisemaailma elamustega, tunnetega ning sageli ,,minavormis". Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia. Klassikalises määratluses on värsivormis (nt Homerose eeposed). Tegelased on kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamjaolt on kolmandas isikus, pikem narratiiv. Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele
Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944. aastal põgeneb Rootsi, kus aastal 1960 ka sureb. Looming 1909-1924 iseloomulikeks joonteks on romantiline laad, erandlikud karatkerid ja hingeseisundid. Sellesse ajajärku jääb seotus Siuruga. Gailit püüdis luua erakordset ning seda nii materjali, sõnastuse kui tegelaste osas. Tegevuspaikadeks olid näiteks eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul üleloomulike jõudude ja juhtumite kasutamine. Näiteks inimene muutub kuradiks või mustaks kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms. Sellega sümboliseerib Gailit ajastu õudust ning inimese abitust
sõjaväeametnikukirjasaatjana. 19201922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 192224 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 19321934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. Looming 19091924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk
Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. LOOMING: 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või
Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. Looming 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline
annaabi.ee 
