Selle paradoksi lahendamiseks viidatakse "varjatud energiale", mis tekitab dünaamika juba kaugustel 1,5...2 MPc ning jaotub palju homogeensemalt kui aine. Võimalik heterogeenne Universum Kosmoloogilise printsiibi kehtivusele heitab väljakutse üldine probleem induktiivsete järelduste tegemisel: empiirilised vaatlused mustrite kohta, mis esinevad piiratud raamides, ei saa heita valgust asjade seisule väljaspool neid raame (induktsiooniprobleem). Heterogeenses ruumis võib väha hästi olla homogeenseid ja isotroopseid piirkondi (kuigi nad peavad olema jaotunud ebareeglipäraselt ja ebaühtlaselt). Nii võib Maa paikneda säärases homogeenses ja isotroopses piirkonnas (mis on siiski nii tohutu suur, et ulatub meie senistest vaatlustest väljapoole), mis ise paikneb veel palju suuremas heterogeenses universumis. Piiratud kosmoloogilised vaatlused on üldiselt näidanud, et suurematel heleduskaugustel on suurem energiatihedus
läbiminekul. Seda kasutatakse aine kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimisel. Vastavaid riistu nimetatakse prismaspektrograafideks. Valguse hajumine. Klassikalise füüsika seisukohast, tekib valguse hajumine sellest, et ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma.Homogeenses keskkonnas sekundaarlained kustutavad üksteist täielikult kõikides suundades, väljaarvatud primaarlaine levimise suund.Seepärast valguse hajumist ei esine. Valguse hajumine tekib ainult heterogeenses keskkonnas. Selliseid keskkondi nimetatakse sogasteks keskkondadeks: - suits s.o. gaas, kus hõljuvad tahke aine väikesed osakesed; - udu s.o. gaas, kus on väikesed vedeliku piisad; - suspensioon s.o. vedelik, kus hõljuvad tahke aine väikesed osad; - emulsioon s.o. vedelik, kus hõljuvad teise vedeliku väikesed osakesed (mis ei lahustu selles vedelikus); - tahked ained , nagu piimklaas, pärlmutter, opaal jt. 5.Elektrolüüs (Faraday seadused)- Molekulide lagunemine lahustes.
Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. Reaktsioonikiirus näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2)
Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6. Kaheaatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus
Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6. Kaheaatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus
kontsentratsioonist. ke-ebuilloskoopiline konstant, tk-keemistemperatuur Aktiivsus: Komponendi käitumise kõrvalekaldumist tema käitumisest ideaalses lahuses iseloomustatakse aktiivsuskoefitsiendiga i. Osmootne rõhk: arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse enda alla võetud ruumala. FAASID Gibbsi faaside reegel: heterogeenses süsteemis on tasakaalu korral termodünaamiliste vabadusastmete arv (variantsus), mida saab muut ilma et muutuks faaside arv, on 1) sõltumatute muutujate n+f(k-1) ja 2) tasakaale kirjeldavate seosevõrrandite k(f-1) vahe: v = n+f(k-1)-k(f-1) = k-f+n ja kui n=2 (tavaliselt), siis v = k f + 2 Vee olekudiagramm: Jahtumiskõverad lihtsamal olekudiagrammil Kangi reegel : Valime süsteemi, milles komponendi A kontsentratsioon on XA, B kontsentratsioon vastavalt 1 - XA = XB
Seda kasutatakse aine kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimisel. Vastavaid riistu nimetatakse prismaspektrograafideks. Valguse hajumine. Klassikalise füüsika seisukohast, tekib valguse hajumine sellest, et ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma.Homogeenses keskkonnas sekundaarlained kustutavad üksteist täielikult kõikides suundades, väljaarvatud primaarlaine levimise suund.Seepärast valguse hajumist ei esine. Valguse hajumine tekib ainult heterogeenses keskkonnas. Selliseid keskkondi nimetatakse sogasteks keskkondadeks: suits s.o. gaas, kus hõljuvad tahke aine väikesed osakesed; udu s.o. gaas, kus on väikesed vedeliku piisad; suspensioon s.o. vedelik, kus hõljuvad tahke aine väikesed osad; emulsioon s.o. vedelik, kus hõljuvad teise vedeliku väikesed osakesed (mis ei lahustu selles vedelikus); tahked ained , nagu piimklaas, pärlmutter, opaal jt. Nagu juba varem öeldud on valgus üks elektromagnetilise kiirguse eriliike
hajutatud, neil puuduvad püsivad omavahelised sidemed ja seosed. Nappus- heldus: näiteks on Tallinna avalikel organisatsioonidel kergem palgata tööle head juristi kui Kagu-Eestis asuvatel avalikel organisatsioonidel, kes on pahatihti sunnitud alandama tööle värbamise standardeid. Vaenulikkus- toetavus, mis on mõjutatud nii võistlemisest (konkurentsist), organisatsiooni suhetest väliste gruppidega kui juurdepääsetavusest ressurssidele. Heterogeenses keskkonnas on vaenulikkust väga raske vähendada, homogeenses keskkonnas saab teda vähendada aga lepitamise teel, sest tarbijaid või kodanikke saab käsitleda suhteliselt ühtse grupina, kellega on võimalik leida ühine seisukoht. ( Tõnnisson 1998 ) Avaliku sektori organisatsioone peetakse üldiselt vanadeks organisatsioonideks. Läbi sajandite on neil säilinud suhteliselt muutumatu
ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud. c.valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga E100-E199 toiduvärvid. d.nomeklatuursed nimetused on standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt: H2SO4 tetraoksosulfaat(VI)vesinik. 3. Liht ja liit.:Aine on puhas kui ta ei sisalda lisandeid (suhteline mõiste). Homogeenses segus on keemiline struktuur igas ruumiosas sarnane (õhk, lahused), heterogeenses aga ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab piirpind. Süsteem on ruumiosa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) ja mitte (avatud süsteem). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete konsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb : a) heterogeenses keskkonnas: 1)temperatuurist 2)konsentratsioonist 3)gaaside ja aurude korral nende rõhust; b) homogeenses keskkonnas : 1,2,3, vt
Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. 35. Reaktsioonikiirus näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. 36. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). 37. Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2)
dispergeerimismeetod (saavutatakse vajalik peenestusaste mehaanilisel peenestamisel või elektrikaares vedelikus) Lüofiilsed kolloidid: osakesed tugevas vastastoimes dispersiooniKK- ga Adsorptsioon: aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale, Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri alanemisel. Iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine. Neil protsessidel suur tähtsus: ainete puhastamisel, heterogeenses katalüüsis, kromatograafias, sõjanduses(gaasitorbik). Lahustumise seaduspärasused:1)gaaside korral: a)sõltuvus rõhust: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal, seega Mia kõrgem gaasi rõhk vedeliku kohal, seda rohkem ka selles vedelikus lahustub. Org. lahustites lahustavad gaasid sageli suuremal määral kui vees. b)gaasi lahustuvus temp tõustes vähenb c) Elektrolüüdi lisamisel lahustile gaaside lahustuvus selles väheneb. 2)vedelike lahustumine
Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. 35. Reaktsioonikiirus – näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. 36. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid – Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). 37. Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon – (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon – (x + y = 2)
tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNA-d või viiruslikku DNA-d Kahe erineva päritoluga komplementaarse nukleiinhappe üksikahela kokkusegamisel toimub nendevaheline hübridisatsioon, mille käigus nende nukleiinhapete ahelad paarduvad moodustades hübriidse kaksikahela. Hübridisatsioonitehnika on meetod uuritava nukleiinhappe molekuli eristamiseks heterogeenses nukleiinhappe molekulide populatsioonis proovi ja sihtmärgi (target’i) komplementaarsuse alusel. Proov (teadaolev järjestus) koosneb tüüpiliselt identifitseeritud nukleiinhappe molekulide homogeensest populatsioonist (kloonitud DNA või keemiliselt sünteesitud oligonukleotiidid) ja sihtmärgi (otsitavad järjestused) moodustab nukleiinhapete segust koosnev heterogeenne populatsioon. Hübridiseerimise eesmärgiks on proovi
Pos.laetud osakesed saavad väljassuunalise kiirenduse, neg laetud aga vastupidise suuna kiirenduse. 10.Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas Skogu=Selektroonne + Siooniline 11.Defineerige Gibbsi faaside reegel:näitab, et tasakaalulise süsteemi vabadusastmete arv on seda suurem, mida rohkem on temas komponente, faaside arvu kasv põhjustab aga vabadusastmete languse ! (faaside reegel: lähtub termodünaamilisest tasakaalutingimusest deltaG=0. Tasakaalulises heterogeenses süsteemis peab valitsema termiline ja mehaaniline tasakaal kõikide faaside vahel. Samuti peab kõikides faasides olema püstitunud keemiline tasakaal ja iga komponendi keemiline potentsiaal peab kõikides kooseksisteerivates faasides olema ühesugune.) 8 pilet 1.Mis on materjali omadus?Materjali omadus on selle materjali vastumõju mingi välisparameetri muutusele.Tähtsaimad omadused on: mehhaanilised, termilised,
keskkondade piirpinnal oma suunda erinevanurga võrra, jaotub pealelangev valgus spektriks. Pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Valguse hajumine Keskkonna väikeste mittehomogeensuste tõttu tekkiv difraktsioon. Ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma. Võnkuvad elektronid muutuvad sekundaarlainete allikateks. Need lained levivad igas suunas. Aga see kehtib ainult heterogeenses keskkonnas. Füüsikaliste suuruste mõõtmine optiliste meetoditega - fookus kaugusi jne
kompleks Koht võib hõlmata mitmeid töökohti Koht on kõige väiksem organisatoorne üksus o Kohtade loomine Funktsioonide alusel – nn tegevusmudel Töötab paremini ettevõtte teatud suuruseni ja stabiilsemates tingimuste Sarnaste toodete või toodegruppide alusel Töötab paremini heterogeenses tootmises ja turgude puhul Regioonide alusel – kui ettevõtte tegevused on jaotatud ruumiliselt Töötab rahvusvaheliste ettevõtete puhul Ostja (kliendi-)gruppide alusel Eri ostjagruppid nõuavad erisuguseid turustus- või ostumeetodeid o Kohtade jagunemine Otsustamiskohad vs reealiseerimiskohad
Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc>0, siis <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc<0, siis >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas 81. Adsorptsioon ja absorptsioon (erinevus). Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult –kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse. Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal, nimetatakse seda adsorptsiooniks. Kui protsess laieneb teise faasi sisemusse, on tegu absorptsiooniga.
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja
nr. Euroopa kaubanduslike ainete loetelus. CAS reg. nr. omistatakse ainele kui see lisatakse andmebaasi, igale CAS nr. vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr. järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? a. Lihtaineks nim. ainet, mis koosneb vaid ühe elemendi aatomitest, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised:Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H 2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. b. Liitaine e
Kofaktorid ja koensüümid. Koensüümid on orgaanilised või metallo-orgaanised, mis on ensüümiga tihedalt seotud ja vajalikud katalüüsi toimumiseks. Ensüümiga kovalentselt seotud kofaktorit nimetatakse prosteetiliseks rühmaks Kofaktorid osalevad sageli otseselt katalüütilises protsessis kandes üle elektrone või funktsionaalseid rühmi substraadilt produktile. Ensüümkatalüüsi spetsiifilisus. Homogeenses katalüüsis on reageerivad ained ja katalüsaator samas faasis. Heterogeenses katalüüsis moodustab katalüsaator eri faasi, katalüüs toimub katalüsaatori pinnal (katalüüs metallide ja mitmete oksiidide pinnal). Ensüümkatalüüsil on mõlema tüübile iseloomulikke jooni: 1) ensüüm on tavaliselt reageerivate ainetega samas faasis (vedelas); 2) ensüümide suuruse tõttu on nende pind, kus toimub katalüütiline reaktsioon, teistsuguste omadustega kui ümbritsev lahus. 2. Ensüümide nomenklatuur, klassifikatsioon ja EC kood:
Liitmaterjalid aga koosenvad mitmest(kõige sagedamini kahest) sootuks erinevate omadustega ainest. Üks tuntumaid liitmaterjale on raudbetoon. (võin rääkida ka agregaatolekutest vedel, tahke, gaasiline) 3 . Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Ühend ehk liitaine koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H 2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omad. Puhas aine ei sisalda lisandeid.
*Adsorptsiooniisoterm vastavalt pindpinevuse isotermile Lahustunud ained ...on võimalik jaotada kahte gruppi: Pindaktiivsed ained (PAA) kahuste pindpinevus on väiksem puhta lahusti pindpinevusest (>0) Pindinaktiivsed ained (PIA) ained, mis lahuses suurendavad pindpinevust (<0) *PAA molekulidevaheline vastastikune tõmbumine on väiksem lahusti molekulidevahelist tõmbumisest Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse. Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal, nimetatakse seda adsorptsiooniks. Kui protsess laieneb teise faasi sisemusse, on tegu absorptsiooniga. Adsorptsioon ja absorptsioon
*Adsorptsiooniisoterm vastavalt pindpinevuse isotermile Lahustunud ained ...on võimalik jaotada kahte gruppi: Pindaktiivsed ained (PAA) kahuste pindpinevus on väiksem puhta lahusti pindpinevusest (>0) Pindinaktiivsed ained (PIA) ained, mis lahuses suurendavad pindpinevust (<0) *PAA molekulidevaheline vastastikune tõmbumine on väiksem lahusti molekulidevahelist tõmbumisest Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse. Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal, nimetatakse seda adsorptsiooniks. Kui protsess laieneb teise faasi sisemusse, on tegu absorptsiooniga. Adsorptsioon ja absorptsioon
on kemikaali (aine) reg. nr Euroopa kaubanduslike ainete loetelus. CAS reg nr omistatakse ainele kui see lisatakse andmebaasi, igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? Lihtaine hapnik O2, osoon, raud Fe, süsinik (ühe sama elemendi). Liitaine- ühendid, mitu erinevat elementi. H2O, NaCl. Puhas aine - Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid).
on selles segus ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab eripind. Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirusf) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast 4. Aine valem –l. Keem.reakt. leiab aset kas kahe aineosakese vahel (need peavad kokku puutuma; nt. H2+Cl2à2HCl) või ühe ja sama aineosakese sees (lagunemisrea; nt. C2H6à2CH3). Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on o.-a. järgi: a) kui reaktsioonil muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o.-a., nimet. reakts
peaksid käituma, et see tagaks maksimaalse bioloogilise edu. Seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. Nn optimaalse toitumise teooria põhiteesi kohaselt toitub kõige otstarbekamalt selline isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga, ehk teiste sõnadega maksimiseerib ajaühiku kohta omastatud netoenergiahulga. Kuidas tasuks käituda heterogeensel toitumisalal? Heterogeenses elupaigas, kus toit paikneb ruumiliselt väga ebaühtlaselt, laikudena, langeb ühe toitumiskoha piires toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem isend selles konkreetses kohas viibib (sest toiduvarud antud kohas ammenduvad järk-järgult). Sellises elupaigas toituva isendi jaoks on põhiküsimus järgmine: millal tuleks sellest konkreetsest toitumiskohast lahkuda ja asuda otsima uut toitumiskohta? Selgub, et sellele küsimusele
Me ei saa öelda, et Juku eksrtavertsusest 40 palli on pärit tema vanematelt, sellest omakorda 25% isalt ja sama palju emalt. Nii väita oleks isegi erakordselt rumal. Päritavuskoefitsient tähendab hoopis, et 50% ekstravertsuse populatsioonisisesest muutlikkusest on tingitud geneetilistest erinevustest indiviidide vahel. Muutlikkust saab mõõta näiteks kõrvalekaldumisena keskmisest. · Populatsioon A koosneb geneetiliselt identsetest indiviididest, kes on kasvanud üles väga heterogeenses keskkonnas. · Populatsioon B koosneb geneetiliselt heterogeensetest indiviididest, kuid keskkond on kõigile identne. · Milline on kummaski populatsioonis ekstravertsuse päritavuskoefitsient? Selle teadmiseks pole vaja lisa-andmeid! a) h2=0/0+1=tühihulk b) h2=1/1+0=1 · Seega päritavus sõltub nii keskkonna kui geenide variatiivsusest. · Üldisemalt: päritavuskoefitsient kehtib populatsiooni kohta antud keskkonnatingimuste juures. See ei ole
Keemilise reaktsiooni kiirus Keemilise reaktsiooni kiirust saab kvantitatiivselt väljendada reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus ning kontsentratsiooni all tuleb mõista aine moolide arvu reaktsioonisüsteemi ruumalaühiku kohta. 158 Reageerivate ainete vahelise kontakti aste Oluline on kas ained A ja B reageerivad heterogeenses või homogeenses keskkonnas 1. Heterogeensed reaktsioonid reageerivad ained on erinevates faasides vedela ja tahke aine puhul avaldab reaktsiooni kiirusele mõju kokkupuutepinna suurus reaktsiooni kiirus on võrdeline kokkupuutepinna suurusega aine pihustamine suurendab reaktsiooni kiirust. Tööstus kasutab laialdaselt tolmkütuseid tolmpõlevkivi kasutakse meil Eestis põlevkivikatelde kütmisel, jahutolm on tuleohtlik.
Heterogeenne segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homog. osast (faasist). Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast. 4. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut
Mõõdetakse reageerivate ainete kontsentrasiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus oleneb: 1)homogeenses süsteemis: a)temperatuurist (temp. kasvades reaktsiooni kiirus kasvab)(van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusu 100 võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda), b)kontsentratsioonist (konts. kasvades reaktsiooni kiirus väheneb, sest vahele tekib aine, mis segab edasist reaktsiooni (nt: betoon õhus)), c)gaaside ja aurude korral nende rõhust. 2 )heterogeenses süsteemis: a,b,c + d) faaside kokkupuutepinna suurusest (suurendad pinda siis kiirus suureneb), e)reaktsiooni produktide diffusiooni kiirus faaside kokkupuutepinnalt nende sügavusse, f)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast. Näiteks: A+B=AB, v=k*[A]*[B], kus k- reaktsiooni kiiruskonstant ja [A], [B]- reageerivate ainete kontsentratsioonid mol*dm -3. Keemilise reaktsiooni kiirus n jääva temperatuuri puhul võrdeline
erinevad, N:suspensioon, mille osakesed on erinevad. Homog segu koosn kahest või enamast keemil koostise või strukt poolest erinevast homog osast. Reaktsiooni kiiruse mõiste, kuidas seda mõõdetakse? Näitab ajaühikus ruumala kohta tekkinud reageerinud aine hulka moolides, reaktsiooni kiirust mõõdet reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Millised tegurid ja kuidas need mõjutavad reakts kiirust homog ning heterog süsteemis? Heterogeenses kk-s l)temp; 2)kontsentratsioon; 3)gaaside ja aurude korral nende rõhk; Homogeenses kk-s lisaks veel: 4)faaside kokkupuutepinna suurus; 5)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus; 6)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia, nt A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) reageerivate ainete konsentr (mol/l), keemil reakts kiirus jääval temp-l on võrdeline reag ainete konsentr korrutisega. Üldkujul: nA+mB=pC, v=k*[A]m*[B]n
Tagatakse alleeli säilimine nii, et kui alleel on haruldane, siis tema kandja kohasust tõstetakse. See on oluline populatsiooni elujõulisuse jaoks, kui keskkonnatingimused muutuvad, siis on võimalik seda üle elada. LV on substraati, kelle seast valida. Populatsiooni kohastumus tuleneb eri genotüüpide esinemisest. 10. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema asukohast Elukohavalik säilitab geneetilist mitmekesisust. Valgete silmadega kärbsed on valgustundlikumad ja vähemkohased. Heterogeenses keskkonnas säiluvad mõlemad fenotüübid. Punaste silmadega kärbes valib tavakeskkonna, jättes vähemkohasele punases valguses "eelise". 11. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema sagedusest positiivselt/negatiivselt. Mimikri puhul. Positiivselt kui jälgimaitselised liblikad koondavad oma fenotüübi, siis on lindudel neid kergem ära tunda kindla tiivamustri järgi (see on saast), kui et on igal liigil oma spets
Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast, kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast. Tuleb arvestada, et reaktsiooni kiirus oleneb: 1)homogeenses süsteemis: a)temperatuurist (temp kasvades reaktsiooni kiirus kasvab); b)kontsentratsioonist (konts kasvades reaktsiooni kiirus väheneb); c)gaaside ja aurude korral nende rõhust; 2)heterogeenses süsteemis: a,b,c + d)faaside kokkupuutepinna suurusest (pinna suurenedes kiirus suureneb); e)reaktsiooniproduktide difusioonikiirusest; f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiat-sioonienergiast. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused. Mis on keemiline reaktsioon, viis näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks? Keemilise reaktsiooni võrrand, selle koostamine ja kasutamine praktikas.
kuid suurendavad tema sigimisedukust. 44. Alternatiivsed strateegiad liigi sees, tasakaal nende vahel? Sageli võivad sama liigi erinevad isendid kasutada mõne ülesande lahendamiseks erinevaid strateegiaid. Nagu eelnevast võib järeldada, võivad koos eksisteerida mitu käitumisstrateegiat samal ajal, olles koik optimaalsed. Miks ikkagi eksisteerivad üheaegselt mitu strateegiat, millest ükski pole parem kui teine. Muutlikus ja heterogeenses keskkonnas osutub ühel juhul voi ühel alal edukaks üks ja teisel ajal või paigas teine. Näiteks sigivad ühel aastal paremini kakud, kes on spetsialiseerunud toituma rabakanadest, teisel aga need, kes närilistest. Teine põhjus, miks esineb üheaegselt mitu strateegiat, on isenditevahelised erinevused, mis võivad siis olla kas geneetiliselt määratletud voi keskkonna poolt mõjutatud. Strateegia on evolutsiooniliselt stabiilne, kui selle viljelemine ei anna võrreldes teiste
annaabi.ee 
