Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hiir, hiire, hiirt, kursor, ekraanil, hiirte, kuulike, hiirel, apple, signaalid, programmis, kuva, järjestik, mice, porti, matt, trackball, andurid, tarkvara, draiver, hiiri, windows, liidese, klahvide, drag, nool, nihku, karbike, kiiri, macintosh, satu, rotid, osakond, juhendaja, 2016, abivahend, klaviatuuri, kujutistega, tarkvarapaketid, plastistnii voolu, mida on võimalik tuvastada. Allavajutatud klahv avastatakse veergude aegskaneerimise teel. Igal klaviatuuri nupul on oma kood. Kui sa vajutad ,,p" tähte, siis arvuti saab näiteks teate, et vajutati nr *** nuppu ja see vastab sinu sätestatud seadmetes ,,p" tähele. Kui vajutada nt. AltGr klahvi ja nr kahte, et @märki saada, siis vaadatakse, et vajutati korraga niisuguste numbritega klahve ja teatakse, et kui need signaalid järjest tulid, siis sellele vastab @märk. klaviatuur jaguneb viieks osaks: Klaviatuuri klahvid on jaotatud viide ossa: põhiklahvid numbriklahvid kursorijuhtimiseklahvid funktsiooniklahvid eriklahvid Põhiklahvid Põhiklahvid on tähe- ja numbriklahvid klaviatuuri vasakus osas. Suuri tähti ja numbrite kohal asuvaid märke on võimalik saada vajutades Shift koos soovitud märgiklahviga. Numbrite
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.............................................................................................
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
.....52 Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller).....................52 Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)......................................52 Sisend-väljund seadmed ................................................................................................................ 52 Klaviatuur (Keyboard)...............................................................................................................52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick)......................................................................................55 Hiir.........................................................................................................................................55 Juhtkang.................................................................................................................................57 Kuvar (Display)...................................................................
.................... 52 o Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)........................................ 52 Sisend-väljund seadmed .......................................................................................................................... 52 Klaviatuur (Keyboard) ................................................................................................................ 52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) ........................................................................................ 55 Kuvar (Display) ........................................................................................................................... 57 o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar ............................................................................................. 57 o kujundi moodustamine ................................................................
Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline 4 tähendus? Millised on mehaaniliste hiirte puudused võrreldes optiliste hiirtega? Miks ei tasu hiire asendajana kasutada graafikalauda (digitaallauda)? Mida tähendab mõiste ,,värskendussagedus" kineskoopmonitoride juures (seletus, ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada? Millist kuvaheiduki (grafoprojektori) parameetrit (seletus, ühik, arvuline näide) tuleb silmas pidada, kui kuvaheiduk on vaja osta suurde konverentsisaali?
seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega. 2) Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst ekraanil ja/või seeria kodeeritud helisignaale, olenevalt siis probleemi olemusest. Kuna POST käivitatakse enne video kaarti aktiveerimist, ei pruugi teatud vigade puhul veateade ekraanile jõuda. Helisignaalide jada võib olla varieeruv arv lühikesi `piikse' või segu lühikestest ja pikkadest `piiksudest', olenevalt siis installeeritud BIOSi tüübist/versioonist. Helisignaalide jada järgi on võimalik teha kindlaks vea põhjus
annaabi.ee 
