raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud üle Eesti ja ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ning soode äärealad. Rabakonn püüab toitu peamiselt õhtuti. Rabakonn sööb peamiselt mardikaid kuid ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või heinamaad, kuhu konnad kogunevad umbes 1 km raadiuses. Paaritumise ajaks värvuvad
jätame aga kesa alla puhkama, nii saab rohkem vilja. Me künname põlde hobustega, sest nii saab kiiemini. Kui päike juba maaserval oli, läksime perega koju õhtusööki sööma ning pärast seda magama. Meie maja on väike ja sellel on üks tuba. Toal on kolm akent. Kuna klaase aknal ei ole, käivad sinna ette puust luugid. Toal on ka puust uks. Toa keskel on ahi, mille suits pääseb välja akendest ja seina pragudest. Magamiseks on meil heinaga täidetud voodi, millel magab kogu pere. Majas on ka suur puust laud, mille kõrval kirstud, kus saab peal istuda. Maja seinad on tehtud palkidest ning katus on tehtud õlgedest. Me oleme selle maja oma kätega loonud. Elu om meil küll raske, aga kunagi pole aega igavust tunda. Töö täidab kogu päeva. Minu suurimaks rõõmuks on perega koosolemine. Stella Leego 7b klass
rändeaegseks toitumiskohaks. · Suurvee ajal võib üleujutatud luhtadel kohata arvukalt erinevaid pardiliike, väikeluiki, raba- ja suur-laukhanesid. · Suurvee alanedes tulevad siia toituma valge-toonekurg, must-toonekurg, sookurg, konnakotkad. Inimmõju · Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. · Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidakse. Kaitse · Lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena, siis on ka nende püsimine ainu-võimalik pideva inimesepoolse majandustegevuse tulemusena. · Niitmise ja karjatamise lõppemisel saavad lamminiitudel ülekaalu looduslikud protsessid, mille tulemusel hakkavad vohama võsataimed. Kinnikasvamise tulemusena kaob lamminiitudele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab
Seal peeti sugulase viiekümnendat sünnipäeva. Sünnipäevalapse üllatuseks tuli talle järve äärde esinema kauaaegne sõber Henry Laks. Henry Laksiga oli kaasas ka tema noorem poeg Rasmus Laks. Henry Laks on väga andekas inimene. Ta on nii muusik, kunstnik kui ka luuletaja. Peale selle on tal olemas tarbekunstniku diplom. Nooremana oli Henry Laks ka spordipoiss, kes tegeles kümnevõistlusega. Kontserdi toimumiskohaks oli suur peotelk. Telgi põhi oli kaetud heinaga ja vaatajate istumiskohtadeks olid kännud. Maas olid mitmed maaelu teemalised kaunistused: lehmaketid, vaiad, lüpsinõud ja pingid. Samuti kandis publik talurahva riideid. Henry Laks esitas oma repertuaari istudes kännu peal ja mängides saateks kitarri. Enne iga loo esitamist rääkis ta natuke nii endast kui ka oma lugudest. Kõigepealt vabandas ta oma käheda hääle pärast, kuna oli hiljuti haige olnud, kuid ei saanud loobuda ka pakkumisest oma sõbra sünnipäeval esineda
......................................................................5 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 6 2 Mis on tulevase äri sisu? Äri sisu on kasvatada kanu ja põllumajanduslikke saadusi ning neid töödelda ja edasi müüa. Otseseks plaaniks on alustada kanepikasvatusega ja sealt kõrvalt juurviljade , teraviljaga ja heinaga. Millist tarbija probleemi lahendad või millist kasu toob tarbijale ettevõtlus? Lahendan teravilja, juurviljade ja heina nõudlust väiksematel tarbijatel nt jahimehed, väikesed loomapidajad ja ülejääk läheb kokkuostu, kanepi seemned ning kanepi varrekiud lähevad samuti kokkuostu. Kui oluline selle äriidee teostamine on? Selle äriidee teostamine on minu jaoks väga tähtis, kuna talu on siiani tegelenud
Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime ja loomakooslused. 4.2 Inimmõju Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidi. Põhjustas mullaviljakuse püsimist üleujutuste ajal veega lamminiidule kantud muda sadestumine sinna. Seetõttu ei olnud vajalik lamminiite spetsiaalselt väetada. 4.3 Kaitse Kuna lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena (metsa ja võsa raiumine ning niitmine ja karjatamine), siis on ka nende püsimine ainuvõimalik pideva inimesepoolse majandustegevuse tulemusena
õhk on kõige kuivem. 18 25%-lise niiskusesisaldusega heina kogumisel lisandub veel pressimine kas suurtesse rullidesse või väikese tihedusega risttahukakujulistesse pallidesse. Küünis virnastatakse hein kogu virna kõrguses (5m) korraga. Pressitud heina virnastamisel tuleb pallid paigaldada ülekattega, et ei tekiks õhukanaleid, mille kaudu õhk kasutult väljuks. Selliste kanalite avastamisel ventileerimisel tuleb need lahtise heinaga täita. 5-10 kg soola lisamine 1 tonnile heinale võimaldab heina säilitada 2-3% võrra niiskemana. Lutserni ja ristiku puhaskülvidest on tänapäeval otstarbekam valmistada kuivsilo , mitte heina. Neid niidul säilituskuivaks kuivatades on varisemiskaod väga suured. Küünis ventileerida on võimalik, kuid siis tuleb vähendada kihtide paksust. Heinavirna kuivuse kindlakstegemiseks tuleb siis, kui ventilaator on vähemalt 6 tundi seisnud, see käivitada ja liikuda kerges riides üle virna
Karjamaid rajav inimene avas maastiku, tekitades juurde üha rohkem niite, aasu ja pargitaolisi kooslusi. Niisugused uued maastikud meeldisid arvukatele Eesti looduses algselt tundmatutele rohttaimedele, nagu näiteks mägiristik, angerpist, värv-varjulill, arukaerand ja keskmine värihein, millest paljude algkodu asub Lõuna-Siberi või Kagu-Euroopa steppides. Nende taimede seemned jõudsid Eestisse inimeste, kariloomade või söödaks varutud heinaga ning hakkasid siin idanema. Teadur Aveliina Helm püstitas oma doktoritööks materjali kogudes hüpoteesi, et veel tänapäevalgi võivad Eesti looduse liigirikkusandmetes peegelduda hilise rauaaja inimasustuse tiheduse jäljed. Umbes tuhande aasta taguse aja asulate kohta on arheoloogidel olemas üpris põhjalikud kaardid ning Helm ja tema kolleegid otsustasidki uurida, kas toonaste asulakohtade praegune liigirikkus erineb nende paikade omast, kus nii pikka asustusajalugu teada pole.
4 punkti (rasvunud) – paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) – väga paksu rasvakihiga. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Tiinuse 2. ja 3. kuul võib ute toitumus langeda isegi 0,5 punkti võrra. Sel ajal võib neile sööta vähemväärtuslikku sööta (näiteks põhku koos vähemväärtusliku heinaga) ilma, et see mõjuks negatiivselt loote kasvule. Kuid tiinuse 4. ja 5.ndal kuul on vaja utte sööta kvaliteetsete söötadega ja tugevalt, sest on teada, et tall kasvab viimasel kuuel tiinusnädalal 2/3 sünnimassist. 60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja imetamisperioodi alguses (imetamisperioodi 1 pool) juba 19 MJ. Talviste söötade kulu aastas: 5
antakse heina, kuid heina kogus võib söötmiskordadel vahelduda. Siiski tuleks mõtelda sellele, et suur hobune ei suuda kasutada korraga rohkem kui 2 kg jõusööta, poni veel vähem. Hobuse magu on väike ja ainevahetus kiire. Soovitatav on anda hein enne jõusööta, see takistab jõusööda liiga kiiret ahmimist ning kindlustab rikkaliku süljeerituse, mis valmistab seedeelundid ette jõusööda töötlemiseks. Parim oleks sööta jõusööta koos hekseldatud põhu või heinaga - nii ei saa hobune suurt jõusöödakogust sisse ahmida. Hobuse söögi ja töövalmidust, samuti seisundit (karvastik, lihavus, limaskestad) ja väljaheidete kvaliteeti tuleb pidevalt jälgida. Sööda maitsvust ja söötmisratsiooni tuleb vajadusel parandada, söödakoguseid suurendada või vähendada, allergiat põhjustavad söödad kõrvaldada, söötade kogusesuhteid muuta ja toitainetepuudust vajalikul määral korvata.
Talveperiood kestab meil u 7,5 kuud e 225...230 päeva, s.o 1. oktoobrist kuni 15...20. maini. Sel perioodil on lehmade ratsioonis rohusöötadest suuremal või vähemal hulgal heina. Päevased heina kogused olenevad silo ja põhu kogustest ratsioonis. Kui hein on ainsaks rohusöödaks, söövad lehmad seda keskmiselt 10...13 kg, maksimaalselt kuni 15 kg päevas Nii palju ei ole harilikult otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada lehmadelt eriti suuri toodanguid Heina kõrval antakse veistele talvel ka suviviljapõhku, mida varasematel aegadel veiste söödana rohkesti kasutati. Napi heinavaru korral söödeti lehmadele ja mullikatele 4...5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud loomakasvatusega riikides (ka Eestis) hakatud heina
- tüdrukud kartsid koos ja peitsid end kapi taha, vanemad hakkasid lina katkumast tagasi koju saabuma ning imestasid, mis siin toimunud on, kukk lendas katuselt alla, vanemad olid kurjad tütarde peale, minategelane nuttis, nad olid kapi taha kinni jäänud ja vanaemalt, Paulat ja emalt nõudis laste kättesaamine suurt pingutust - vanaema ja minategelane jalutasid koos lehmaga läbi lepiku, et teda kolhoosi aladel sealse heinaga sööta, kuna endal jagus seda vaevu talveks, seda pidi tegema salaja, muidu võis keegi peale kaevata - samal ajal kui lehm sõi, kudus vanaema seniks kuni lapselaps oma raamatud välja tõmbas ja neid kordamööda vanaemaga lugema tahtis hakata, vanaema luges, lapselaps kuulas, seejärel vaatasid nad koos raamatust pilte ja minategelane näitas vanaemale oma lemmikut ning vanaema niisamuti - seejärel hakkas minategelane vanaemale ette lugema, kuid tüdruku kurvastuseks selgus, et
Üldiselt põhinevad need aluspinna vahetusl soojenemisel või efektiivse kiiruse vähendamisel. Näiteks kasutatakse suitsukuhjasid ja lõkkeid toorest materjalist. Kuivades piirkondades võib külmadel öödel temperatuuri tõsta intensiivse kastmisega. 13. Kuidas mõjutab termilisi tingimusi mullapinna katmine? Sõltuvalt katte värviomadustest ja soojusjuhtivusest on multsimise e mullapinna katmise efekt erinev. Kuiva heinaga kattes alandab temperatuuri, kile põhjustab pealispinna soojenemist aga kile all võib muld olla jahedam. 14. Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus? Kunstlik niisutamine suurendab pinnase veesisaldust. See tõstab mulla soojusmahutavust. Muld muutub külmemaks, seda just suve alguses. Taimkate on paremini arenenud niisutataval alal. Liigniiskete mineraalmuldade kuivendamine toimib vastupidises suunas: liigniiskusest
väga palju Hiina, Jaapani, Kagu-Aasia, India ja Euroopa päritoluga tõuge: malai, (vana)india, a¸iili, belgia, vanainglise, uusinglise jt Söötmine Hea on anda kanadele purustatud konte - kas tooreid või kuivatatud, mitte küpsetatud (kaovad kanade jaoks tähtsad toitained). Rohtu võib kanadele ette visata nii palju, kui nad söövad, sest toit peab olema mahlakas. Talveks on soovitatav kuivatada nõgeseid ja neid toidu hulka peenestada. Sama võib teha kvaliteetse heinaga (valada peale keeva vett, et kõrred pehmeneksid). Kanapudrusse võib segada ka söetükikesi, et kõht korras hoida. Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas, umbes pool sellest võib olla antud ette teradena. Iseloomustus Kõiki neid iseloomustab kõrgejalgsus, väga võimsalt arenenud rinna-, jalgade ja tiibade lihasetik, tugev nokk, väga väikesed lokutid ja hari, liibunud sulestik ja kukkede väga lühikesed kaela- ja rübjaripmed ning sabasuled. Malai ja india võitluskanatõugude
Laudaperioodi jooksul uttede söödavajadus muutub, see tuleneb nende füsioloogilisest seisundist. Lambad on sesoonselt paarituvad ja poegivad loomad. Uted indlevad põhiliselt sügisel, augustis-septembris. Tiinus kestab 5 kuud. Poegivad enamasti talvel, detsembrist-märtsini. Vastavalt uttede füsioloogilisele seisundile tuleb talve jooksul muuta nende söödaratsioone. Laudaperioodi algul on uttede toitainete tarve väike ning selle võib katta ainult hea peenekõrrelise heinaga. Kahel viimasel tiinusekuul s.o alates novembrist, suureneb nende toitainete tarve 30...40% võrra ja proteiinivajadus isegi 40...50% võrra. Eriti suur on ute söödavajadus tiinusperioodi lõpul ja imetamiseperioodi algul. Selleks perioodiks tulevad jätta kõige paremad söödad. Lisaks heinale tuleb uttedele anda ka jõusööta. Imetavatele uttedele võimaluse korral ka mõnda mahlakat sööta - kartulit, juurvilja või selle asemel head silo.
Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Talviste söötade kulu aastas: Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Heina-silotüübilise söötmise puhul vajatakse ute kohta aastas 800 kg silo, 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Lammaste karjatamine Kultuurrohumaade rohi. Utt sööb päevas 7-8 kg karjamaarohtu. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste segud
Loomad söövad alati valikuliselt. 5 Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks. Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks Kuidas muutub rohumaa majandamise katkemisel ja millised muutused leiavad aset rohumaa taimekoosluses selle taastamisel metsast? Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht- kastevars, mätastarn, sinihelmikas. Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu
Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t. niidule jäeti kasvama ohtralt puudegruppe ja põõsaid. Puisniitudel varuti söödavihtu ja tarbepuitu, võrastik aga kaitses õhukest, alles arenevat mullakihti läbikuivamise eest ning võimaldas sellisest hõredast metsast heina varuda. Puisniite tekkis ka jõelammidele, kus üleujutused taastasid heinaga äraveetud orgaanilise aine ning luhahein kasvas jätkuvalt lopsak Lammipuisniitudel kasvavad enamasti pikaealised ja üleujutustele vastupidavad puuliigid nagu tamm ja sanglepp; iidsete voolusängidevallidel on ka teisi laialehiseid puuliike ja humalaga läbikasvanud põõsastikke jäänukeid endistest uhtlammimetsadest. Puude- ja põõsasterohked karja- ja heinamaad on teatud taime- ja loomaliikide esinemise suhtes võrreldavad põlismetsadega
Loomühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa, viis lammast. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht- kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1.Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. 2.Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht-kastevars, mätastarn, sinihelmikas. 3.Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu
Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis. Nüüd ütleb Uutsöl ekkele, et too võib tema juurde jääda, sest ta ei kavatse meile midagi halba teha. Ekke Moor on saanud Uutsölt kasetohtu, vaiu, nööri ja poronahku, nendest ehitab ta enesele kose kaldale telgi, ning katab selle seest sambla ja heinaga. Nüüd mõtleb ta, nagu oleks midagi puudu, aga tegelikult on tal kõik olemas, ta on ihuüksi oma telgis ja keegi ei sega teda, tal ei ole vaja eraldada telki kaheks, naised ja mehed, ta on rahul nii nagu ta on. Õhtu eel tuleb Uutsö ja teeb eeskojas tule, paneb lõhe patta ja hakkavad Ekkega niisama tühjast-tähjast rääkima. Uutsö räägib aga kuidas teised rahvad väärtustavad materiaalseid asju nagu kangad ja et oleks ikka palju raha
Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis. Nüüd ütleb Uutsöl ekkele, et too võib tema juurde jääda, sest ta ei kavatse meile midagi halba teha. Ekke Moor on saanud Uutsölt kasetohtu, vaiu, nööri ja poronahku, nendest ehitab ta enesele kose kaldale telgi, ning katab selle seest sambla ja heinaga. Nüüd mõtleb ta, nagu oleks midagi puudu, aga tegelikult on tal kõik olemas, ta on ihuüksi oma telgis ja keegi ei sega teda, tal ei ole vaja eraldada telki kaheks, naised ja mehed, ta on rahul nii nagu ta on. Õhtu eel tuleb Uutsö ja teeb eeskojas tule, paneb lõhe patta ja hakkavad Ekkega niisama tühjast-tähjast rääkima. Uutsö räägib aga kuidas teised rahvad väärtustavad materiaalseid asju nagu kangad ja et oleks ikka palju raha
o 1. oktoobrist kuni 15…20. maini. Sel perioodil on lehmade ratsioonis rohusöötadest suuremal või vähemal hulgal heina. Päevased heina kogused olenevad silo ja põhu kogustest ratsioonis. Kui hein on ainsaks rohusöödaks, söövad lehmad seda keskmiselt 10…13 kg, maksimaalselt kuni 15 kg päevas Nii palju ei ole harilikult otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada lehmadelt eriti suuri toodanguid Heina kõrval antakse veistele talvel ka suviviljapõhku, mida varasematel aegadel veiste söödana rohkesti kasutati. Napi heinavaru korral söödeti lehmadele ja mullikatele 4…5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt.
õhk on kõige kuivem. 18 25%-lise niiskusesisaldusega heina kogumisel lisandub veel pressimine kas suurtesse rullidesse või väikese tihedusega risttahukakujulistesse pallidesse. Küünis virnastatakse hein kogu virna kõrguses (5m) korraga. Pressitud heina virnastamisel tuleb pallid paigaldada ülekattega, et ei tekiks õhukanaleid, mille kaudu õhk kasutult väljuks. Selliste kanalite avastamisel ventileerimisel tuleb need lahtise heinaga täita. 5-10 kg soola lisamine 1 tonnile heinale võimaldab heina säilitada 2-3% võrra niiskemana. Lutserni ja ristiku puhaskülvidest on tänapäeval otstarbekam valmistada kuivsilo , mitte heina. Neid niidul säilituskuivaks kuivatades on varisemiskaod väga suured. Küünis ventileerida on võimalik, kuid siis tuleb vähendada kihtide paksust. Heinavirna kuivuse kindlakstegemiseks tuleb siis, kui ventilaator on vähemalt 6 tundi seisnud, see käivitada ja liikuda kerges riides üle virna
kõrval, norskamise kostel ei oleks see nagu õige uni. PEATÜKK ÜHEKSATEIST Põrgupõhjal jätkusid asjad vana viisi, algsed proovid saada Riia Mallet tädiks kutsuma ei õnnestunud. Siiski toimusid kaks suurt muudatust. Esimeseks hakkas Malle naabritaluga kõvasti rohkem läbikäima ja teiseks oli esimest korda Jürka elus puudjääke Põrgupõhjal, tema arust on siin palju hullemaid aegu läbielatud kus söödu vaid kartulit soolaga, kui loomad suudavad rohu ja heinaga elatud saada siis miks mitte inimene kartuliga. Kuid Mall vaidles vastu, et inimene ei ole ju loom.Kui Jürka küsis kes ta siis on? Mall mõtles ja vastas, et inimesel on kaks jalga, loomal neli. Aga mõlemad söövad ju suuga? Sellele jäi Mall vastuse võlgu ja edaspidi vältis suhtlemist peremehega, ja ega teine ka selle ule just kurb ei olnud, kunagi ei meeldinud tal tühi loba ja ta pigem paneks kõik tööle selle asemel, et kuulata neid lobisemas. Siiski
Rahvapärimusi rähnist: 1. Kes rähni pesa leiab, see pantku auk kinni (kus rähni pesa sees on) puupunniga. Ja pantku selle puu alla punane riie (rõivas), et kui rähn tuleb ja leiab, et auk kinni on pandud, siis lähab rähn ja toob niisuguse heina, kes augu vallale teeb ja kui auk vallal on, sadab see hein rähni noka vahelt punase rõiva pääle. Ja säält ei tule mitte rähn heina ära võtma, sest tema pelgab punast riiet. Ja selle heinaga võib kõiki lukkusi lahti teha, kui hein pane parema käe nimetissõrme külge". 15 RÄHN 2. Rähni verega püssi määrimine on üks püssi ,,arstimise" mooduseid. 3. Tema ilmumist elamu juurde, toksimist, trummeldamist ja hüüdu maja lähistel on seletatud kui halba ennet. Nii nagu teistegi endelindude (käo, ronga, tihase jt.) puhul
(49 x 15 = 735 m2 kogu pindala; sellest 1/5 = 735 : 5 = 147 m2; 735 147 = 588 m2 lehmadele; 588 : 7 = 84 lehma) 205. Kassikonservist jätkub kahele kassile 9 päevaks. Mitmeks päevaks jätkub sellest kolmele kassile? Vastus: 6 (2 x 9 = 18 : 3 = 6 ) 206. Koerakonservist jätkub kolmele koerale 8 päevaks. Mitmeks päevaks jätkub seda kahele koerale? Vastus: 12 ( 3 x 8 = 24 : 2 = 12 ) 207. 480 kg heinaga võib sööta ühte lehma 40 päeva, hobust aga 24 päeva. Mitmeks päevaks jätkub sellest heinast, kui sööta nii lehma kui ka hobust? Vastus: 15 ( 480 : 40 = 12 kg lehm päevas; 480 : 24 = 20 kg hobune päevas; 12 + 20 = 32 kokku päevas; 480 : 32 = 15 päeva) 208. Isa pani kartuleid kasti, mis mahutas 80 kg. Seal oli juba 12 5 kilogrammist kotti. Mitu kotti kartuleid saab isa veel sinna kasti panna? Vastus: 4
annaabi.ee 
