Veljo Tormis Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendri...
Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni-tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmuslikum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika. 1968
20.sajandi eesti muusika 1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud. Arvo Pärt 2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde. 3. Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik kompositsioonimeetod. 4. Pöördumine vanamuusikaansambli Hortus Musicuse poole polnud 1970. aastatel juhuslik. Nimelt, oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad Pärdi tolle aja teosed ilusasti renessanslike ning veelgi varasemate, keskajast pärinevate arusaamadega helikunstist. 5. A
ajal üks tähtsamaid uut muusikat tutvustavaid festivale. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni- tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmusli- kum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika.
Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis- romantilisest helikeelest. Looming Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist, vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne- Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal
Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Edasiste otsingute tulemustena jõudis Arvo Pärt uue originaalse loomestiilini. Tintinnabuli stiil (ld.k. kellukesed) nagu Pärt seda ise nimetab on täiesti erinev helilooja varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulatav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli. Esimene tintinnabuli-stiilis teos on klaveripala „Aliinale“. Selle miniatuuris liigub koos põhimeloodiaga samas rütmis saatehääl h-moll põhikolmkõla helidel
vokaalsümfoonilisi teoseid. Maailmas tuntakse Pärti rohkem "tin- tinnabuli" stiili järgi. Näited: "Johannese passioon", "De profundis", "Tabula rasa", "Cantus B. Britteni mälestuseks". *** Pärdi loomingus toimus 1970. aastatel tähelepanuväärne stiilipööre. Kui helilooja varasemad, 1960. aastatel kirjutatud teosed lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast ning kollaaztehnikast, siis juba 3.sümfooniast (1971) alates loobus ta atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia poole. Seda suunda süvendas helilooja seejärel kammermuusikas, kujundades kolmkõlast lähtuva minimalistliku kompositsioonimeetodi - nn tinttinnbuli ehk kellukeste stiili. Pöördumine vanamuusikaansambli poole polnud muidugi juhuslik, sest oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad teosed tõepoolest renessansslike ning veelgi varasemate, keskajast pärinevate arusaamadega helikunstist
näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses kõik traditsioonilist sonaaditsüklit. Näit I osa on sonaadivormis kõigis teostes, va üksainus erand, metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op 115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga.
· Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja · Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne · Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest · Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on ,,Tormide rand", libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper ,,Pühajärv", ,,Käsikäes" · Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile) · Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule. · Nt: 9-osaline meeskoori süit ,,Kuidas kalamehed elavad". /K:/ laul ,,Laine tõuseb" süidist ,,Kuidas kalamehed elavad" /K:/ laul ,,Hakkame, mehed, minema"
Koor oli uusloomingu tellijaks ja ettekamdjaks. Esimene kollektiiv, kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu Naiskoorilaulud:Käsitles naiste töid ja tegemisi, loodust,kodu Segakoorilaulud: Temaatika pn avar- kodumaa, armastus ja loodus. ,,Tartu valgel ööl" Koorilaulud on loodud lahvaluulele, eesti klassikale, ning üle poolte on loodud tema kaasaegsete eesti poeetide luule Looming:Heliloojana oli väga produktiivne. Tema loomingusiil lähtub rahvuslikust helikeelest Ooperilooming(5 ooperit) Arvo Pärt 1935 Sündis Paides, üles kasvas Rakveres 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse 1957 astub konservatooriumisuuse, Heino Elleri kompositsiooniklassi. Õpingute kõrvalt töötab helirezissöörina Eesti Raadios 1963 lõpetas konservatooriumis [k] "Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Looming: "Nekroloog" (1960)-esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas
Mart Saar(1882-1963)Helilooja, pedagoog, pianist,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. ,,Kõver kuuseke".Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on vaimulike rahvalaulude seaded. Tegeles rahvaviiside kogumisega(Läänemaalt ja saartelt). Eluajal tema loomingut ei tunnustatud . looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid. Loomingus kasutab hästi palju kaanonlikke võtteid."Ma tulen taevast ülevalt". On kirjutanud ühe reekviemi."Maga, maga matsikene" Heino Eller(188...
LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - "Aleko" - "Ihnus rüütel" - "Francesca da Rimini" ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin'i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - "Tulepoeem" - "Ekstaasipoeem" 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge'i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana Moskva Konservatooriumis
Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - “Aleko” - “Ihnus rüütel” - “Francesca da Rimini” ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin’i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - “Tulepoeem” - “Ekstaasipoeem” 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TŠAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge’i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana
orkestritega ja olen kuulnud ka paari tema ansamblilugu, siis neidudekoorile kirjutamine oli tema jaoks uus kogemus. Kontserdil esitlusele tulnud tema lood kõlasid lihtsatena ja meenutasid veidi Pärt Uusbergi varasemat kooriloomingut. Kuid kui süvenenumalt kuulata, tundusid lood tehniliselt vägagi keerulised ning lauljad kasutasid kohati isegi heliharki järgneva noodi kätte saamiseks. Esitusele tuli vaid kaks lugu, millest oli kahju, sest oleks tahtnud saada paremat ülevaadet tema helikeelest. Kadri Voorand on noor Eesti dzässilaulja ja helilooja, kes pälvis 2008. aastal auhinna "Noor Jazzitalent 2008". Isikupärane improviseerimine ja helilooming on talle toonud auhindu nii Eestis kui võõrsil. Klaveriõpingutega alustas Kadri Voorand juba üsna varakult ning samal ajal mängis ta veel folkviiulit ja laulis oma ema juhendatud rahvamuusikaansamblis. Dzässlaulu asus ta õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning hetkel jätkab õpingud
mõned vähetuntud vokaalsümfoonilised ja orkestriteosed). Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist (st tihti nende sidumist neile olemuslikult võõra harmooniaga), vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja
VELJO TORMIS Referaat 2012 SISSEJUHATUS Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis
värsstekstiga, salmides korduv viis, lihtne viis ja rütm. Katoliku kirik ja selle muusika. Rooma koolkond ( Vastureformatsiooni keskus) , Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiilirajaja). Rooma koolkonna muusika esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul, eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina looming. Tema looming on keerukas ja kõrvale ülimalt ilus kuulata. Ülimalt viimistletud stiili looja, lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Loomingust on säilinud 104 missat. Veneetsia koolkond Veneetsia koolkonna all mõeldakse täpsemalt 16 saj II poolel Püha Markuse kirkiku juurde koondunud heliloojate tegevust. Koolkonna rajajaid : Adrian Willaert. Tähtsamad heliloojad : Andrea Gabrieli, Giovanni Gabrieli, Claudio Monteverni. Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned : aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel, pillide rohke kasutamine, pillide ja inimeste laiali paigutamine ruumides ( eri rõdudele).
Palju soolo- ja koorilaule, orelimuusikat. 1 Johannes Brahms ,,Ein deutsches Requiem" (,,Saksa reekviem") op. 45, EE 1868 Nach Worten der Heiligen Schrift; seitsmeosaline teos solistidele (sopran ja bariton), koorile (SATB), orkestrile ja orelile ad libitum. Arvatakse, et heliloojat ajendas reekviemi kirjutama tema ema surm 1865. aastal. Reekviemi helikeelest: Schumannite juures tutvus Brahms juba 1850. aastatel saksa barokkmuusika käsikirjadega, sh Bachi, Händeli ja Schützi loominguga, mis avaldas hiljem mõju ka tema enda teostele, sh reekviemile: Schützilt õppis ta helimaali tehnikat, Händelilt koorikäsitlust, Bachilt kontrapunktiõpetust ja fuugatehnikat (reekviemi 3. osas kõlab fuuga orelipunktil d). Teose I, II ja VII osa läbib üks ja seesama
Lõpetas kons.-i 1926. Esimese sümfoonia esiettekanne Leningradi Filharmoonia suures saalis 1925. a. oli edukas, sai tunnustust ka läänest (nt Bergilt ja Milhaud'lt). I periood 192636. Andis pianistina kontserte ning kirjutas filmi- ja näidendimuusikat. 1927 kohtus Prokofjeviga, kellele noore Sostakovitsi looming meeldis; kirjutas "Aforismid" klaverile, mis on samal lainel Prokofjevi "Sarkasmidega". Samal aastal nägi Bergi "Wozzeckit" Leningradis ja oli selle avangardsest helikeelest vaimustuses; sel ajal tegeles oma ooperi "Nina" kirjutamisega, mis on Bergi muusikast mõjutatud. Muusikaloolase ja sõbra Ivan Sollertinski õhutusel tutvus Mahleri muusikaga pidas Mahlerit oma muusikaliseks hingesugulaseks. Loominguliselt viljakas, komponeeris alati kiirelt, ladusalt, ei teinud palju visandeid, suur osa muusikast oli juba enne kirjutamist peas valmis. Helikeel modernistlik, Stravinski ja Bergi vaimus, sageli teravalt ühiskonnakriitiline ja irooniline
• „Meie err“ • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“ • „Maga, maga, Matsikene“ 3. KOKKUVÕTE Cyrillus Kreegi osa eesti rahvaviiside kogumisel on olnud suur ja sügav. Teda võib pidada Läänemaa rahvaviiside ületamatuks tundjaks ja suurimaks kogujaks. Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Saar suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Saare looming on sarnane Kreegi omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Saare ja Kreegi regivärsiline rahvaviis oli uudne, nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid varasematest hoopis põnevamad. -6- 4
Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Koorilaulud moodustavad kaalukaima osa Mart Saare loomingust. Neid on ta kirjutanud kogu elu: esimene teadaolev laul ("Kuu kelmus" naiskoorile) on pärit aastast 1902, viimased on kirjutatud vahetult enne surma 1963. a. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Juba 1920.-1930. aastatel nägid avara
Nn ,,Uus laine'', ca 30ndail sündinud heliloojad (3-5, ees- ja perekonnanimi, sünniaastad, tähtsamad teosed) V: 1950ndate aastate lõppu ja 1960ndad aastaid nimetati sulaajaks. Ideoloogilise surve nõrgenemine mõjutas ka heliloomingut. Heliloojad said rohkem vabadust, nad ei pidanud enam ülistama nn Stalini reziimi. ,,Uue laine'' tõid Eestisse Eino Tamberg, Jaan Rääts, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Jaan Koha jt, kes eemaldusid sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ning pöördusid muusikamaailmas juba levinud suundade poole. 30ndail sündinud heliloojad: Veljo Tormis (1930) - ,,Hamleti laulud'', ,,Maarjamaa ballaad'', ,,Kihnu pulmalaulud'', ,,Meestelaulud'', ,,Kümme haikut'' Eino Tamberg (1930) - ballett ,, Poiss ja liblikas'', ooper ,,Raudne kodu'', ,,Lendõõ Heino Jürisalu (1930-1991) - ,,Kolm eesti tantsu'', ,,Metsakontsert'', ,,Püha Susanna'' 3. Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise,
Rooma (s.o paavsti) koolkonna muusika ja eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina (~1525 1594) looming esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul ta on ,,puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline eeskuju tehniliselt keerukas ja laitmatult sooritatud, samal ajal kõrvale ülimalt ilus kuulata äärmiselt rahulik, tasakaalukas, väärikas jne. Ülimalt viimistletud stiili looja, mida on imetletud ja koolides harjutusi tehes õpitud sajandeid. Lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Säilinud 104 missat, ~400 motetti. Palestrina, Missa Papae Marcelli, Kyrie Veneetsia koolkond Veneetsia koolkonna all mõeldakse täpsemalt 16. saj. II poolel Veneetsia Püha Markuse (San Marco) kiriku ümber koondunud heliloojate tegevust. Koolkonna rajaja: Adrian Willaert (~148090 1562) (Madalmaade koolkonnast) Tähtsamad heliloojad: Andrea Gabrieli (~1510 1586) Giovanni Gabrieli (1557 1612) Claudio Monteverdi (1567 1643) (on ühtlasi ooperizanri rajajaid)
Adorno arvates on Schönbergi ja teiste uusviini koolkonna heliloojate loomingu peamiseks väärtuseks autentsus:1)truudus muusika sisemisele arengule, see on loogiline ja paratamatu jätk tonaalse muusika väljendusvahendite ammendamisele 20.saj.alguses;2)seos muusika ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahel. Just viimase puudumist paneb ta süüks Stravinskile jt 20.saj. esimese poole heliloojatele, kes tonaalse muusika helikeelest ei loobu. Kes atonaalseks ei muutu, selle eesmärgiks pole muud kui flirt publikuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid honorare. Siit tuleb süvamuusika kommertsialiseerumine. Kui meid ümbritseva ühiskonna olemus on tülgastav, siis ei saa olla teistsugune ka selle ühiskonna sünnitatud muusika. Selliste mõtete mõjutused on marksism, vasakpoolsus, Sigmund Freud. 1933-49 elas pagulasena Ameerikas. 1940 suhtles tihedalt saksa proosakirjaniku T.Manniga
kuulaja tähelepanu haaravad. Saar Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Mart Saart loetakse üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Eller Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Tema loomingus on kokku ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20
väljendit ,,konksude, lintide ja keerutustega laulud". 4.2.Mart Saare looming Mart Saare varane novaatorlik looming oli suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest ekspressionismist ja impressionismist. Uudne lähenemine kajastus eriti tema soololauludes (,,Must lind") ja klaveripalades, aga ka mõnes koorilaulus. Klaveripalas ,,Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Oma küpsemas loomingus pöördus helilooja rahvalaulu poole ning loobus moodsast helikeelest. Saart peetakse üheks rahvusliku stiili rajajaks ja eesti professionaalse muusika alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris
annaabi.ee 
