Kujud olid proportsioonidelt pikad ja saledad, kujutati pikkades volditud rüüdes. Modelle ei kasutatud. Detailselt viimistleti käsi ja silmi, mis pidi jätma hingestatud mulje. Nt: Reimsi katedraali skulptuurid. Hilisgooti skulptuuri siginesid uued teemad depressiivsus, sandistamine, surm. Kristust kujutati nüüd kannatajana. Tekkis Neitsi Maarja kultus kahes vormis, viljeleti kas pieta'd või Maarjat koos lapsest Jeesusega. Materjalidest kasutati kivimeid, Eestis nt paekivi, hilisgootikas ka puitu, millega hakati kaunistama eriliselt tiibaltareid ja kantsleid. Kuulsad altarid nt Pühavaimu ja Niguliste kirikus. Maalikunstis oli oluliseks zanriks vitraaz, mis pidi tekitama dekoratiivset üldmuljet. Tihti kujutati vitraaziga jumalat jne, et lihtrahvale õpetlik olla. Nt: Chartri katedraal. Vabale seinapinnale maaliti muid pilte; see oli eriti levinud Itaalias. Kasutati freskotehnikat, kus niiskele aluspinnale joonistati lubjakindla värviga. Maalitud kujutised olid tihti väga
ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks. Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada).
Fourth level Fifth level Tarbekunst Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist - kirikuriistadel, mööblil, igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid, jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. Mood Ka mood rõhutas gooti stiili vertikaalsust, saledus ja pikkus muutusid hilisgootikas ideaaliks. Pikkust aitas tõsta ka kõrge torukübar, mille kõrgus võis printsessil olla kuni 1 meeter, kodanikunaisel kuni 60 cm. Seega rõhutas mood valitsevate klasside üleolekut. Mood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gooti stiil Eestis
Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad · Veel uuendusi : kõik detailid on peened, pitsilised. Kaunistuselemendid- ristlillik, fiaal e väike tornike. · Gooti aken- on suur, teravatipuline, kivist liigendusega, tehisraamistikuga. · Fassaad-alati läänes, peaaegu, mis romaanis, ainult et teravatipuline · Roosaken · Hilisgootikas võib kaar muutuda · Tähtsamad ehitusmälestised Prantsusmaa 1) Pariisi Jumalaema kirik Notre- Dame (varagootika) 2) Chartres'i katedraal- asub pariisi lähedal, seal asuvad gootika kuulsaimad vitraazid
piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided. Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii. Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid
mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus. Kogu gooti kirikute arhitektuur üritab luua illusiooni nagu hoone oleks kõrgem ja sihvakam kui ta tegelikult on, nii et lisaks reaalselt kõrgemal asuvale laele on ka sihvakad jooned sisemuse kujunduses. Kui romaani kirikutes oli palju vaba seinapinda mis kaeti maalidega, siis gooti kirikutes on seintes suured vitraazidega kaetud aknad mis tekitatava valgusmänguga suurendavad kiriku müstilisust veelgi. Hilisgootikas kaob varasem tasakaalukus ja ehituse loogika, hoonete rikkalik kaunistamine seatakse omaette eesmärgiks - fassaadid kaetakse raiddetailidega, kasutatakse erinevalt kujundatud võlve. Inglise gootika paistab eriti silma oma võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega, Saksamaal rõhutati veelgi enam hoonete vertikaalsust. Skulptuur Gooti skulptuuri peamiseks ülesandeks oli ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine (ehisviilud, konsoolid, kapiteelid, jne).
Erijooned kirikud pikad ja madalad, idaots(koor) lõppeb sirgelt, kõige kõrgem torn nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks Salisbury katedraal. · Umbes 1250 1350 loodud inglise gootikat nim. Dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks, koori idaseinas suur aken, palju ehisdetaile, võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht-, võrkvõlvid. Näide : Yorki katedraal · Inglise hilisgootikas moodustub võlvroietest rikkalik võrgustik. Seda stiili esindab näiteks Gloucesteri katedraali koor · Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Gooti arhitektuur Itaalias: · Romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid · Kirikute tugisüsteem lihtne, vertikaalsust vähem rõhutatud, mõnikord kesklööv võlvimata(puulaega). · Kirikutel pole torne, kiriku kõrval eraldi kellatorn. · Kuppel nelitise kohal.
Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna ülemise osa täidavad rõngad, rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis klooster a. 1144. Idee üleloomulik valgus, ehitis, kus ,,aine muutuks ainetuks". Gootika lähtekohaks on vaimsed eesmärgid. Pariisi Notre-Dame Jumalaema katedraal (alustati 1163, kesklöövi kõrguseks 33m) Täiuslik kõrggootika Pariisi ümbruses 13. sajandil- Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad
eesmärgiga toetada võlviroideid. trabes--gooti kirikus võidukaare all (lae all risti üle kiriku) olev tala, mille üljes paiknev triumfikrutsifiks või Kolgata grupp. lehvikvõlv--Inglise hilisgootika võlv, kus roided lehvikutaoliselt ühest punktist väljuvad. tähtvõlv--hilisgooti arenemisvorm roidvõlvist, kus roided on seatud dekoratiivselt tähekujulisse mustrisse. võrkvõlv--hilisgooti võlv, kus roided ristuvad võrgutaolises süsteemis. Tudor- kaar--Inglise hilisgootikas esinev teravkaar, mille kaare pooled kummalgi pool algavad veerand ringikujulise kurviga ja jätkuvad nõrgalt tõusvate sirgjoontena kuni kiiruni. traperiikaar--Inglise profaanarhitektuuris esinenud kahest või enamast kiirus kohtuvast nõgusast kaarest koosnenud kaar. haritorn--dekoratiivse tornikiivriga miniatuurtorn gooti ehitiste katuseharjal (vahel nelitise kohal) . Inglise ja Normandia katedraalidel säilib uhke nelitistornina nagu romaani ajstul.
kääbusgaleriisid. PRANTSUSMAAL : Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla päiskivid. Esineb hilisgootikas, (n. Maarja kirikus Lübeckis, Tallinna Oleviste kirikus). Lehvikvõlv - võlvitüüp, mille roided väljuvad lehvikutaoliselt ühest punktist. Iseloomulik inglise gootikale, mis on mõjutanud ka Saksa ordu ehituskunsti.
kivine ”vaeste piibel”. lKuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud 11. Nimeta raidkivikaunistusi. Tunne neid pildil. Ristikulehed, õite ja pungade motiive, rosette, fiaale, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, krabid, ristlillik, viinapuuvääte. 12. Mis on kuningategalerii? Kuningategalerii – gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes idas paiknev figuuride rida. 13. Missugused võlvid võeti kasutusele hilisgootikas? Lehvikvõlv - arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus. 14. Miks kodunes gootika Itaalias nõrgalt? Sest Itaalias oli antiikkunsti mõju väga tugev. 15. Mis sajandil jõudis gootika Eestisse ja kuidas?
TARBEKUNST Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist. Kirikuriistadel, mööblil ja üldse igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid. Jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. Feodaalide ja rikaste majapidamise sisustus muutus võrreldes romaani ajastuga palju luksuslikumaks. MOOD Ka moes oli kindlasti rõhutatud vertikaalsust nagu gooti stiilile omane oli. Saledus ja pikkus muutusid hilisgootikas ideaaliks. Naise rõivastuse juures toonitatakse taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta ka kõrge torukübar, mille kõrgus võis printsessil olla kuni 1 meeter, tavalisel kodanikunaisel aga kuni 60 cm. Meeste riieteks olid lühike vammus, kitsad sukkpüksid ja pika ninaga kingad. Kingade nina pikkus sõltus, nagu naiste torukübara kõrguski, kandja ühiskondlikust klassist - mida kõrgemast soost kingakandja, seda pikem oli jalatsi nina. Seega rõhutas mood valitsevate klasside üleolekut
hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roied. Roiedv6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinim kuningagalerii.Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid
Susi) 6. Kroonik Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles) eesti ajaloo tähtsamaid allikaid a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda b) poolehoid eestlastele c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli 7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur · 13-15saj rajati Oleviste kirik(123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m) · Hilisgootikas ühiskondlikud hooned ja elamud (Tln raekoda, gildihooned jne) · L-Eestis telliskiviahritektuur Tartu Toomkirik ja Jaani kirik (tellisgootika parim näide 14saj) b)Maalikunst · Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar · Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki.
Kodanike ja aadlike perekondades hangiti võimaluse korral lastele koduõpetaja. 16.sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Baltasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika,"mis oli Eesti keskaja tähtsamaid allikaid.Kroonika esmatrükk ilmus 1578.aastal Rostociks ja leidis kohe ohtrasti lugejaid. Kultuur - Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur.Tallinna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid,mis on säilinud tänapäevani.Arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda,jõukate elanike elamud,Suurgildi,samuti Oleviste gildi maja,mis kõik on valmind enne 16.sajandi keskpaika.Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid,millest säilinud on vähe,peamiselt Saare-Lääne piiskopkonna kirkikutes.Kirikud ja kloostrid olid kulla ja hõbeda poolest üpris rikkad.1520-30-ndail aastail algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris
Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Tihti on nad vähe seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaal levivad alles hilisgootika perioodil. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal. Inglise hilisgootikas moodustub võlviroietest fantastiliselt rikkalik võrgustik. Seda nn. perpendikulaarset stiili esindab näiteks Gloucesteri katedraali koor. Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned (Kangilaski 2003:241-143). 7 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks
· 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud. · Tallinnas tegutses palju Põhja-Euroopas tuntud maalikunstnikke: 1. Bernt Notke - kappaltar Pühavaimu kirikus, kõige tuntuim töö aga lõuendile maalitud "Surmatants"
· 1535 WanradtKoelli katekismus, sisaldas alamsaksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud. · Tallinnas tegutses palju PõhjaEuroopas tuntud maalikunstnikke: 1. Bernt Notke kappaltar Pühavaimu kirikus, kõige tuntuim töö aga lõuendile maalitud
Ühiskondlikel ehitistel (raekojad, tsunfti- ja gildihooned) kujundati pearuum võlvitud sammassaalina; elamud olid diele-dornse tüüpi tänavapoolse suure pearuumi (diele) ja hüpokaustiliselt köetava tagaruumiga (dornse). Diele ühes nurgas paiknes suur mantelkorsten, ruumi keskel lage toetav emapuu. Laetalad olid kaunistatud ornamentaalsete maalingutega. Seinad olid krohvitud, kaetud puupaneelidega või tekstiiliga. Hilisgootikas ilmusid gobeläänvaibad. Palju kasutati arhitektuurset ornamentikat. Põrand oli puidust või kivist. Suhteliselt palju kasutati tekstiili. Hilisgootikas ilmusid seina- ja põrandavaibad. Neljakandilised kiviraamidega aknaavad kaeti esialgu loomapõitega, hiljem tinaraamidesse asetatud klaasidega, aknapõsed olid hoolikalt töödeldud. Ukseava oli kujundatud teravkaarse astmelise portaalina. Värvid
§ 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis, § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis) Mis on gooti arhitektuuri esikteos? Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Nimeta gooti arhitektuuri olulisimad tunnused! * teravkaarte kasutuselevõtt * roiduvõlvide kasutuselevõtt. Nimeta kuulsaid gooti katedraale Prantsusmaal! * Notre-Dame´i (Jumalaema) katedraal * Reimsi katedraal * Sainte-Chapelle katedraal. Iseloomusta hilisgootika arhitektuuri! Hilisgootikas (15.-16. sajandil) kaob gootika õitseajale omane tasakaalukus ja ehituse loogika. Ehitise rikkalik kaunistamine saab omaette eesmärgiks. Kirikuid võlvitakse võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega. Teravkaare kõrval kasutatakse teisigi kaarevorme (lansettkaar, korvkaar, tudoraar jne). Akende raamistusse ilmub kalapõit või tulekeeli meenutav motiiv, mille järgi hilisgooti stiili nimetatakse leekestiiliks. Fassaadid on raiddetailidega nii toretsevalt kaetud, et üldpilt muutub
lõpul aga omandab religioosne maalikunst enneolematu taseme ja ulatuse. varagootika--gooti ajastu algperiood, algusega u.1150 Prantsusmaal. kõrggootika--gooti stiili õitseaeg, kus selle ajajärgu kunstile omased tunnused arenesid kõrgpunktini (eri maadelt juhtus see täiesti eri aegadel). Näiteks Prantsusmaa 1200- 1275. hilisgootika--gooti stiili viimane periood, näiteks Prantsusmaal 1350- 1525. Esines juba paralleelselt renessansi pealetungiga. leekstiil--flamboyant-stiil--stiilivariant hilisgootikas, mille ornamentikale on iseloomulik leegi-või kalapõiemotiiv.Eriti akende raamistikus.Meil Eestis on parim näide Suure Rannavärava vapikilp. uusgootika--gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi.
Abbey. See on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. INGLISE VARAGOOTIKA. Kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali. Umbes 12501350 loodud inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal. Inglise hilisgootikas moodustub võlviroetest fantastiliselt rikkalik võrgustik. Seda nn perpendikulaarset stiili esindab nt Gloucesteri katedraali koor. Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzide hooned. Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidliult. Sage on kuppel nelitise kohal. Saksa tellisarhitektuur on eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile. Riia toomkiriku ehitamist alustati 1215.aastal. § 32
kasutusele võtmisega. Teine oluline uuendus ja stiilitunnus oli teravkaar akende ja uste ülaosas. Ehitiste kindlustamiseks kasutati veel tugikaari ja tugipiitasid. Aknad olid kõrged ja neid oli tihedalt ning seetõttu muutus kirik valgemaks, lastes ruumi salapärast valgust läbi värviliste vitraazide. Ehitised olid kaetud ohtra pikaks venitatud skulptuuride dekooriga justkui heegelpitsid. Välisilmet aitasid kujundada arvukad tornikesed fiaalid. Hilisgootikas lisanduvad roidvõlvidele võrk-, täht- ja lehvikvõlvid, mille muster kaunistas hoone lage. Erinev oli olukord Itaalias, kus Bütsansi eeskujul oli tahvelmaali ja freskotehnikat. Hiljem, gooti ajastul, maaliti tahvelmaali üle Euroopa ja tihti kasutati seda tiibaltari kaunistamiseks. Kirikuid, mis on erilised Prantsusmaal: Notr-Dame Pariisis, Chartres`i, Amiens`i ja Reimsi katedraalid; Saksamaal: Kölni, Ulmi ja Freiburgi toomkirikud; Itaalias: Milano katedraal, Veneetsia
Seoses reformatsiooniga tekkisid uued eeldused hariduse eestikeelseks muutmises. Varsti koostati Tallinnas luterlik katekismus. Selle tõlkis Koell. Palju vaieldi millist murrakut kasutada raamatute tõlkimisel. Mingi aja pärast kirikukoolide ostatähtsus langes ja linnakoolid muutusid tähtsaks. Võõrvõimude vahendusel Eestisse jõudnud ehitusmeistrid tõid siia erinevad majad, ruumid, arhitektuurivormid. Kõnekaim näide on Tallinna kiviarhitektuur. Siia rajati ilusaid hilisgootikas valminud hooneid. Tarbekunstis ja maalikunstis andis eeskuju Saksamaa, hiljem ka madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalingud. Hiljem jõudis siia renessanss, umbes 1520 aastatel. Liivi sõda 1558 - 1583 16. sajandi keskpaigaks oli Vana Liivimaa aeg on ümber saanud · Siinne poliitiline korraldus keskvõimu puudumine ajast maha jäänud · Naabrid olid tugevaks saanud Läänemerel peremehetses Taani, Rootsi oli vabanenud Taani alt ja
Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri, kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal (nt Salisbury katedraal) 1250 1350 loodud inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. On rohkelt ehisdetaile, mis ei ole seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, mis levivad Prantsusmaal alles hilisgootika ajal. (nt Yorki katedraal). Hilisgootikas moodustub võlvroietest fantastiliselt rikkalik võrgustik, seda nn perpendikulaarset stiili esindab nt 13 Gloucesteri katedraali koor. Ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsus on vähem rõhutatud
Selle kolmekorruseliste müüride alumine rida moodustub piilaritest, mis toetavad lööve eraldavaid kaari. Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumik on ümbritsetud väiksemate pool- või kolmveerand sammastega e. turbadega, mis laseb piilaritel mõjuda saledate ja kergetena. Kimppiilarit lõpetav kapiteel on kaunistatud realistliku taimemotiiviga, turbad aga tõusevad mööda seinu võlvideni, kus nad ühinevad võlviroiete ja vööndkaartega., moodustades hilisgootikas võlvidel tiheda roietevõrgu. Roiete ja vööndkaarte liitekohal võlvitipus oli kas ümmargune, nelinurkne või polügonaalne kaunistustega päiskivi. Kloostriarhitektuuris jätkus gooti ajastul juba varem välja kujunenud skeemi täiustumine. Kloostri peamised hooned ehitati sulushoonestuse ehk klausuurina, neid ühendas ristikäik. Käsitletaval ajajärgul kasvas suuresti ka profaanehitiste osatähtsus. Juba romaani perioodist
annaabi.ee 
