Olev: Saab tehtud! Homseni! Kalev: Homseni! Roy: Olge kohal, head aega! [Kalev ja Olev lähevad oma öömajja. Üsna kohe viskavad end vooditesse. Olevi vaimustus ei lase tal aga magada. Mõtted püsivad isa sõnadel kaheksajalast. Kell pool 5 ajab ta venna üles, joovad tassi kohvi ja lähevad Roy juurde. Ta on peaaegu kõik juba valmis seadnud.] Roy: Oletegi kohal. Andke mulle hetk veel aega, siis liigume. Võtke need vestid ja pange selga. Panin paati nii võrgud kui ka harpuunid. Olete te varem kalal käinud? Olev: Oleme, aga vaid ahvenat ja haugi püüdnud. [Roy seletab meestele kaheksajalapüüki ja kõik kolm sammuvad Roy maja taga asuvasse paati. Tunnike paadisõitu ja võrgud pannakse vette. Oodatakse mõned tunnid, kuni Olev märkab vees suurt kogu.] Olev (näitab sõrmega kogu suunas): Vaadake sinna! Tundub, et kellegi saame kätte! Roy: Ole nüüd rahulik ja aidake ta mul võrku ajada. [Proovitakse tundmatut kogu võrku ajada
Keel Eesti esmaasukad olid Kunda kultuuri kandjad. Kunda kultuuri kandjate keelest on eesti keeles säilinud arvukalt sõnu. Algasukate keelt peetakse üheks protoeuroopa keeltest ning seostatakse Kunda kultuuri rahva keelega. Tööriistad Tulekindel kvarts - väikesed tööriistad (kõõvitsad,nooleotsad) Kristalne kivim - suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) Luust ja sarvest - töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) Päritolu Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Läänemeresoome rahvas ja keel kujunes välja alles pronksiaja lõpuks. Tänan kuulamast! KAS ON KÜSIMUSI?
Ühte gruppi kuulus mitu perekonda. Nad olid nomaadidest kütid-korilased. Neil olid keerukad jahi, sünni ja surma rituaalid, nende ajastul muutusid matused gruppides rohkem levinuks. Kromonjoonlased olid paremad kohanejad, kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda iseloomustasid luust ja põdrasarvest tööriistad. Esialgu olid iseloomulikud luust või põdrasarvest osaotsad, hiljem harpuunid. Nad kasutasid loomalõkse ja noolt ning vibu. Kromanjoonlased leiutasid nugadele käepidemed, kusjuures tera kinnitati bituumeniga juba 40 tuhat aastat tagasi. Kromonjoonlased leiutasid atlatli ehk viskepuu, mis oli luust või puust ja kasutusel odade viskekauguse suurendamisel. Nad lõid paremaid odaotsi, mis kukkusid pärast tabamist küljest ära või tekitasid suuremaid vigastusi. Nad hakkasid tähistama aega kuu faaside järgi
püüniseid. ehteid ja väikseid skulptuure (oli skulptuure, kooti kangast, arenes kujunenud kunst), kangast kududa, religioon. kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes
(algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6
Inuitid Inuit on ametlik nimi eskimodele, kes elavad Põhja Kanadas, Venemaal, Gröönimaal ja Alaskal. "Inuit" tähendab inimest nende keeles. Mehed Inuitid käivad iga päev jahil ,või kala püüdmas. Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest. Igas piirkonnas on erinev kultuur ja seetõttu erinevad nii mustrid Inuitide mantlitel ning nende pikkus ja paksus.
Nii et järelikult just tänu jääajale sai alhuse küll pigem algne kuid sellegipoolest väga tähtis ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Jääaeg tõi endaga kaasa palju kive ja rändrahne. Inimesed hakkasid valmistama tööriistu ja tarbeesemeid algul kivist. Samuti tegeleti ka küttimisega, mille saadused kasutati ära mitmeti. Toiduained säilitati kuivatamise teel ning küttimisest saadud luud olid toormaterjaliks kalapüügivahenditele nagu näiteks harpuunid jms. Hakati kasutama ka tulikivi, mille kvaliteet aja jooksul vähenes ning hakati siiski kasutama muid materjale. iustik , mis jääajal Eestimaad kattis, oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes ka praegu igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa
ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega. kammkeraamika levis neoliitikumis, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted. nöörkeraamika levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet, mis
kammkeraamikast) · Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus, küttimine korilus maaviljelus, kalapüük, korilus, küttimine
* moondekivimid * jaht põdrad ja koprad korjeperioodist sõltuvalt * rahvas lõunapoolt kivikirved, puuvarre külge (viskeodad, vibu ja nooled, * ajastu lõpul aastaringsed nahkrihmaga püünised ja lõksud); asulad ja ka Saaremaale * luud ja sarved ahingud, abilisteks koerad paigale jäämine harpuunid, nooleotsad, * rannarahvas tegeles * püstkodad pistodad, talbud, naasklid hülgeküttimisega kõplalaadsed esemed * korilus marjad, taimed, juurikate kaevamiseks juurikad, pähklid ja seened * tööriistade valmistamine
Elati gruppidena, mille liikmed olid omavahel suguluses (korilus, küttimine, kalapüük). Sugukond on omavahel suguluses olemate perekondade ühendus. Sugukonna elu juhtisid vanemad ja auväärsemad liikmed. Arenesid tööriistad: Kivist oda, nooleotsad loomaluudest nõelad, harpuunid. Esimene koduloom oli koer. Muistsete inimeste uskumused, kunstiteosed Muistsed kütid aitasid jahiretke õnnestumisele kaasa tantsides, põristades trumme ja lausudes kummalisi nõiasõnu, mis pidi kindlustama jahi kordaminekut. Lisaks trummidele kasutati ka vilepille. Paljud loodusrahvad usuvad, et kõigil olenditel ja loodusesemetel on hing. Seda uskusid ka muistsed inimesed.
Kett-morgensternidel oli pea ketiga varre külge kinnitatud, võisid olla ka lühikese varrega. Kilp - enamjaolt olid need tehtud puidust, kasutati ka raud- või pronksdetaile, peamiselt mandlikujulised, u. 2 cm paksused; 12. saj. muutub kolmnurksemaks, kumeramaks; 13. saj. muutub kilbi ülemine osa sirgeks, ratasaväelase kilp muutus väiksemaks ja jalaväelasel suuremaks. Tartse on ratasaniku kilp. Pavese jalaväelase kilp. Ammuküttidele kasulik. Laternkilbil oli mitu funktsiooni: harpuunid, mõõk, kilp ja latern (vastase pimestamiseks). Rusikakilp oli väike, levis vehklejate ja kahevõitlejate kasutuses. Raudrüüde täienedes vähenes kilbi osatähtsus ja hiljem kaob kasutuselt. Kiiver. Laastkiiver koosneb erinevatest osadest, laastud ja ring võivad olla pronksist ning vahemik on raudplaatidest või ka vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju:
eriti töödeldud nooleotsad, täiuslikud silmaaukudega püügivahendid Tööriistade Kivist, luust, puust, Tulekivi, Kivi, luu, sarved valmistamise materjal tulekivi, kvarts, sarved moondekivi,luu, Kunda kultuuri tunnus merevaik luu ja sarvesemete rohkus Tarbeesemed Ahingud, harpuunid, Savinõud, ehted nooleotsad, pistodad, naasklid, (valmistatud luudest ja sarvedest) Matmiskombed Maeti asula Kalmistud asulatest territooriumile, ka väljaspool kõrgematel elamu põranda alla. küngastel, surnud
.. Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi kaapimisel, luu- ja puitpinna tasandamisel), uuritsad.pistikterad, uuritsad(sarvede töötlemisel ja tükeldamisel),kivikirved(väiksemaid nim. talbadeks), ahing(kalapüüdmisel),jäätuur(jäässe augu lõhkumisel),algelised võrgud, luust konksud( ka kalapüüdes),harpuunid(suuremate veeloomade küttimisel) Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude tüüp/kaunistatud kammitaolise esemega/seostatakse uute hõimude saabumisega/kütid ja kalastajad/tööriistade valmistamis oskus võrreldes varasemaga tublisti arenenud/tulekivist kirved lihvitud üle terve pinna(varasemalt oli ainult tera)/Kristallsetest ainetest kirved ja talvad/surnuid sängitati asula
Vastus. Keskmisest kiviajast e. Mesoliitikumist, IX aastatuhande algus eKr, Pulli Küla. Kunda kultuur-oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. 6.Millised olid vanimate asukate tööriistad, tegevusalad ja päritolu? Vastus. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Tööriistad: kivikirved, ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad. Tegevusalad: kalastamine, jaht, korilus, hülgeküttimine. Päritolu: soome-ugrilased, indoeurooplased 7.Millist kultuuri nimetatakse kammkeraamika kultuuriks? Vastus. U 4000. eKr. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad.
3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV Ajalooline aeg Mesoliitikumis kõige rohkem tegid inimesed endale riistad kivist, luust ja sarvest: o tulekindel kvarts- väikesed tööriistad (kõõvitsad, nooleotsad) o kristalne kivim-suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) o luust, sarvest- töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) KIVIAEG Kiviaeg on muinasaja vanim ja pikim ajajärk. Väljanägemiselt sarnanesid inimesed küll ahvidega, kuid nad kõndisid kahel jalal ning oskasid valmistada kivist ja puidust algelisi tööriistu. Nad oppisid kasutama ka tuld. Alanud jääaeg hävitas loodust ja loomastikku. Eesti alad vabanesid jääst u.11 tuhat a. tagasi ja siin sai võimalikuks looduse ja inimeste elu. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta
suhteliselt sarnane. Elatuti suurte imetajate küttimisest (mammutid jt suurulukid), tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Erinevalt neandertalllastest asustati ka tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul positsioonil olevatest lähisugulastest, kelle tööjaotus tulenes nende soost: mehed tegelesid valdavalt küttimise ja kalastamisega, naised korilusega. 2.3
Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased. Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Mõnedes tolle aja asulakohtades moodustavad hülgeluud valdava enamiku loomaluudest. Seda seletab kaubavahetuse elavnemine Läänemerel. Ilmselt olid hülgerasv ja nahad juba tol ajal hinnatud kaup. Hülgerasvaga võidi kaubitseda veelgi varem. Seda on toodud seletuseks kammkeraamika tüüpi savinõude levikule Läänemerel. Vanimad harpuunid tehti luust. Rohkete hülgeküttimisele viitavate leidudega pronksiaegsed asulad Eesti rannikul ja saartel moodustavad üsna omanäolise kultuuri, mis erineb teistest samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni möödunud sajandini, kuigi arheoloogilised leiud hülgeküttimise järjepidevust otseselt ei kinnita.
kalapüügist ja korilusest. Eestis (u 8700/8550 – u 4000 eKr): * Pulli etapp (kultuur) – eripära: Eesti kõige vanem. Pulli asulakohas toimusid arheoloogilised kaevamised 1971. aastal. Umbes 9000. a eKr. *Kunda etapp (kultuur) – pole võimalik eristada erinevaid kihte. Kunda Lammasmägi asus malaveelises järves. Kunda tsemenditehase rajamisel leiti loomaluid ja kalapüügiriistu jne, mis on pärit kiviajast. Kunda (kultuuri) etapi luu- ja sarvesemed: harpuunid,nooleotsad, ahingud. (Kunda asula kasutusel 8700 – u 1700 eKr) *Sindi-Lodja etapp (kultuur) – merele lähemal, kui Pulli asula. Pärnu jõe äärest mitu km mere poole. Leidi sellest asulast kalade luid, mis näitab, et 6000eKr osa rahvastikust orienteerusid merel. Tegelesid merekalapüügi ja hüljeste küttimisega. Tõi kaasa Lääne-Eesti väikesaarte asustamise. Näitab tollaagsete inimeste orienteeritust merel – iseloomulikuim tunnus.
1. Varapaleoliitikum (2,6/2,5 mln 200 000 a tagasi) Olduvai (2,6/2,5-1,4 mln a tagasi), Acheuli kultuur (1,4 mln a 200 000 a tagasi) 2. Keskpaleoliitikum (200 000 40 000 a tagasi) Moustier kultuur 3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr) V Olduvai Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka A tulekivist eraldatud killud R A Acheuli Homo erectused. Pihukirved osa löögikiviga töödeldes, osa nn pehme lööktehnikaga (luu või sarvega) K Moustier Neandertaallased. Levallois' tehnika, eesmärgiks valmistada kindla kujuga tööriist.
Suuremad asulad olid loomulikult veekogude ääres. Paraku pole aga tänapäeval nii häid võimalusi, et saaks kindlaks teha, et mingis kohas elati nii pikka aega ja teises naa pikka. Kõige põhjalikumalt on uuritud Pulli asulakohta, mis leiti 1968 a. Kunda Lammasmägi oli väike küngas, mis oli paar meetrit üle veepiiri. Suur osa leide, mis on Kundas toimunud kaevamistel avastatud, on osaliselt Lammasmäelt, kus rahvas elas aga huvtavamad leiud on olnud kunagise järve põhjast (ahingud, harpuunid, nooleotsad). Kiviaegsetes asulakohtades on alles enamasti kivihunnikud, kus on tulejäänused (söetükid jms), teiseks võimaluseks nende kivikuhjatised polnud ainult enesesoojendamiseks vaid seal sai ka liha küpsetada. Teine võimalus, et kuumad kivid aeti auku, peale panid mullakiht, sinna peale liha, jälle väike mullakiht ja sinna peale lõke. Kiviaja uurijad on arvanud, et kiviajainimesed elasid püstkodades, kuid märgid viitvad, et elamised on olnud pikliku muna kujulised
Leitud mitmesuguseid esemeid, sh tulekiviesemeid. Eriti palju tulekiviesemeid ei kasut( ei ole eriti leitud).See on Kunda kultuuri kõige vanem asupaik. Kunda Lammasmäe asulapaik avastati juba 19 saj, mis oli I kiviaegne asulapaik. Küllaltki varakult leiti , et Kunda asula on kõige vanem. Märgati ka , et selliseid asju on leitud ka läti ja Leedu aladelt. Tunnustati kultuurina mistõttu tunnustasid Kunda kultuuri nime ka Läti ja Leedu arheoloogid. Kunda kutuuri luu ja sarveesemed: harpuunid, nooleotsad ja ahingud. Harpuun on veeloomade püüdmiseks ahing on kalade. Kunda kultuuris lihvitud kivid olid esialgsel kujul olemas, kuid hiljem hakati neid aktiivsemalt kasutama. Erinevus on tingitud kohalikest loodusoludest ja maavaradest. Kalapüüdmine heal tasemel. Niinekoorest osati juba võrke punuda 8500 ekr. Kasut ka luust õngekonkse. Peamiseks osutus loomade küttimine. Hüljeste küttimine, kobraste , põhjapõtrade.Korilus. Ei tunta kalmistuid
Kõige olulisemad asulad on Kunda, põhiosa leide on leitud järve settetest. Kõige vanem on Pulli asula, mis avastati 1967. See dateeriti aastatesse 9000 eKr. Seal oli tuleasemesse kuhjatud kive (et sooja hoiaks). Sealt on leitud ka mitmeid väikseid tulekiviesemeid, nende seast väärivad tähelepanu tumedast tulekivist esmed. Kunda kultuur levib väga laialdasel alal, sellele on iseloomulikud sarvest ja luust tööriistad. Domineerinud on ahingud ja harpuunid. Ahinguga(peenem) püüad kala ja harpuuniga veeloomi. Sarvest on õõnestatud isegi kirvepäid. Kunda kultuur on paljudest lõunapolsetest kultuuridest ette jõudnud kivi lihvimise poolest. Kunda ja Pulli asulas on kõige tähtsamad loomad olnud koprad ja põdrad. Sindi-Lodja asulates on kõige rohkem olnud (35%) viigri (hüljes) ja (35%) metssea luid. Varem metssiga ei olnud. Hülgepüük -> käidi merel, paadid? Minnakse järjest kaugemale ka, 5800 eKr jõuti Saaremaale
kivisse auke puurida. Selles kultuuris oli üks oluline jahiloom metshobune, on leitud metshobuste luid. Oldi kavalad ja püüti hobuseid. Valiti välja kari, mis piirati ümber, aeti kõrge kalju peale, hobused kukkusid alla ja inimesed said liha. Kalju alt on leitud umbes 10k hobuseluustikku. Solutre'i kultuuri inimesed olid päris kavalad toidu kätte saamises. Hilispaleoliitikumis ilmub päris palju luust ja sarvest tööriistu. Kütiti palju erinevaid loomi. Ilmusid ahingud ja harpuunid, millega sai hästi kalu püüda. Harpuuniga sai ka metsloomi püüda. Harpuun on oda külge kinnitatud teravik, mille küljes on nöör. Kostjonki asulas olid mammutitele spetsialiseerunud inimesed. Selle elanikud püüdsid mammuteid ning sealt on leitud üle tuhande mammutiluu. Luid kasutati elamute ehitamisel. Mõned asulad spetsialiseerusid ka põhjapõtradele. Madeleine'i kultuur: pool miljonit aastat tagasi hiinas - tuli. Leiti koopast paks tuhakiht. Euroopas umbes 400k tagasi
veeloomi. Lihtne harpuun koosneb kiskudega teravikust ja varrest, mis on kinnitatud nööri või trossi otsa. Selliseid harpuune liigutati tavaliselt käsitsi. Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada. Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanuseid koopamaalinguid harpuunitud hüljestest. Enamik kiviaja tingimustes elavaid hõime tundis harpuune ja mõnigi neist oli harpuunide ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei küttinud kunagi krokodille ja kartsid neid: "Kas sa saad tema nahka
annaabi.ee 
