Kas haridus on investeering? (0)

Kas haridus on investeering ?
 
„Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea,” kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks . Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega suured kulud. Kas haridusele kulutatud raha on otstarbekalt kulutatud ning kas haridus on investeering, mis end tulevikus tasub?
Kuigi tasuta haridust ei eksisteeri, on meie riigis võimalik vähemalt põhiharidus omandada üsnagi väikeste kuludega . Samas ei tohiks meil eksisteerida erakoole, mis väidetavalt pakuvad parema kvaliteediga hariduse omandamise võimalust, kuid samas nõuavad selle eest õppemaksu. Sellega on eelistatud rikkamad inimesed. Riik peaks sellise ebavõrdsuse suhtes midagi ette võtma, et põhihariduse omandamiseks oleksid kõigil võrdsed võimalused.
Aastakümneid on Eestimaal teatud: oleme väike rahvas, kes saab suur olla ainult oma vaimult. Vaimusuuruse annab inimesele haridus. Teame, et sellest oleneb noore inimese positsioon ühiskonnas ja elukvaliteet tulevikus. Ma ei pea õigeks võimalust, kus tudeng lubatakse ülikooli sammaste alla alles pärast raha üleandmist. Riik peaks haridusega kaasnevat investeeringuriski osaliselt enda peale võtma.
Mina olen haridusse suhtunud alati kui investeeringusse tulevikku, sest ma tean oma lähedaste kaudu, et tänapäeva ühiskonnas on nõudlus vaid kõrgekvaliteedilise tööjõu järele, mis eeldab kõrgharidust. Investeerides sellesse, pean arvestama, et see ei ole ühekordne investeering, pigem pikaajaline ja kokkuvõttes ainult minule tulutoov, kuna sellest sõltub minu tulevane töökoht.
Et saada endale korralikku tööd, peab olema tugevat tahtejõudu, et õppida, ning haridustki tuleks väärtustada. Siiamaani olen hariduse omandamisel saavutanud kõik oma eesmärgid ning mingil määral läbi selle ka tulevikku investeerinud. Järgmiseks oleks soov vaid ülikool lõpetada, samas ei piisa ainult ülikoolidiplomist, et ennast ära elatada. Peale kraadi peaks olema ka kogemusi, mis nõuab täiendkoolitusi, lisakulusid ja veel lisaks õppimist.
Viimastel aastatel on eestlaste võimalused hariduse omandamiseks avardunud. Nii diplomi kui ka kogemuse saab omandada paljudes Euroopa ülikoolides õppides, aga välismaale õppima pääsemine on suhteliselt keeruline ja raske protsess. Lisaks sellele, et piiritagustesse ülikoolidesse on suured järjekorrad, peavad ka teadmised olema sellel tasemel, et teistele konkurentsi pakkuda ning endale koht kindlustada. Niisama proovima minna ei ole erilist mõtet, tuleb kindla peale välja minna.
Mida mitmekesisem ja põhjalikum on noore inimese haridus, seda hinnatum on ta tööturul. Meie juhtivad firmad hindavad töötajate valikul välismaa kõrgkoolides omandatud haridust kõrgelt, kuna välisülikoolides õppinu on sageli avatum ja oskab oma teadmisi praktikas paremini kasutada kui Eesti kõrgkoolis õppinu. Võimalus väljaspool Eestit õppida on majanduslikult jõukohane kahjuks ainult vähestele, kuid sellele kulutatud raha on kindlasti suurepärane investeering tulevikku.
Seoses Euroopa Liiduga liitumisega avanesid meile ka Euroopa tööjõuturud ning sellega on mõningal määral kergendatud töö saamine liikmesmaades. Rahvusvahelises ülikoolis õppinud ja selle lõpetanud noortel on kahtlemata suuremad võimalused sobiva töökoha leidmisel kogu Euroopas.
Mitte kõik inimesed ei ole aru saanud hariduse vajalikkusest . Paljud elavad nii öelda üks päev korraga ja ei mõtle tulevikule, ei arvesta sellega, et haridus on investeering. Ainuüksi sellest arusaamine sunniks paljusid paremini õppima ning samas aitaks nii rahval kui ka riigil haridust väärtustada.
Hariduse omandamine peaks olema eelkõige iseendale ja vabatahtlik, sest kui sunnitakse õppima tekib tunne, et seda tehakse kellegi teise jaoks. Praeguse haridussüsteemi kohaselt jääb mulje, et üliõpilane õpib riigi jaoks, sest riik võimaldab talle tasuta kohta ülikoolis, ning hariduse omandamine oleks nagu riigi poolt määratud kohustus.
Elu pakub meile järjest rohkem valikuid ja võimalusi. Tänapäeva noor peab tegema keerulisi otsuseid, mis mõjutavad, vähemal või rohkemal määral tema tulevikku. Ei eksi see, kes seab esikohale hariduse.