HEA ÕPPIJA Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA Tallinn 2012 2 HEA ÕPPIJA 3 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA 1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeri...
ÕPETAJA ROLL Väga oluline lähtuda aspektist, et õpetaja ei ole ainuke tark inimene, ning õpetada tuginedes õppija teadmistele. Seos õppestrateegiaga Oluline kasutada erinevaid meetodeid, kuna õppijate oskused, kogemused, teadmised on erineval tasemel. Õpetaja peab omama kannatlikust, olema ``kuulaja rollis``, olema hea diskuteerija. Kuid peamiseks ülesanneks on õpetejal osata suunata õppijat. NB! Mitte hoida totaalse kontrolli all! Õpetamise protsess peab olema suunatud õppija vajadustele, ning tekitama temas tahtmise ja julguse abi ja nõu küsima. Edukas õppimene - on dünaamiline protsess, millega kaasneb mõlemate poolte (õpetaja, õppija) aktiivsus e. kostöö e. suhtlemine. ÕPETAJA ÕPPIJA ÕPPIJA KURSUSEKAASLASED Seos õppestrateegiaga Strateegia valimisel peab ...
ÕPISTRATEEGIAD ÕPISTRATEEGIA MÕISTE Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks; eriti oma õppimise juhtimiseks aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad suudavad ise oma õppimist kontrollida ja hinnata. (T. Marandi, 2005) Iga õppija kuulub vastavalt oma kalduvustele teatud õpitüüpi ja võib arendada oma õpitehnikaid ja -strateegiaid, milleg...
… ja tema õppimine või mitteõppimine Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna. Õppimisel toetab mind vajadus saada uusi teadmiseid antud valdkonnas. Lisaks arendab ja rikastab õppimine õppija isikut. Pinnapealne õppimine on kasulik koolis, kus tuleb omandada liialt teadmisi erinevates valdkondades. Pealegi kui on kiire ja siiski on vaja po...
Perspektiivi Biheiviorist Liberaalne Konstruktiiv Humanistlik Kriitiline Progressiivne nimetus lik perspektiiv ne perspektiiv filosoofia perspektiiv perspektiiv perspektiiv Võrdluse alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pi...
Vaata tulemusi Laboritöö nr 6 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Küsimus 1 (6 points) Kui vaadeldava sulami (näiteks 50% Cu ja 50% Ni) mikrostruktuuris on ühte liiki kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. asendustüüpi tardlahusega b. sisendustüüpi tardlahusega c. keemilise ühendiga d. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6 Küsimus 2 (5 points) Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumis...
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasust...
Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused. Gerly Karjat Mis on konstruktivism? · Konstruktivism tuleneb sõnast konstrueerima (inglise keeles constructivism). · Konstruktivismi põhiidee: õpilane konstrueerib oma teadmised ise, tuginedes varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on või...
Mina haridusliku erivajaduse õpilase õpetajana. Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajadu...
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool ÕPPIMISEST Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Liia Hokkanen Tallinn 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED................................................................................................................4 ANALÜÜS ÕPPIJA ROLLIS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................9 ...
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. N...
SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1 Ergonoomika....................................................................................................................................3 2 Arvutiklassi ehitus............................................................................................................................4 1.1 Arvutiklassi asend......................................................................................................................4 1.2 Pindala.......................................................................................................................................4 1.3 Siseviimistlus.............................................................................................................................4 1.4 Arvutiklassi valgustus..................
BLISS-keel Blisskeel (BLISS-Symbol-System) on rahvusvaheline kõnet toetav ja asendav kommunikatsiooniviis, mills sõnad on asendatud graafiliste sümbolitega. Blisskeel on leiutatud ja välja arendatud Ch. Blissi poolt, kes sündis Austrias 1897.a. Tema elulugu kajastab eredalt selle keele arendamise motivatsiooni ja ajaloolist konteksti (Gangkofer 1993). Blisskeel loodi juba 1940. aastatel, kuid kõnepuudega inimeste kommunikatsioonivahendina hakati blisskeelt arendama alles 1970. aastatel. Kuna süsteem ei olnud esialgselt loodud puudega inimestele, siis asuti seda muutma ja täiendama. Blisskeel sobib eriti hästi sellistele kõnepuudega inimestele, kes kõnet küll kuulevad ja mõistavad, kui ei saa kõneorganite motoorse kahjustuse tõttu ennast häälikulise kõne abil väljendada (Günther, Benning 1994, 12). Blisskeele sümbol väljendab tervet mõistet, seega saab nende abil o...
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE Enesejuhitud õpiprojekt Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajali...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris (õppija) töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga töötamise riskitegureid, kuna õppija peab koolitöid teostama arvutis ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa t...
Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks ar...
1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes. Akadeemia pakub võimalust õppida sis...
Raahel Pärtel Sünniaeg: 9. august 1995, Tartu Aadress: Kaunase pst 12-A-2, Tartu 50704 Kontaktandmed: Telefon: 56498727 e-mail: [email protected] Perekonnaseis: Suhtes Hariduskäik: 2011- Tartu Descartes'i Lütseum 2002-2011 Tabivere Gümnaasium Teenistuskäik: Juuni - september 2011 Postimaja Toidupaar OÜ, klienditeenindaja Võõrkeelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel kõnes ja kirjas hea Vene keel kõnes hea, kirjas algaja Soome keel elementaarsetl teemadel kõnes keskmine, kirjas algaja Prantsuse keel - algaja Arvutioskus: MS Word, Excel, PowerPoint, Huvialad: ...
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele oll...
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
,,Psühholoogia klassiruumis" Kaaslaste mõju ja koostöö klassis Viis staatusrühma 1. Populaarne kaaslane suur positiivne eelistatus ja tugev mõju. Klassi liidrid, eeskujulikud õpilased, õpetajatele harilikult meeldivad. 2. Keskmine/armastusväärne keskmine positiivne eelistatus, keskmine mõju. Väga head klassikaaslased, koostööaltid, õpetajate jaoks meeldivad. 3. Hüljatud vähene eelistatus ja väike mõju. Vähe sõpru, ei pöörata tähelepanu, keskmised õppijad, õpetajad võivad neist mööda vaadata. 4. Tõrjutud suur negatiivne eelistatud ja suur mõju. Teiste vastu agressiivne, läviv omasugustega, väldib kaasõpilasi. 5. Vastuoluline suur positiivne ja negatiivne eelistus ning tugev mõju; tõrjutud ja populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele,...
Mari Maasikas Kännu mnt 11-28 Metsaküla 73122 Harjumaa Tel 5623 7745 OÜ Kaubakeskus Sõle 3a 11416 Tallinn 19.03.2015 Motivatsioonikiri Lugupeetud personalijuht Soovin kandideerida teie poolt välja kuulutatud konkursil OÜ Kaubakeskuse müügiesindajaks. Infot tööpakkumise kohta sain CV Keskusest. Minu hariduskäik ja eelnev töökogemus toetavad kandideerimise põhjust. Olen õppinud Tallinna Teeninduskoolis müüjaks ning käinud mitmel lisakursusel ja praktikal. Olen antud...
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
Muusikaretsensioon Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor, kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla s...
Milvi Erm Koolikorraldus I TÜ mag Lifelong learning and the low-skilled Knud Illeris (2006) Kokkuvõte Artikkel räägib madala kvalifikatsiooniga töötajatest tööturul ja sellest, kuidas seda probleemi lahendada. Madala kvalifikatsiooniga töötajad jagunevad Illerise järgi: 1. Täiskasvanud, kellel on kool pooleli jäänud, neil pole ametlikult ühtki olulist haridust tõendavat dokumenti. Enamusel neist on siiski töökoht, kuid aeg-ajalt on nad ka töötud. Mõned on saanud töökohal mingil määral ümberõpet, kuid kehv kirja- ja arvutusoskus piirab nende võimalusi tööturul. 2. Täiskavanud, kelle on küll kutsehariduses omandatud oskused oma ametiks, kuid tööturu majanduslik olukord on su...
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi...
Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav...
MINU VALMISOLEKUD TEENINDAJANA SWOT analüüs klienditeeninduses Õpetaja: Tallinn 2009 SISSEJUHATUS See SWOT analüüs on minu valmisolekust klienditeenindajana. Nagu õigele SWOT analüüsile kohustuslik on, tõin välja enda tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused, mis mind selle valdkonnaga seovad. 2 ANALÜÜS Strengths/ Tugevused: 1. Olen avatud suhtleja ja hea kuulaja; 2. Kiire õppija; 3. Valdan hästi inglise keelt, mille kaudu enamus suhtlemine välismaalastega käib; 4. Olen usin ja tubli töötaja; 5. Hea ajataju- tööle ei hiline kunagi, pigem olen alati varem kohal; 6. Kohusetundlik. Weaknesses/ Nõrkused 1. Võin olla mõnikord kiire unustaja; 2. Olen natuke arglik uusi asju proovima- alguses on kindlasti natuke harjumatu ennast korralikult sisse seada uue töökesk...
Tallinna Ulikool on avalik-oiguslik keskkool, mis on loodud Eesti parlamendiga 18.03.2005 aastal. Seal on erinevad valkonnad: · haridusteadused · humanitaarteadused · kunstid · loodusteadused · sotsiaalteadused · terviseteadused Tallinna Ulikoolil on oma mission, visioon ja oma vaartused: Mission- Toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. , , . Visioon- Olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hariduse keskus . , , - .. Vaartused- · avatus · kvaliteet · professionaalsus · ühtsus Tallinna Ülikool on kolmas keskkool Eestis. Seal õpib 10500 õpilast, umbes 15000 inemest käivad tasuta kursustele. Ülikoolis õpetavad 580 õpetajaid ja teadlasi. Tallinna Ülikoo...
Milleks põhiharidus? Ants Rootslane Pole ilmselt ühelegi teismelisele võõras teema, kui hommikul kooli minemise asemel magad ja eirad ärratuskella.Mõteldes, et miks see kool nii vara peab hakkama.Kuid olenemata sellest mida me mõtleme kohustab seadus meid koolis käima, vähemalt põhikoolis kuni 17.- aastaseks saamiseni.Põhiharidus on hariduslik miinimum, ning see tuleks kindlasti omandada.Põhiharidus annab sulle aluspõhja väärtushinnangute ja algteadmiste näol, et sinust kasvaks kohusetundlik iseseisev õppija, kes suudaks teha ise valikuid ning oleks väärikas kodanik. Kui sa oled omandanud põhihariduse, siis sul on pärast seda palju võimalusi edasiõppimiseks ja enda arendamiseks juba keskkoolis.Näiteks paljud põhikooli lõpetanud isikud asuvad õppima gümnaasiumis või kutsekoolis, et omandada endale piisavalt hea haridus millega hiljem tööle kandideerida.Tööturg on põhiharidusega ...
Soovituskiri 08.07.2018 Mari Maasikas töötas Tele2 Eesti AS 24.04.2017 kuni 26.08.2018 telefonimüügi konsultandina kui ka müügieksperdina. Tele2 Eesti AS kuulub telekommunikatsiooniettevõtete kontserni Tele2 AB, mis pakub soodsaima hinnaga kvaliteetseid telefoni-, mobiiltelefoni- ja kaabeltelevisiooniteenuseid 9 riigis. Meil töötab 283 inimest. Rohkem infot meie kohta leiab aadressil www.tele2.ee. Mari Maasikas on lõpetanud Tartu KHK koolis müügikorralduse eriala, omandades vajalikud teadmised müügikonsultandi erialal töötamiseks. Meil töötades läbis ta ka mitmeid erialaseid täiendkoolitusi. Mari Maasikas tööülesanded olid vahetu suhtlemine klientidega, kliendi vajaduste kaardistamine, kliendile õige toote ja teenuse leidmine, kliendi probleemide lahendamine. Nimetatud ülesandeid täites avaldusid Mari Maasikas järgmised oskused ja isikuomadused: usaldusväärsus, kiire õppija, meeldib suhelda inimestega, rõõmsameelsus, kannatlikkus, aus...
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist rõhuasetusega liidripotentsiaali arendamisele Karjääri plan...
Tugevad ja nõrgad isikuomadused valitud erialal Mina olen valinud oma erialaks autoplekksepatöö. Eriala valik on raske otsus, kuna sellega määratakse oma tuleviku suundumus. Kuigi ma polnud kindel peale põhikooli, kuhu minna ja mida teha otsustasin ikkagi autoasjanduse kasuks. Esialgu see ei pakkunud mulle suurt huvi, aga mida rohkem ma seda õpin, seda rohkem see mulle huvi pakub. Võib-olla see pole just see, mida ma tahaksin kogu oma elu teha, aga vähemalt ma saan juurde tarkusi ja elukogemusi. Minu erialas on nii valu kui vaeva, õnne ja rõõmu. Plekksepatööd õppides peab arvestama sellega, et see töö ei kuulu elukutsete hulka, millega tuleksid kõik inimesed ilma pingutamata toime. Et saada heaks plekksepaks peab hoolega õppima ja vaeva nägema. Kui mõelda korraks suvalise inimese peale ja panna ta mõttes tegema auto remonti, on enam kui kindel, et esimene isik, kes sulle pähe tuleb, selleks kohe kindlasti ei ...
Tallinna Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Kaarel Küla 11. klass Tallinn 2008 Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS......................................................................................................3 3. ÕPPIMINE................................................................................................................4 1. Õppimise mõiste...................................................................................................... 4 4. MÄLU OSA ÕPPIMISEL..........................................................................................4 2. Info salvestamine mälus.......................................................................................... 5 3. Salvestamine kui aktiivne protsess...............
Minu õpistiil Olen õppija, kes on võimeline uut materjali omandama nii omaette mõtiskledes, kui aktiivselt praktikumides või rühmatöös kaasa lüües. Mulle meeldivad konkreetsed ja selged ülesanded. Oskan olla tähelepanelik ja suhtun ülesannetesse hoolikalt. Õpin materjali järgides järk-järgult kõiki ülesannete loogilisi astmeid. Mõnikord on mul probleeme ülesannete ja teemade tervikliku mõtte tabamisega. Õpistiil võrreldes varasemaga Üks kõige suurem muutus mida olen märganud on see, et kui varem õppisin ma vanematele, et nemad rahul oleksid, siis praegu õpin ma ennekõike ikka iseenda jaoks. Õppimine ei tundu enam nii suure kohustusena. Tänu sellele pööran praegu õppimisele rohkem tähelepanu. Mida väärtustan Mina väärtustan pigem tasakaalu jõukusele. Minu jaosk ei ole raha, edu ja kärjaar esmatähtis. Enamus inimeste unistus on elada niimodi, et ei peaks raha pärast muretsema. Minu jaoks on tähits, et ma olen oma tööga rahul. Taha...
Eõppe korraldus Sisukord - Mis on e-õpe? - Mis on e-õppe eelduseks? - E-õppe korraldus - E-kursus - Miks valida e-õpet? - E-õppe eesmärgid - Võrdlus - Kasutatud allikad Mis on e-õpe? · Tehniliste vahendite kasutmine õppeprotsessis · Õpetamine osaliselt või täielikult arvuti ja internetivahendusel · IKT kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi · Õpe, mis toimub veebikeskkonnas Mis on e-õppe eelduseks? · Õpetaja huvi · Arvutite olemasolu · Hea interneti ühenduse olemasolu · ITK alaseid teadmised õpetajal/õpilasel · Õpetajatele tugiisikud tehnoloogia alal E-õppe korraldus ·E-õppe korraldus - administratiivse raamistiku ja regulatsiooni tagamine haridussüsteemi erinevatel tasanditel, et õpetajatel oleks võimalik ja motiveeritud IKT -d õppetöös tulemuslikult rakendada ning õpilastel e- õppes osaleda. ·Kuidas õppeasutuses õppetööd korraldada. ...
Koolis käia on huvitav, sest Eesti koolis on õpetamise tase kõrge, iseasi et õppimine võib olla raske. Siinkohal tahaksin välja öelda ka mõtte, et näiteks inimeseõpetuse tundides võiks õpetada ka õppimist. See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja õpetamist mängus jäävad asjad iseenesest paremini meelde. Minu jaoks huvitavad õppeaineid on keemia, geograafia ja inimeseõpetus. Õpilaste huvid on erinevad, mõnele meeldib inimeseõpetus, mõnele matemaatika. Kindlasti sõltub huvitavus ka õpetajast. Hea õpetaja teeb igava aine huvitavaks ja mõne õpetajaga võib muutuda igavaks muidu väga huvitav aine. Huvitavaid aineid on meeldiv ja kergem õppida. Seetõttu...
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid tak...
6. Õppeülesanne: Teemakonspekti läbitöötamine Õppija juhis: Tööta läbi 6. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mis on turunduskommunikatsioon? Turunduskommunikatsioon on turunduse mehhanism,mis reguleerib müüja ja ostja vahelist suhtlust,teabe edastamist ning vastuvõttu.Turunduskommunikatsioon on turunduse mehhanism,mis reguleerib müüja ja ostja vahelist suhtlust,teabe edastamist ning vastuvõttu. 2. Millised on reklaami eesmärgid? Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. 3. Nimeta efektiivse reklaami peamised omadused. Tekst peab olema tabav, aurusaadav. Pilt peab olema kooskõlas sellega mida reklaamitakse. Logo või tootemärk. 4. Mõtiskle, milline reklaam ja miks Sinule mõjub Minule mõjub reklaam mis on sisult huv...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meel...
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naerat...
Harry Potter ja tarkade kivi J.K. Rowling PEATEGELASED HARRY POTTER: on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Ta kandis ümararaamilisi prille. Otsaees oli tal välgunoole kujuline arm. RON WEASLY: on Harry parim sõber. Ron on veidi arg kuid hea südamega punapäine, kiitsaks ning kõhn poiss, kellel on suured käed ja jalad, lisaks veel pikk nina. KÕRVALTEGELASED HERMIONE GRANGER: tal oli kamandav hääl, tihedad kohevad satäänid juuksed ning üpris suured esihambad. Ta oli sigatüüka kooli kõige usinam õppija. RUBEUS HAGRID: heasüdamlik hiiglane, kes töötas Sigatüüka kooli juures metsavahina. Ta oli hiiglasliku kehaehitusega, suured paksud mustad juuksed ning suur habe mis kattis poolt tema nägu. Lisa...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadm...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT PRAKTIKA ARUANNE Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus Lk 3 2.Ettevõtte kirjeldus Lk 4 3.Tegevus praktikal Lk 5 4.Töökorraldus ettevõttes Lk 6 5.Menüüde analüüs Lk 7-8 6.Erivajadustega kliendid Lk 9 7.Enesekontroll ettevõttes Lk 10 8.Kokkuvõte Lk 11 9.Lisad ...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON aines „Väljendusoskus“ teemal KAUGÕPPE PLUSSID JA MIINUSED Üliõpilane: Andri Kaaremäe Õpperühm: IABB13 Matrikli nr: 154819 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn ANDRI KAAREMÄE 154819IABB 1. ESSEE EESMÄRGID Selgitada, kas kasulikum on õppida statsionaarses- või kaugõppes. Tuua välja kaugõppe eripärad, plussid ja miinused. Pöörata rohkem tähelepanu kaugõppe võimalustele ja vajalikkusele. 2. PÕHISÕNUM Essee põhisõnum on selgitada, kas kaugõpe on statsionaarse õppega samaväärne ning miks ikkagi on Eestis nii vähe inimesi kaugõppes. Autor proovib tähelepanu juhtida kaugõppe headele külgedel...
3.. Õppeülesanne: Õppija juhis: Tööta läbi 3. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mõtesta lahti mõiste tarbija ostukäitumine. Tarbija ostukäitumine on tarbija kui ostja motiveeritud nõudlusotsuste tegemine, mis tingib tegeliku tarbimisvaliku. 2. Kirjelda ostuotsustusprotsessi. Too näiteid enda kogemustest. 1.Alguses ma mõtlen ,et kas ma üldse vajan antud toodet endale või on mul juba umbes sarnane toode olemas.(retuusid) 2.Otsin informatsiooni ,et äkki ma leian konkurentite käest odavamalt. (retuusid) 3.Kaalutlen kust ikka osta ja kas mul on ikka vaja . Äkki ootan veel ,et äkki läheb odavamaks.Mul ju ei ole praegult nii palju raha jpm. 4.Kas ostan või mitte toodet ? 5.Ostan toote ära vaatan kas sain hea hinna eest või ei . Kui sain siis olen õnnelik kui ei siis petun . Kui läheb mööda pool kuud ja näen ,et retuusid maksid 2,50 ja mina ostsin 6ega siis...
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu. Suurema osa oma elust veedame kooli...
Amadeus Klassi tulles öeldi meile, et hakkame filmi vaatama. Pole eriti suur filmisõber. Üldjuhul tekib mul alati uni. Nüüd oli minu jaoks ees suur katsumus, et mitte magama jääda. Kuid üllatuseks oli juba filmi algus huvitav. Filmi vaadates tekkisid nii mitmedki emotsioonid, kurbus , naer , rõõm. Film ,,Amadeus" rääkis noorest, andekast noormest tema eluloost. Õigupoolest käis jutt Wolfgang Amadeus Mozart - st, läbi Antonio Salieri silmade. Kui võtta kokku minu teadmine temast siis need olid väga väiksed. Teadsin aind, et oli kuulus helilooja. Mozart paistis juba väiksena väga silma. Juba see tekitas hämmingut kuidas ta kinnisilmi klaverit mängis. Ta oli andekas ja kiire õppija. Filmis paistis igati välja Salieri kadedus tema vastu. See oli igati õigustatud, kuna Mozart oli lihtsalt kadestamist väärt. Salieri tegi kõik selleks, et Mozardi elu raskemaks muuta ja et lõpks ometi saaks ta tem...
Harry Potter ja tarkade kivi Tegelased hea ja halva teljel Kirjand Raamatus Harry Potter ja tarkade kivi on palju erinevaid tegelasi, paljude erinevate vaatevinklite, uskumuste ja tunnetega. On õppimisele pühenduvaid, kiuslikke, vapraid, argu, sihikindlaid ja tarku tegelasi. Järgnevalt tutvustan ja analüüsin raamatu tegelasi. Raamatu peategelane Harry Potter on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg, kes oma imikueas elas üle tapmiskatse, mida üritas sooritada kuri võlur Voldemort, kes tappis Harry vanemad. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas, mille pereemaks oli Lily Potteri ema õde ja see naine oli Harry ainus elus sugulane. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Peategelase parim sõber Ron Weasly on veidi arg kuid hea südam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
