Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Helga Nõu raamatu "Kuues sõrm" ümberjutustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karina, pärt, marius, kerli, buss, bussi, pärdi, kott, majas, bussis, mariuse, haigla, pood, haiglas, koera, ratastooli, pärdil, parve, sõrm, otsima, meenub, koti, tuppa, eero, selgub, süüd, kuradi, käsiraamat, tartusse, minnes, ratastoolis, kummalgi, teelt, muinasjutte, hommikul, hallid, võtnud, jagab, märja, häälitsus, rattur, autogaKuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss.
" (Lund 1967) "Mahajätjad" (Tallinn 2013) Tunnustus *Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) *Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) *Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983) *Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) *Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) *Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001) 7 Kuues sõrm Kokkuvõte Lugu algas Pärdist, kes otsis oma õde Kerlit. Nad olid mõlemad lastekodulapsed. Pärt ja tema õde Kerli olid lapsendatud perekonda, kus neist tegelikult ei hoolitud. Taheti nende pealt saada ainult lastetoetust. Kerli läks kaduma ja Pärdile öeldi, et küll õde varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad. Pärt hakkas oma õde otsima kui ta suuremaks oli kasvanud. Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast
KUUES SÕRM. LUGEMISKONTROLL 1.Miks Pärtel seisis koolimaja juures? Pärt seisis koolimaja juures sest ta ootas oma õde, ta arvas ,et tema õde varjatakse ta eest. 2.Mille pidi Karina vennale loovutama? Karina pidi enda vennale loovutama enda ühe neeru. 3.Mis juhtus Karinaga, kui ta linna jõudis? Bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile kaotades teadvuse. 4.Mis meelitas poemehe Karina juurde? Poemees meelitas Karina juurde eriskummailse lõhnaga sest siis ta tundis ,et on midagi peidus ja hakkas raamatuid otsima.Karina sai kohe raamatuga kontakti kus olid sees erinevad tõed ja tahtis seda endale. 5.Kuidas ja miks Anari oli lapsepõlves häbistanud Karinat? Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja.
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada, möödakõndijad ei tee kukkunud tüdrukust väljagi, ainult vahivad otsa ja itsitavad. Karina mõtleb siis, et võiks sööma
palju seiklusi Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Tähtis osa on raamatus kirjastuse Tänapäev sõprusel, usaldusel ja poolt läbi viidud perekonnal. Tihti tekivad noorsooromaanivõistluse arusaamatused ning pärast üks võidutöödest. kõiki läbielamisi mõistetakse üksteist paremini. Tegelased EMA JA ISA VEND ANARI PÄRT Pärdi õde K AR I N A KERLI SÕBRAD EERO jt. MARIUS majaelanikud RÖÖVLID K a r i n a – Ta on Anari vanem õde, kes otsustas haigele vennale neeru loovutada. Ta on sõbralik ja abivalmis, kuid ettevaatlik. A n a r i – Väike poiss, kes tihti õde oma sõpradega kiusab ja ärritab. Kõige sellise kõrval, aga siiski hoolib Karinast.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Jeanne d`Arc Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Orléansi neitsi sünd......................................................................................................................... ..
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS
Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku vastu. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima
Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord üksi hobusega metsa sõitma minna. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järele minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid, lamas Oodo maas.
joomise ajal ( Noor-Märt keeldus joomast). Leena pärib Vana-Märdi tusase tuju kohta ja Miili isa hoiatusi eirates räägib kuidas Luhtane Jaak ja Jaasi Jaan on laenanud üksteise vahel rahasi, mitte Mogri-Märdi kaudu nagu tavaliselt (Vana- Märdi intress on 50%). Vahepeal kui isa ja poeg valdusi on üle vaatamas pajatab Miila Leenale, et ehki Vana-Märt on kõik peigmehed ära ajanud, leides kõigis mingit puudujääki on ta saanud uue armukese kaupniku Pärdi kellega ta vaid Pühapäeval peale kirkiut kohtab. Leena hoiatab, et Pärt olevat seelikukütt kuid Miili lükkab väite ümber lausudes, et Pärt lubavat teda kasvõi ihualasti Mogri talust ära tirida. Tagasijõudes jätkub meeste jutt kus selgub Vana-Märdi jaoks Noore-Märdi töökus kuna too on juba väetise laiali tassinud ja talu aastaga on jalad kõhualla saanud, kuid kohe kurjeneb ta meel kui saab teada, et Noor-Märt
Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku vastu. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima
· Jean võeti sinna kloostrisse tööle (ütles, et Cosette on tema tütar) · aastate pärast kasvas inetust Cosettest ilus noor neiu · Jean Valjean hoolitses Cosette eest nagu oma tütre eest · Cosettel tuli teha valik: kas hakata nunnaks või lahkuda kloostrist · nad otsustasid kloostrist lahkuda · nüüd oli Jean Valjeanil juba kolmas identiteet · kloosrist lahkusid nad Pariisi · nüüd tule mängu noormees Marius: ta oli aadlik, keda kasvatas tema rikas vanaisa; ta oli orb · kui ta oli üliõpilate, tekkisid tal vanaisaga konfliktid: ta sai teada, et tema isa oli Napoleoni kindral (vanaisa oli seda varjanud, sest ta oli rojalist) · Mariusel tekkisid vabariiklikud ideed ta ei jäänud muud üle, kui vanaisa juurest lahkuda ==> Marius oli nüüd täiesti vaene (vanaisa ei toetanud enam) · Marius elas väga koledas toas; elu oli väga raske
pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus,” vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. „Oh, ei ole viga!” vastas vanapagan. „Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud
Jean põgeneb koos Cosette'iga, kelle ta on paaripidajatelt raha eest enda juurde võtnud. Aastad mööduvad ning Cosette'ist saab kena noor neiu. Ta elab koos Jean'iga, keda nimetab oma isaks Pariisis. Ühel päeval põrkab ta linnas kokku noormehe Mariusega ning noored armuvad silmapilkselt. Ephonine, kes on kõrtsmike laps on samuti armunud Mariusesse ning on tema nimel valmis kõigeks ja ta aitab Cosette'i ja Mariuse omavahel kokku viia. Prantsusmaal on samal ajal rahutused ning Marius on üks aktivistidest. Jean Valjean tahab Cosette'iga põgeneda Javert'i eest Inglismaale, kuid kui ta saab aru noorte omavahelistest tunnetest, läheb ta barrikaadidele Mariuse juurde, et teda kaitsta. Marius saab haavata, kuid Jean kannab ta koju ning sellepärast jääb Marius ainukesena oma sõpradest ellu. Vahepeal teeb Javert enesetapu, kuna tema vaenlane Jean on talle armu andnud ja ta ellu jätnud ning ta ei suuda selle teadmisega elada.
Thénardier'de tütar Eponine armastab salaja ülikoolis käivat Mariust, kuid aitab vastumeelselt Mariusel Cosette'i otsida, kellesse poiss armunud on. Väikeses kohvikus toimuval poliitilisel koosolekul valmistub grupp idealistlikke üliõpilasi revolutsiooniks, mis nende arvates peab puhkema, kui kindral Lamarque sureb. Kui Gavroche toob uudise kindrali surmast, tormavad tudengid Enjolras' juhtimisel tänavatele, et kutsuda rahvas ülestõusule. Kuid Marius suudab mõelda vaid mõistatuslikust Cosette'ist. Cosette unistab vaid Mariusest, kellesse ta armus. Valjean mõistab, et tema tütar on saamas täiskasvanuks, kuid varjab veel Cosette'i eest tema minevikku. Hoolimata oma tunnetest Mariuse vastu, viib Eponine poisi siiski kokku Cosette'iga ning seejärel takistab oma isa kambal Valjeani maja röövimast. Valjean on veendunud, et nägi Javert'i oma maja ümber luuramas, ning ta teatab Cosette'ile et nad peavad maalt lahkuma
· 1950 satub põlu alla, teda laimatakse, süüdistatakse, palju kriitilisi kirjutisi, ei saanud oma teoseid avaldada · 1953 Stalin sureb · 1956 Tuglase au taastatakse, teda hakatakse jälle ülistama · Tervis elu lõpuni väga halb, uudisloominuga ei tegelenud, vaid redigeeris vanu teoseid · inimesed käisid ringi ja kartsid, et neid võidakse kohe külmale maale saata. Alati valmis pakitud kohvrid · Tuglased elasid Underi majas, mis nüüd on majamuuseum · Kõikidel tema novellidel sarnased teemad ja ideed, mis tulevad euroopast · analoogilised sõlmsündmused-vastu oma saatusele, tundmatus maailmas lüüasaamine, lõpplahendus katastroofiline · tüüpilised tegelased-agressiivsed valitsejad, passiivne lihtrahvas, lapsed, loomad · Looming: Marginaalia, tähelepanekud elust, I hakas tähelepanu pöörama vormile
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli
MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul"
Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. ,,Mis sul viga, sõber?" küsis keegi rehepapi selja tagant. ,,Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus," vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. ,,Oh, ei ole viga!" vastas vanapagan. ,,Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa." Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12
peale pidu mindi reena suvilasse. kui poisid lahkusid, lubasid nad järgmine päev tulla tüdrukuid vaatama, kuigi ei tulnud. ainuke kes tuli oli villem. kuigi tema ei lubanud tulla. ka kätlin & reena lahkusid järgmisel päeval. äkitselt ilmusid uksest sisse rita vend koos oma sõpradega. peale seda nad ainult jõid ja suitsetasid ka narkotsi. ühel päeval tundis ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. sauna väiksest kõrvaltoast tuli suitsu. villem tõmbas sealt kerli välja & hakkas suitsu kustutama. tuld polnud õnneks veel kuskil. helistati 112-le & sealt paluti, et keegi tuleks suure teepeale vastu. reena & kätlin läksid vastu. kiirabi viis kerli tlna haiglasse & peale seda ei nähtud ega kuuldud kerlist midagi. ühel päeval sai ann arturi peale väga vihaseks & jooksis metsa. kaugemal metsas jäi ta magama. kuna ta polnud tagasi tulnud tunni möödudes, hakkasid villem & teised teda otsima. kui ta umbes 3 tunni pärast ärkas, kuulis
.................................................................................................. 10 ARTUR LEMBA (1885-1963)............................................................................................... 10 EVALD AAV (1900-1939)..................................................................................................... 10 URMAS SISASK (1960)........................................................................................................ 10 Arvo Pärt (1935).................................................................................................................... 11 ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu.
Sel korral otsustati koos ratsutama minna. Jaanusel oli uhke täkk, mille ta oli isalt 15- ndaks sünnipäevaks saanud. Lossinoortel olid taltsad märad. Ja Oodo hakkas protesteerima, et tema selle ,,saepakuga" kuhugi ei lähe. Jaanus püüdis Oodot lepitada ja lubas tal oma täkuga ratsutada. Oodo tegi vea ja lõi hobust, mispeale viimane kihutama hakkas ja noorhärra enda seljast maha viskas. Jaanus viis hingetu Oodo seljas Prohveti- Pärdi koopa juurde, kus vana eremiit noorhärrale elu sisse puhus. Kui Oodo üles ärkas ja talle meelde tuli, mis juhtunud oli, sai ta väga vihaseks ja hakkas teisi oma ebaõnnes süüdistama. Ta lubas Jaanusele piitsa lasta anda, kui viimane veel lossis nägu julgeb näidata. Ähvardused olid hirmsad ja mingil hetkel ei valitsenud Jaanus enam ennast ning Oodo sai korraliku lõuahaagi. Emmi karjatas, eremiit kiskus aga Jaanuse Oodost eemale. Ähvardades Oodo lahkus, Emmi tema järel aralt
Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära. Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu. Villem tõmbas sealt Kerli välja ja hakkas suitsu kustutama. Õnneks polnud kuskil tuld. Villem helistas ka 112-le ja sealt paluti, et keegi suurele teele vastu tuleks. Need, kes läksid, olid muidugi Reena ja Kätlin. Kiirabi viis Kerli Tallinnasse haiglasse. Peale seda ei kuulnud keegi enam Kerlist midagi. Ühel päeval sai Ann Arturi peale väga vihaseks ja jooksis metsa. Kaugemal metsas jäi ta magama. Kui ta tunni aja pärast välja ei ilmunud, hakkasid Villem ja teised teda otsima
Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu. Villem tõmbas sealt Kerli välja ja hakkas suitsu kustutama. Õnneks polnud kuskil tuld. Villem helistas ka 112-le ja sealt paluti, et keegi suurele teele vastu tuleks. Need, kes läksid, olid muidugi Reena ja Kätlin. Kiirabi viis Kerli Tallinnasse haiglasse. Peale seda ei kuulnud keegi enam Kerlist midagi. Ühel päeval sai Ann Arturi peale väga vihaseks ja jooksis metsa. Kaugemal metsas jäi ta magama. Kui ta tunni aja pärast välja ei ilmunud, hakkasid Villem ja teised teda otsima. Kui Ann kolme tunni pärast ärkas, kuulis ta ema häält hüüdmas: "Ann, kus sa oled! Annu!". Ann arvas, et ta kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka Villemi häält hüüdmas. Vaikselt ta vastaski
1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd, tüdrukud, õppimine)............................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.......................................................................................................13 1.1.5. Kristel Kriisa ,,Neetud" LIIGNE PIDUTSEMINE (alkohol, narkootikumid)......13 1.1.5.1 Kristel Kriisa.............................................
käitumine, keel ning meel. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Leeme 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Onu Vootele – Tark, ei usu jumalasse mitte ühestiki usut, ratsionaalne ja rahulik , vajadusel ka võitleja Pärtel (peeter)- Veidi lühikese temperamendiga, algseslt ssõber pärast võõrastav ja reetlik nong meelest nõrk munkade ja raudmeeste mõjudele. Hiie- Algselt arglik, on kasvanud üles majas paksult täis põhimõtteid, hiljem kui vabastatud füüsiliselt ja psüühiliselt on kindlam ja rõõmsam- lausa niipalju kindlam, et raiub maha püha hiie koos Leemetiga Tambet- Hiie isa, ultra konservatiivne, vihane ja eba mõistlik, meele mürgitatud tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest.
et päkapikkudega kokku saada, ja teele asuda. Niisiis ruttas Bilbo kiiresti-kiiresti kõrtsi poole. Reis võis alata! Nad ratsutasid mööda kääbikutemaad, rääkisid juttu, ja veetsid lõbusalt aega. Ühel hetkel aga märkas seltskond, et Gandalf on puudu. Kuid siis märkasid nad kaugel metsas lõket, kuna nad arvasid, et need on rändurid, siis asusid nad asja uurima. Bilbo läks esimesena, et asja kontrollida. Tuli välja, et need olid trollid Villem, Pärt, Tom. Kuna Bilbo oli murdvaras, siis proovis ta varastada ühelt kollilt rahakotti, aga see ebaõnnestus, kuna troll märkas teda. Tema karjete peale tulid teied päkapikkud, ka need võeti kinni ja pandi kott pähe. Siis aga ilmus Gandalf, kes ajas trollid üksteisega riidlema, siis aga tõusis päike ning trollid kivistusid päikese käes. Nad kõndisid tükk aega, kuni jõudsid haldjateni ning edasi Viimasesse Lahkesse Majja, kuhu nad jäid kaheks nädalaks.
Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb tuberkuloosi. Valjean täidab Fantine`ile surivoodil antud lubadust ning ostab väikse Cosette`i kõrtsmikelt vabaks. Aastad mööduvad. Valjean elab madalat profiili hoides Cosette`iga Pariisis. Cosette`i ning tudeng Mariuse vahel tärkab salaarmastus; Marius aga on osaline tudengirahutuste organiseerimises. Noored vannuvad teineteisele igavest armastust, kui pärast Javieri järjekordset ilmumist otsustab Jean Valjean koos Cosette`iga põgeneda Inglismaale. Saades aimu Cosette`i tunnetest Mariuse vastu, jätab vana mees plaani katki ja suundub ka ise barrikaadidele, et kasvõi oma elu hinnaga noormehe järele valvata. Mariusesse on omakorda kiindunud Cosette`i lapsepõlvekaaslane, tänavale sattunud kõrtsmike lihane tütar Eponine
Kontsert on sellega lõppenud ja rahvas saalis tõuseb oma kohtadelt, et vestelda. Sama teeb ka jutustaja. Kartes, et viibib keelatut pinnal, soovib ta lahkuda, ent selleks peaks ta läbi rahva trügima ja seda ta ka teha ei julge. Leinariietes vanem daam jutustaja kõrvalistmelt järgneb jutustajale rahvamassis ja pomiseb pidevalt midagi pahameelset. Jutustaja otsustab daamilt tema pahameele põhjust küsida ja saab vastuseks säärase lause ,,Kõik teavad ometi, et ta on alles siin majas matmata... Või ei tea te seda?" Jutustaja ei julge paljastada oma teadmatust. Hirm, et ta on sattunud privaatsele üritusele, kasvab. Järsku ilmub jutustaja kõrvale ennist laval esinenud tütarlaps ja kõnetab teda kui vana tuttavat. Ta palub, et jutustaja tuleks koos temaga kedagi Ollet vaatama. Jutustajal pole tegelikult aimugi, kes on Olle, kuid ta nõustub tütarlapsega kaasa minema ja nad siirduvad ukse poole, mida valvavad sõdurid. Tütarlaps vestleb veel pisut kahe ukse
Ta lahkub saalist mingi kõrvalukse kaudu, mida valvavad sõdurid. Sõdurite kohalolek ei üllata jutustajat. Oma pagulasaastate jooksul on ta nii palju näinud kõiksugu keelatud sissekäikude ees sõdureid seismas. Jutustaja tähelepanu koondub seejärel tütarlapsele, kes on klaverimängu lõpetanud ja nüüd lavalt publiku sekka suundub. Jutustaja leiab ta olevat kuidagi tuttavliku, justkui nad oleksid varem kohtunud. Nii on edaspidi peaaegu kõigi inimestega, kellega jutustaja selles majas kohtub. Nad paistavad tuttavad, ent ei saa seda kindlasti olla. Tütarlapsele läheb vastu üks kõrgekasvuline ja helevalgete juustega vanahärra. Jutustaja juurdleb, kas tegu on tütarlapse vanaisa, onu või lihtsalt peoperemehega. Jutustajas tekib kahtlus, kas ehk pidu pole mõeldud eraviisilisena. Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. 1
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust nad ostavad leiba ja piima
annaabi.ee 
