Augeiase tallide puhastamine üheainsa päevaga. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli sõnnik minema kantud. · VI. Kuuendaks ülesandeks oli Stymphalose lindude äraajamine; need olid oma lugematu hulgaga nuhtluseks Stymphalose rahvale. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. · VII. Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. · VIII. Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. · IX. Üheksandaks ülesandeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui
Viiendaks ülesandeks oli Augeiase tallide puhastamine üheainsa päevaga. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli sõnnik minema kantud. Kuuendaks ülesandeks oli Stymphalose lindude äraajamine; need olid oma lugematu hulgaga nuhtluseks Stymphalose rahvale. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. Üheksandaks üleasndeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui
Kuid Heraklese päritolu peaks siiski teada olema isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu põrguks muutmine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja. Kuid Zeusi plaan, et Heraklesest saab Mükeene valitseja, oli rikutud Hera `konsulteeris' sünnitusjumalanna Eilithyiaga ning järgmise Zeusi-soost lapsena sündis Kreekamaal hoopis peajumala lapselaps Eurystheus. Eurystheus polnud kaugeltki rumal, vaid vastupidi - üsnagi kaval tegelane, ja kui maailma tugevaim
sisse tuua, vaid piirdus sellega, et neid linnamüüri pealt näha sai. On koguni väidetud, et edaspidi suhtles Eurystheus Heraklesega ainult heeroldi vahendusel, kelle nimi oli Copreus.Edaspidi kandis Herakles lõvi nahka nii, et selle pea moodustas midagi kiivritaolist. Nemea lõvi nahaga kaetud kohtadest oli Herakles järelikult haavamatu.Zeus muutis Nemea lõvi Lõvi tähtkujuks. 2.Lerna Hüdra tapmine-Lerna hüdra ehk Hydra (vanakreeka keeles 'veemadu') oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö.Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava.Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kirjanikud mainisid sealjuures suuremaid arve kui vaasimaalijad kujutasid. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead
suutnud välja mõelda riigile vajalikke ideid. Herakles sündis Teebas. Teda peeti väepealiku Amphitryoni pojaks. Varastel aastatel kutsuti kangelast Alkideseks, st Amphitryoni isa Alkaiose järeltulijaks. Tegelikult oli Herakles hoopis Zeusi poeg. Zeus oli külastanud Amphitryoni naist Alkmenet sel ajal, kui see mees oli jahiretkel olnud. Alkmene sünnitas kaks last: Heraklese Zeusile ja Iphiklese Amphitryonile. Hera oli jällegi armukadedusest pöörane ning otsustas Heraklese tappa. Levib jutt, et ühel õhtul kui Alkmene oli lapsed hälli magama pannud, ilmusid tuppa maod. Nad läksid laste hälli juurde. Iphikles karjus ja kartis, kuid Herakles haaras neist naerdes kinni ning kägistas surnuks. Sellest hetkest alati teatigi, et sel poisil on imevõimed ning Alkmenele kinnitati, et paljud kreeka naised hakkavad õhtu eel villa kraasides laulma Heraklesest ja tema emast
Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö. 1) Nemea lõvi Esimese Eurystheuse poolt määratud ülesandena pidi Herakles tapma Nemea lõvi. Nemea oli org Kagu-Peloponnesosel. Nemea lõvi puhul oli tegemist koer Orthose ja koletis Echidna elajasliku järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas. Järeldades lõvi sugulussidemetest (tema vendadeks olid veel Sfinks ja Kerberos), võime öelda, et tegemist ei olnud mitte täitsa tavalise elukaga. Herakles leidis lõvi koopa küll hõlpsasti ülesse, kuid tema tapmine polnud suguni nii kerge. Lõvi nahk oli nõnda tugev, et Herakles avastas, et tema nooled mitte isegi ei kriimustanud lõvi. Herakles
peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu täielik nurjamine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja. Kuid Zeusi plaan, et Heraklesest saab Mükeene valitseja, oli rikutud Hera `konsulteeris' sünnitusjumalanna Eilithyiaga ning järgmise Zeusi-soost lapsena sündis Kreekamaal hoopis peajumala lapselaps Eurystheus. Kohustus teenida vanemat sugulast määras kogu Heraklese elukäigu...
neiu, kellest põlvnevad kõik naised, kes on meestele nuhtluseks ja püüavad kurja teha. Talle kingiti jumalate poolt laegas, kus peitus palju halba. Pandora anti Epimetheusele naiseks ja too keelas laegast avada. Aga Pandora oli uudishimulik ja avas laeka, nii saidki õnnetused ja nuhtlused maailma, nende hulgas ainuke hea asi Lootus. Prometheus ja Io Prometheus olles vangis, tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Zeus muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Zeusi ja Iot märkas. Hera palvel andis Zeus lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest
armulootuses võtnud ta sõnadelt usutavuse. Tänapäevases tähenduses oleks see, et hoiatused ja halvad ennustused inimestele ei meeldi. Prokrustese säng - kreeka mütoloogias Atika teeröövel, kes sidus kinnivõetud teelised sängi ja venitas neid pikemaks või raius jalad lühemaks. Ülekantud tähenduses on see nii või teisiti talumatu olukord. Pandora laegas - kreeka mütoloogias maailma esimene naine. Et karistada inimesi Prometheuse tuleröövi eest, laskis Zeus Hephaistosel luua Prometheuse vannale Epimetheusele kinkimiseks veetleva neiu; ühtlasi andsid jumalad talle laeka, millesse igaüks midagi halba pani, ning keelasid tal seda avada. Pandora avas laeka siiski ning sealt lendas välja hulk kahtlusi, muresid ja õnnetusi. Pandora laegas on kõigi õnnetuste ja murede allikas. Nümfid - kreeka usundis kauni noore naisena kujuteldud loodusvaimud Najaad- allikanümf Sileen- (meessoost nümf) vanem hobuse saba ja kapjadega inimesesarnane olend
kaitseja. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaistemise eest Olüposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. 12 vägitegu: 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma ,,unustuse istmelt" Trooja hobune Pettus, mille abiga Trooja vallutati
Tantalose piinad - Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis
Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB! Suurenda pilti!
tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste, varaste ja teekäijate kaitsja. ARES (Mars): Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. HEPHAISTOS (Vulcanus): Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal. HESTIA (Vesta): Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld · 9 muusat: Kleio- ajalugu Urania- astronoomia Melpomene- tragöödia
1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja
1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis
kiiver Hestia/Vesta Kronose ja Rhea tütar kodukoldejumalann Tagasihoidlik, koldetuli a sõbralik, surelike lemmik jumalanna Ares/Mars Zeusi ja Hera poeg sõjajumal Vägivaldne, Raisa- vihatud kotkas Atheena/Minerva Zeusi tütar, legendi Tarkuse, Zeusi lemmiklaps Oda ja järgi sündis Zeusi linnatsivilisatsiooni kiiver peast jumbling , kaitses
Metsloomade jumalanna, küttide ja noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol. Puu- küpress; loom- metsloomad, eriti aga põder.; *APHRODITE: Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. Puu- mirt; lind- tuvi, varblane, luik; *HERMES: Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste, varaste ja teekäijate kaitsja.; *ARES: Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. Lind- raisakull; loom- koer.; *HEPHAISTOS: Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal.; *HESTIA: Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld (Roomas hoidsid seda kuulsad Vesta neitsid).
Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima. Nad sõitsid mööda amatsoonide saarest, ja kuigi nad oleks hea meelega ühe lahingu maha pidanud, oli tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Iason oli muidugi nõus, kuigi teadis, et ülesanne on pea võimatu
ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega. c
neli tütarlast palusid ta oma koju. Demeter hoolitses neiude noorema venna eest, soovides anda lapsele surematuse. Seda küll ei juhtunud,aga kui neiude ema Metaneira nägi, et naine nende juures on Demeter, ehitas ta külarahvaga Demeterile templi. Demeter läks valmind templisse istuma, maa peal ei tärganud ühtki seemet. Lõpuks võttis Zeus asja oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma. Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda. Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele järglasena. Zeus lubas Semelele Styxi nimel, et teeb mida iganes neiu soovib. Hera oli poetanud Semele hinge soovi näha Zeusi täies hiilguses. Zeus ei saanud keelduda, aga Semele suri lõõma käes. Zeus võttis
vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud kunagi valelikke
(aeg) tüdrukud: Theia, Rhea, Themis (seadus), Mnemosyne (mälu), Phoibe (hele), Tethys Kõigil titaanidel kohutav välimus, olid trotslikud ja ohjeldamatud, Okeanos olla olnud päris kena. 2) kükloobid 3 poega Bronte (müristamine), Sterope, Arges (välgusähvatus) 3) hekatonheirid (sajakäelised ja viiekümnepealised hiiglased) Kottos, Brioreos, Gyes 12. Kronos ja titaanide ülestõus Vt. eelmine pt. 13. Titaanid ja nende lapsed Kronos+Rhea (lapsed Hera, Demeter, Hestia, Hades, Poseidon, Zeus) Okeanos+Tethys (okeaniidid: Metis&co; Kratos, Zelos, Nike kord, töö, rahu) Hyperion+Theia (Helios, Selene, Eos) Koios+Phoibe (Leto Apolloni ja Artemise ema, Astraia) Iapetos+Klymene (Atlas `tala, kandja', Menoitios, Prometheus ettemõtleja, Epimetheus - tagantjäreletark, tuulepea) Kreios /+Eurebeia mittetitaan/ (Astraios /Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses) Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16 14
koju. Herakles: Zeusi ja sureliku naise Alkemen poeg. Tema 9+3 vägitegu olid järgmised: 1. Nemea lõvi tapmine (haavamatu metsloom) 2. Lerna hüdra tapmine (maha raiutud pea asemel kasvas kaks uut, põletas tulega ära raiutud koha) 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Hüdra tapmist Eurystheus ei arvestanud, sest Heraklest abistas tema sõber Iolaos. Augeiase tallide puhastamine ei sobinud sellepärast, et Herakles oli eelnevalt tasu suhtes kokku leppinud
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11
12 olümialast + muud jumalad + daimon(muud vahvad tegelased, nt loodusvaimud, nümfid, kangelased) Ei ole võimalik vahet teha kreeka jumala ja mittekreeka jumala vahel. Pole olemas õigeid ja valesid jumalaid, vaid meie ja nende jumalad. Jumalate ühtesulamine. On olümose-eelsed jumalad- eksisteerisid kõige ennem, enne O jumalaid. Titaanid (titanes)- Kronis ja Rhea. Olümpose jumalad Zeus (pikne jne),Poseidon (meri ja ürgsed loodusjõud), Aides (Hades. Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili- Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia- (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ---- Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed. Athena- (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid
» kisendas rahvas. Ja kõigist häältest üle kuuldi Joannes de Molendino häält, mis tungis lärmist läbi nagu vilespill Nimes'i karnevalil. «Alustage silmapilk!» kiunus skolaar. «Maha Jupiter ja Bourboni kardinal!» üürgas Robin Poussepain ja ka teised skolaarid ülal aknalaual. «Andke moralitee!» kordas rahvahulk. «Silmapilk! Jalamaid! Komödiandid ja kardinal maha ja nöör kaela!» 1 0 Vaene ehmunud ja nõutu Jupiter kahvatas oma punase mingi all, laskis välgu maha kukkuda, võttis kätte oma mütsi, kummardus ja kogeles hirmust värisedes: «Tema eminents... suursaadikud... madam Flandria Marguerite... » Ta ei teadnud, mis öelda. Tõeliselt tundis ta hirmu, et teda üles puuakse, ja nimelt rahva poolt sellepärast, et ta rahvast oodata laseb, kardinali poolt sellepärast, et ta kardinali tulekut ei läbe oodata. Kummalgi juhul ähvardas teda kuristik, õigemini võllapuu.
küünistasid teineteise nina ning 15 katsid end tolmu ja ausäraga. Siis võttis segadus kindla kuju, ja võitlusmöllust kerkis esile Tom, istudes kaksi-ratsa võõra poisi otsas ja tagudes teda rusikatega. «Ütle «küllalt»!» karjus ta. Poiss püüdis ainult lahti rabelda. Ta nuttis, peamiselt vihast. «Ütle «küllalt»!» Ja materdamine käis edasi. Lõpuks kuuldus võõralt poisilt allasurutult «küllalt», ja Tom laskis tal tõusta, öeldes: «See on sulle õpetuseks. Teinekord vaata ette, keda sa narrima tikud.» Võõras poiss läks ära, puhastades riideid tolmust, nuuksudes ja nuusates. Aeg-ajalt vaatas ta tagasi, raputas pead ja ähvardas, mida ta kõik teeb Tomile «järgmine kord, kui ta tema kätte saab». Tom ainult irvitas seepeale ja pöördus ülevas meeleolus minema. Niipea kui ta oli keeranud selja, kahmas võõras poiss maast kivi, virutas talle sellega abaluude
Ta kandis lillat vammust ja põlvpükse sama värvi paeltega, ainsaks kaunistuseks lõhedega käised, millest paistis särk. Kuigi vammus ja põlvpüksid olid uued, näisid nad kortsunutena, otsekui kaua kohvris seisnud reisiriided. D'Artagnan märkas seda kõike hoolika vaatleja kiirusega, kahtlemata instinktiivselt aimates, et tundmatu pidi tema. edaspidisele elule suurt mõju avaldama. Just sel hetkel, kui d'Artagnan jälgis oma pilguga lillas vammuses aadlikku, laskis viimane lendu ühe oma teravmeelsematest' ja sügavamatest märkustest bearm setuka kohta ja mõlemad kuulajad pahvatasid naerma. Ka aadlimehel endal, ilmselt vastu oma harjumust, 12 eksles, kui nii võib öelda, kahvatu naeratus huulil. Sel korral polnud enam mingit kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is
rindu. Aga surmavalt haavatud loom võttis vastase palavasu kaissu. Inimene 11 ja kiskja Veerlesid maas. Murtud raod ragisesid, peene liiva tolm keerles üles, kuuldus segane pool-lämbunud rohin ja mõmin -- siis kerkis võitja-inimene, kriimustatult ja lõhkiste riietega, püsti ja vaatles võidurõõmuga võidetud vaenlase mürakalist, surmakrampides tuksuvat keha. «Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime tärkama,» pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud. Piiskop pidas sõna, laskis pelgunud sulase vabaks ja kinkis talle pärisomanduseks tüki metsa, mis hilisemates sõdades maapinnalt kadunud Lodijärve lossi maade serval seisis. Ainult sõjas pidi ta piiskoppi aitama. Tugev Vahur ehitas enesele metsa sisse majakese, oli aga liiga laisk, et põldu harima hakata. Ta luusis mööda metsi ja toitis ennast jahisaagist. Tema kõige suurem lust oli kiskjaid elajaid hävitada. Tema haruldane kehajõud tegi teda kaugel ümberkaudu kuulsaks ja tema nimi ning
,,Korista end oma kastiloguga teelt, et inimesed sisse pääseks!" Imelikul viisil tõid need sõnad Indreku nagu täielikule meelemärkusele, sest neis tundus midagi kodust, mis harmoneeris tema endaga ja selle värvimata kastiga. Äkki ta märkas läbisegi sibavat inimhulka, märkas iseennastki oma kastiga, mida toetas paremale põlvele, et nõnda oleks kergem teda läbi müksleva inimmurru suruda. Varsti leidis ta enda jaamahoone seina äärest. Siia laskis ta kasti langeda, et pisut aru pidada ja inimvoolu hõrenemist oodata. See oli õnnelik tegu, sest siin oli tal juht tähele panna, et temast mööda kanti hullemaid ja suuremaidki kaste, kui tema oma oligi. Sellest sai ta südant: haaras kasti uuesti paremale põlvele ja hakkas edasi astuma. Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
