Keskmeks organisatsiooni struktuur Ei ole üht universaalset tõhusat süsteemi On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga 9. Süsteemiteooria mõjud organisatsiooni mõistmisel Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10. Kõrge ja lameda organisatsiooni tunnused. Kõrge- mehhanistlik (kõrge astmeline, madal hargnevus, väike juhtimisulatus) Lame- sümmeetriline (madal astmeline, suur hargnevus, suur juhtimisulatus) 11. Formaliseeritus, reeglite tähtsus Ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegelei, protseduure või informaalset suhtlust 12. Tsentraliseeritus, selle mõju organisatsioonile Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus, mitte alumisel tasandil 13. Vertikaalne ja horisontaalne diferentseerumine
hülga. Määrduvus määrdub küllaltki kergesti, sest kangas ei ole väga tihe ja sile. Samas on määrduvus väiksem kui näiteks villasel riidel. Määrduvust vähendab ka see, et kangast on värvitud. 8. Kanga tehnoloogiline töötlemine Vastupanu lõikamisele väike, sest kangas on õhuke, kerge ja mati pinnaga. Libisemine ei libise, sest pind ei ole libe. Võimaldab lõigata detaile väga täpselt ja üksteise peale ladustada. Hargnevus suur hargnevus, eriti lõimelõngade hargnemine koelõngadest, sest kangas on jäik ja lõimelõngad on peenemad, suurema keerdumusega, jäigemad ning siledamad. Läbitavus nõelaga hea kui valida sobilik nõel ja niit. Lõngade kaarduvus vähene, sest riie on küllaltki tihe ja lõngadevaheline side on suur. Kokkusurutavus ei ole kokkusurutav. Kokkusurutavad on paksud ja kohevad riided, antud kangas on õhuke ja jäik.
Väikese tolmuvastuvõtlikkusega on tihedad sileda pinnaga reeded, suurega koreda pinna ja struktuuriga riided. (Kivilo, Pedriks 1988) 9 29. oktoober 2010. a. TTKK 3. KANGASTE TEHNILISED OMADUSED Tehnoloogilised omadused on riiete libisemine, kokkutõmbumine, läbitavus nõelaga, lõngade kaarduvus ja hargnevus, kokkusurutavus ning triigitavus ja pressitavus. Libisemine oleneb riide pinna ehitusest ja omab tähtsust kangaste ladestamisel, juurdelõikamisel ja õmblemisel. Kokkutõmbumine on kanga pindala vähenemine märgumisel, pesemisel ja kuumniiskel tötlemisel. Kokkutõmbunime on negatiivne omadus, sest see põhjustab riide kadusid ja alandab õmblustoodete kvaliteeti. Kuumniiskel töötlemisel on riide kokkutõmbumine aga
• Juhid peavad kohanema situatsiooniga • Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond,seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatud osavaldkondadeks) ja integreeritud 9.Süsteemiteor.mõjud: • Organisatsioon kui avatud süsteem oma allsüsteemidega (eelmise saj 50-ndad aastad) • Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10.Kõrge ja lameda org.tunnus: Tüüp A (mehhanistlik) • kõrge astmelisus • madal hargnevus • väike juhtimisulatus • kõrge formaliseeritus • kõrge tsentraliseeritus • selge käsusüsteem • enam vertikaalne kommunikatsioon Tüüp B (orgaaniline) • madal astmelisus • suur hargnevus • suur juhtimisulatus • madal formaliseeritus • madal tsentraliseeritus • otsustamine ja vastutus igal pool • kommunikatsioon enam horisontaalne 11.Formaliseer.reeglite tähtsus:
tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Erinevateks strateegiateks on näiteks selgitamine, palumine, meelitamine, ähvardamine, veenmine. Eesmärgi püstitamine ja strateegia valik eelneb ütluse loomele. Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a
efektiivsusele K. Marx (1818-1883) – võõrandumise mõiste sissetoomine – töö produkt võõrandub tegijast, demokraatia nõue E. Durkheim (1858-1917) – formaalse ja mitteformaalse organisatsiooni eristamine sotsiaalete vajaduste tulemina Organisatsioonide tunnused Kõigile organisatsioonidele iseloomulikud tunnused: Vertikaalne struktuur (astmelisus) Horisontaalne struktuur (hargnevus) Juhtimisulatus Formaliseeritus (reeglite hulk) Tsentraliseeritus (otsuste tegemise viis) Bürokraatia Klassikaline koolkond Viljelesid majandusorganisatsioonide juhid (alusepanija F. Taylor, 1911, F. Ja L. Gilbreth. H. Gantt) Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil.
4-õitsemise faas 5-valmimisfaas Peenesevahelise lina teisenditeriku tunnused Vahepealne Tunnused Kiulina Õlilina Lamavlina lina Taime kõrgus 70-125 cm 50-70 cm 30-50 cm 50-60 cm Varre Nõrgalt Tugevasti Tugevasti Ei hargne hargnevus hargnev hargnev hargnev Varte arv ühe 1 1...2 4...5 4...6 taime kohta Kuparde arv 9-12 15-25 30-50 30-40 taime kohta 1000 seemne 3,7-5,5 4,5-6 4-8 2,7-5 mass g Õli sisaldus 35-39 38-42 38-45 40-42 seemnetes(%)
mustriga.Vaatluse tulemusena võib tuvastada mõningaid kortse, mis kanga rippu vajuma asetades välja ei lange. Drapeeruvus on keskmisest halvem, ehk et kangas ei lange hästi, kuna on kerge, mis on omane keemilistele kiududele, kuna looduslikud kiud on keemilistest tavaliselt raskemad. Kangas ei ole väga elastne, venib vaid mööda kanga diagonaali. Kangas tundub olevat üsnagi peenekoeline ja tiheda sidusega. Lõngade suhe ei ole mõlemal poolel võrdne. Sidus on suhteliselt tihe ja tugev, hargnevus on keskmisest väiksem. Tegemist on kombineeritud sidusega (Foto 2). Esmasel vaatlusel hakkab silma särav hõbeniit. Kanga koesuunas jooksevad mustad niidid ja kaks valget ning lõimesuunas valged, mustad ja üks hõbeniit. Katsumise tulemusena ütleks, et tegemist ei ole väga n.ö. külma kangaga. Lõngad on keskmisest peenemad, üsnagi ühtlased ja siledad. Foto 2. Miskoobi foto teisest kangast
Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides — H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi(ризоморф)(Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Intertekstuaalsus tähistab ühe teksti tähenduse kujundamist teis(t)e teksti(de) poolt. (связь между текстами, с помощью которой могут ссылаться друг на друга). Intertekstuaalsuse hulka kuuluvad näiteks vihjamine, tsiteerimine, plagieerimine, tõlge,pastišš ja parodeerimine.
Elemendi semantiline lisatähendus. Mitteluule elementide tähendused tulenevad struktuurist. Elemendi grammatiline, formaalne tähendus. 1. Mis on poststrukturalismi kui lähenemise aluseks? Nimetage poststrukturalismi olulisemad suunad. Põhiobjektiks on mittestruktuur, struktuuri pahupool. Kirjandusliku teksti tähendus pole struktuurist tuletatav, vaid on midagi ootamatut/ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse RISOOMI mõistet vastandina struktuuri korrastatusele domineerib hargnevus, keskpunktita korrastamatus. Püüdleb subjektiivsuse poole, struktuuri võim tuleb paljastada ning sellele vastu hakata. 2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst elab teiste tekstide keskel ja nende mõjuväljas, see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam
kaartidesse, nii et isik peab algselt ainult programmi looma ja siis panema kaardid masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud kaartide silmuseid, et kontrollida mehhaanilist kalkulaatorit, mis oleks kokku pannud tulemused baseerudes eelnevate arvutuste tulemustele. See masin oli ka mõeldud töötamaks ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnud Turingi masinale vastavate võimalustega. Ada Lovelace, imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel
määratlemine, mille struktuur ei sobi teistega. Tema arvates tekstidel sisemine ambivalentsus, mis muudab lugeja tõlgenduse oluliseks. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel?
5) vastuolude ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks meetmete väljatöötamine. TÖÖJAOTUS kujutab endast ettevõtte või asutuse eesmärkidest tuleneva tegevuse ja toimingute jaotamist neid täitvate üksikisikute ja rühmituste vahel. Astmelisus väljendub selles, et tööjaotuse tulemusena lisanduvad organisatsiooni ülesehitusse uued tasandid. Avalik juhtimine Hargnevus mingi tööde või toimingute kogumi lõhenemine. Eesmärgipärastumise kaudu jaotus: 1) iga üksikisik või allüksus täidaks ainult üht või mõnda lähedast ülesannet, 2) iga inimene saaks oma erialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi võimalikult täielikult rakendada; 3) allüksused moodustatakse eeldusel, et sinna kuuluvate inimeste töö oleks samalaadne või ükstesit täiendava iseloomuga ning et allüksusest kujuneks organisatsiooni eripärane, tihe ja töövõimeline osa.
Eelidandamiseks sobivad õhurikkad köetavad valgusküllased ruumid. Idandatakse spets. kastides. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse temp. hoidlas. 20.Lina teisendite rühmad Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. Tunnused Kiulina Vahepealne lina Õlilina Lamav lina Taime kõrgus cm 70-125 50-75 30-50 50-60 Varte hargnevus ei hargne nõrgalt hargnev tugevalt hargnev tugevasti hargnev Varte harv ühe taime 1 1-2 4-5 4-6 kohta Kuparde arv 9-12 15-25 30-50 30-40 1000 seemne mass 3,7-5,5 4,5-6,0 4,0-8,0 2,7-5,0
Paronüümid moodustavad paronüümipesi häälikuliselt ja tähenduselt sarnaste sõnade kogumeid. Paronüümia teke: samale tüvele lisatakse erinevaid tuletussufikseid, nii et moodustub paronüümipesa, s.t sama tüve juurde kuhjub tuletisi. Nt lahk: lahklane 'lahkuhoidja, -lööja, lõhestaja', lahklus `lahkulöömine, lõhestus', lahkmik `lahknemiskoht, lahkmekoht', lahknemine 'hargnemine; lahkulöömine', lahknev 'hargnev; lahkuminev', lahknevus 'hargnevus; lahkuminek'. Tähendussarnasus lähtub sama tüve kasutamisest. Kui ka sufiksi tähendus on sarnane, süveneb paronüümia (nt tegijaliited -lane, -ja, -ur); kohaliited -stik, -stu: järvestik 'GEOGR järvede rühm'; järvistu 'GEOGR üksteisega seotud järvede rühm'. H. Rätsep on uurinud paronüümia keeldetuleku põhjusi (KK 1986, nr 11). Tema väitel on ÕSi (1976) 5500 lihttüvest umbes 200 suure paronüümiavõimalusega. (esi (123),üks (80)ära (86) vaja (79 ava (85) lahk
4 Lühendid ADM andmemultipleksor ADSL asümmeetriline abonendiliin APC viltuse lihvimisega füüsikaline kontakt ATM assünkroorne edastamise meetod BD maja(hoone) magistral-jaotusliin BW ribalaius CAT 5 5.kategooria;üldkaabelduse kaabli-ja liideste kategooria 5 CATV kaabel-TV CD piirkondlik hargnevus jaotus CENELEC Euroopa Standardiseerimise organ DFB kitsaspektriline laser DS hajumisnihkega DWDM märgamine DXC digitaalne ristühendus FC FC-liides FD korruste jaotur FDDI optilisele kiule baseeruv kohtvõrk FP laseri tüüp FR tulekindel FRP klaaskiuga armeeritud plastik FWM 4 laine segamine
Polüsahhariidid Jagunevad homopolüsahhariidid või heteropolüsahhariidid ja lineaarsed või hargnenud. · varuained tärklis, glükogeen · struktuurimolekulid tselluloos, kitiin · molekulaarne äratundmine - rakupinna polüsahhariidid Tärklis Sisaldab kahte tüüpi glükoosi polümeere amüloos (lineaarne, (1,4)sidemed) ja amülopektiin (hargnenud, (1,4) ja (1,6) sidemed). Amüloos lahustub vees halvasti. Amülopektiini hargnevus võimaldab sealt kiiresti glükoosi deponeerida. Glükogeen Organismi energiavaru, mis moodustab 10% maksa massist ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis on omavahel ühendatud (1,4)-sidemetega. Iga 8-12 jäägi järelt hargnenud (1,6)- sidemetega. Erinevus amülopektiiniga on suurem hargnevuste arv. Tselluloos Glükoosijääkide vahel (1,4)-sidemed. On kõige levinum loodulsik polümeer, taimede rakuseintes makrofibrillidena, milles 500000 tselluloosi molekuli
ndatel aastatel eriti Prantsusmaal -- Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides -- H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi (Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri pahupoole aluseks on soov ja ihad, mis on kõige olulisem jõud, milles põrkuvad kõik traditsioonilised ja sotsiaalsed elukorralduse väljendusvormid. Soov määrab ära kõik mittestruktuurse. Strukturalismis tungib subjekt reaalse (Lacani soovid, ihad) poole, kuid
rühmituste vahel. Tööjaotuse põhiidee on lihtne. Töö jaotamise teel saab ettevõtte kogu ülesannetekogumi jagada jõukohasteks · üksik · koondülesanneteks. Kus iganes kaks inimest teevad üheskoos tööd, tuleb töö nende vahel ära jaotada. Vastasel juhul on tegemist pigem inimeste tegevuse korraldamatuse kui korraldatusega. Tööjaotusest tuleneb organisatsiooni ülesehituse astmelisus ja hargnevus ning vastavalt tema kasv sügavuti ja laiuti. See on iseloomulik kogu organisatsioonile kui ka tema koostisosadele. Astmelisus - tööjaotuse tulemusena lisanduvad organisatsiooni ülesehitusse uued tasandid. Astmetesse jaotamine toimub kohustuste, õiguste ja vastutuse kaudu, mille tagajärjel organisatsioon liigendub ja eripärastub ülalt alla. Hargnemine - selle tagajärjel lisanduvad organisatsiooni ülesehitusse uued iseseisvad tegevuste ja toimingute rühmitused.
fvaakumis ja saadakse jõuülekande-, silindriõlid ja määrdeõlid. Selle jääk on asfaldi- või pigitaoline ehk bituumen. Pärast esmast destilleerimist tuleb järeltöödelda, kus tuleb puhastada, süsivesinike struktuuri muuta, erinevaid fraktsioone kokkusegada, abiaineid lisada. Masuudi üleviimiseks madalamateks fraktsioonideks, kasutatakse mitmesuguseid süsinikuahela lõhkumise võtteid, üks on näiteks katalüütiline krakkimine, 500 kraadi juures. Saab kogu saagist tõsta 60%ni. Hargnevus suureneb, oktaaniarv kasvab. Temilisel krakkimisel (490kraadi, 2Mpa) tekib palju alkeene, katalüütilisel(510kraadi, o,3Mpa) tekivad areenid. Et bensiinide süsinikuaheldate hargnevust suurendada, siis reformitakse katalüütiliselt 500 kraadi ja rõhu all. Pärast destilleerimist ja krakkimist peab kõrvaldama väävliühendid keemiliste ja füsikokeemiliste võtete abil mida nim rafineerimiseks. Alkeenidest saavad alkaanid hüdrogeniseerimisel(400kraadi, 2Mpa) ja ka S muutub H2Siks
jne.). Iga suhtlemisakt lõpeb kontakti katkestamisega. Suhtlemisprotsess on dünaamiline, sest partneri vastusrepliike pole võimalik täpselt ette teada. Suhtlemist iseloomustavad protsessis osalejate strateegia ja taktika. Kommunikatiivne strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Kommunikatiivne taktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik (kooperatiivsuse aste, distantsi hoidmine ja muutmine, emotsionaalsuse aste jne.). Seega sõltub taktika nii keele valdamisest kui ka suhtlemiskogemustest, s.t. oskustest rakendada ja muuta taktikalisi võtteid. Lapsi on suhtlemise strateegiate ja taktikaga otstarbekas tutvustada tekste (dialooge) analüüsides. Sellele järgneb laste omavahelise suhtlemise analüüs ning konkreetsed soovitused ühele või teisele lapsele.
kloori elektrone äratõmbavat -I-efekti skeemil), on ligi- kaudu 30 suurusjärku tugevam hape kui metaan (metaani pKa = 48-60 ja kloroformil ~ 15). Cl - + Cl C H Cl C + H 3 Cl kloroform karbanioon (püsivam kui metüülanioon) C-H hapete happesust mõjustab ka süsinikahela pikkus ja hargnevus. Mida pikem (harg- nenum) on alifaatne ahel, seda nõrgem on orgaanilise ühendi happelisus (alküülgruppide el- ektrone-vabastav +I-efekt destabiliseerib anioone). Järelikult metaan on tugevam hape kui etaan. C-H hapete happesus kasvab ka ühendi küllastamatuse suurenemisega: sp2-(või sp-) hübridiseerunud süsiniku elektronegatiivsus on suurem kui sp3-hübridiseerunud süsinikul. sp2 - (või sp-) süsinikuaatomid on enam võimelised kinni hoidma elektrone, mis viib vasta-
omavahel ühenduses. 2 Loome protsessid ajus 2.1 Närvisüsteemi ontogenees Enamasti ilmnevad loovus ja intelligentsus üheskoos, kuid siiski üks neist ei pruugi teisest tuleneda. Mõtlemisviisi iseloomustab väga intelligentsetel inimestel sageli just koonduvus. Nende probleemide lahendamised toimuvad läbi keeruliste analüüside. Nad järgivad mustreid, mis on sageli läbi proovitud. Kuid loovate inimeste mõtlemisviisi iseloomustab hargnevus. Niimoodi töötades toimuvad ajus assotsiatiivsed protsessid. Sellesse on kaasatud ka inimese emotsioonid. Sageli sünnivad mittetraditsioonilised ideed. ( GEO, 28-37 ). Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust ) ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju paljude piirkondade omavahelisest komplekssest suhtlemisest. Näiteks Illinois` Ülikoolist juhitud Aron Barbey töörühm, mis koosnes Ameerika ja Hispaania teadlastest, tõestas, et inimeste
omavahel ühenduses. 2 Loome protsessid ajus 2.1 Närvisüsteemi ontogenees Enamasti ilmnevad loovus ja intelligentsus üheskoos, kuid siiski üks neist ei pruugi teisest tuleneda. Mõtlemisviisi iseloomustab väga intelligentsetel inimestel sageli just koonduvus. Nende probleemide lahendamised toimuvad läbi keeruliste analüüside. Nad järgivad mustreid, mis on sageli läbi proovitud. Kuid loovate inimeste mõtlemisviisi iseloomustab hargnevus. Niimoodi töötades toimuvad ajus assotsiatiivsed protsessid. Sellesse on kaasatud ka inimese emotsioonid. Sageli sünnivad mittetraditsioonilised ideed. Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust ) ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju paljude piirkondade omavahelisest komplekssest suhtlemisest. Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev
omavahel ühenduses. 2 Loome protsessid ajus 2.1 Närvisüsteemi ontogenees Enamasti ilmnevad loovus ja intelligentsus üheskoos, kuid siiski üks neist ei pruugi teisest tuleneda. Mõtlemisviisi iseloomustab väga intelligentsetel inimestel sageli just koonduvus. Nende probleemide lahendamised toimuvad läbi keeruliste analüüside. Nad järgivad mustreid, mis on sageli läbi proovitud. Kuid loovate inimeste mõtlemisviisi iseloomustab hargnevus. Niimoodi töötades toimuvad ajus assotsiatiivsed protsessid. Sellesse on kaasatud ka inimese emotsioonid. Sageli sünnivad mittetraditsioonilised ideed. ( GEO, 28-37 ). Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust ) ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju paljude piirkondade omavahelisest komplekssest suhtlemisest. Näiteks Illinois` Ülikoolist juhitud Aron Barbey töörühm, mis koosnes Ameerika ja Hispaania teadlastest, tõestas, et inimeste
annaabi.ee 
