Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus.
Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3);
Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni
IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha. METALL lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused (läige, juhivad hästi soojust ja elektrit, enamasti plastilised ja sepistatavad, madal elektronegatiivsus). MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (metalliläige,
· happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oksiidid. H2SO3 - SO2 H3PO4 - P2O5 H2CO3 - CO2 HNO3 - N2O5 H4SiO4 (ränihape) - SiO2 (eriline juhtum) Hapete reageerimine metallioksiididega Reaktsioonil tekib sool ja vesi. Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon ... on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi.
Iooniline side mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side metallide vahel. Vesinikside on F H, N H või O H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine. Katalüüs Reaktsioon katalüsaatori toimel. Tasakaal nihkub: 1. Lähteainete kontsentratsiooni: Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas.
18.Sahhariid- polühüdroksükarbonüülühend, nimetatakse ka süsivesikuteks 19.Karboksüülhape- orgaanilised happed, mille funktsionaalrühm on COOH 20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25.Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape (reaktsiooni kiiremini kulgemiseks kasutatakse hapet) 26.Liitumispolümerisatsioon- seisneb monomeeride järjestikuses liitumises 27.Polükondensatsioon- eraldub H2O, polümeer tekib happest ja alkoholist. (Kõrgmolekulaarse ühendi moodustamine, mis kulgeb mitmefunksionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega) 28
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained.
Vees lahustuvad ained-leelised-tugevad alused(KOH, NaOH,LiOH) Vees mittelahustuvad-nõrgad alused(Mg(OH)2, Fe(OH)3, Cu(OH)2) Universaalindikaatoriga sinine, lakmusega sinine, fenoolftaleiiniga roosakaspunane SOOL-kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Fe+NO3-raud(III)nitraat NH4+PO4-ammooniumfosfaat Nimetused koosnevad katioonide ning anioonide nimetustest, vesiniksoolade nimetuses märgitakse eesliite abil ka vesinikioonide arv. Kui metall saab moodustada erinevas o-a katioone, märgitakse soola nimetuses ka metalli o-a Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid Amfoteerne oksiid-oksiidid,mis ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Neutraalne oksiid-oksiidid, mis ei reageeri veega, hapetega ega alustega Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid
metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi *Kõik leelismetallid reageerivad lahjendatud hapetege andes soola ja H 2 (2Na + 2HCl =2NaCl + H2 oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib sool ja metall ***Leelismetallid reageerivad külma veega, kuid ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl +H2 Tähtsamad ühendid *oksiidid tahked valged ained, mis reageerivad veega andes leelise (Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 *hüdroksiidid on vees lahustuvad, tahked valged kristalsed ained, seovad õhust süsinikdioksiidi
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)?
Laenguga ioon Anioon-neg. Laenguga ioon. Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvust väljendatakse taval. Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l.
Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada oktetti saada väliskihile 8 elektroni
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone
püsiv, siis seda nimetuses ei märgita. -SO3 sulfit -NO3 - nitraat Keemilised 1) Aluselised Oksiidid reageerivad: 1) Hapete molekulid dissotsieeruvad 1) Reageerivad happeliste 1) Reageerivad metallidega uus sool ja uus metall. a) hapetega sool ja vesi. Toimub alati. vesilahustes vesinikioonideks ja happe- oksiididega, tekib sool ja vesi: Reageeriv metall peab olema aktiivsem, kui soola koostises omadused b) veega leelis. Ainult aktiivsete metallide anioonideks. CO2+Ca(OH)2 CaCO3+ 2H2O olev metall. oksiidid. 2) Reageerivad metallidega sool ja vesinik
METALLIDE KEEMILISED OMADUSED 1) REAGEERIMINE LIHTAINETEGA (mittemetallid) 4Al + 3O2 2Al2O3 3Fe + 2O2 Fe3O4 2) REAGEERIMINE VEEGA NB! Toimub pingerea alusel · Väga aktiivsed metallid reageerides veega, annavad saadustesse leelis + H2 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeauruga oksiid + H2 Zn + H2O ZnO + H2 · Väheaktiivsed metallid ei reageeri veega 3) REAGEERIMINE HAPETEGA NB! Toimub pingerea alusel · Metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega ja tõrjuvad välja vesiniku(v.a. lämmastikhape HNO3) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 · Metallid pingereas vesinikust paremal ei reageeri lahjendatud hapetega
Kordamisküsimused /Elektrolüüdid. Hüdrolüüs .Ioonireaktsioonid/ 1) Osata välja tuua elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi erinevusi. Elektrolüüt: Juhib elektrit (vesilahuses ja sulatatud olekus) Laguneb vees ioonideks Happed, Alused, Soolad, kraanivesi Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks Lihtained, destilleeritud vesi, orgaanilised ained, oksiidid, tärklis Mittepolaarsed ained
Keemiline side aineosakeste vastastikmõju, mis liidab nad molekulideks, iooniühendiks või kristalliks. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, mis esineb aatomite vahel molekulides. Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Metalliline side negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Metalliline side onkeemiline side, milles samaaegselt osalevad nii aatomid, positiivselt laetud ioonid kui ka elektronid (elektrongaas). Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid FH, OH või NHsidemeid. Lihtaine koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Nt. Al, N2 Liitaine koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt. NaCl Kristall korrapärase osakeste paigutuse ja kindla geomeetrilise väliskujuga tahked ained Metall tahke(v
ELEKTROLÜÜDID Elektrolüüdid – keemilised ühendid, millel on kalduvus laguneda vees/mõnes teises lahustis ioonideks. [ioonid – laenguga osakesed > katioonid +; anioonid –] Elektrolüütiline dissotsiatsioon – aine jagunemine lahusti polaarsete molekulide toimel. elektrolüütiline dissotsatsioon on lahuses seda tugevam, mida polaarsem on lahusti. Dissotsatsioon(iaste/määr) α – palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad elektrolüüdid α=1; nõrgad elektrolüüdid 0<α<<1; mitteelektrolüüdid α=0. Oswaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsatsionimäär α suureneb; lõpmatul lahjendamisel saab võrdseks 1-ga. Dissotsatsioonivõrrand
näit. pliiaku. ALLOTROOPIA- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroopse teisendina). AATOMI TUUMALAENG- tuumalaeng võrdub prootonite arvuga tuumas, võrdub aatominumbriga ja elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. Tähis Z. ALUS- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. ALUSELINE LAHUS- lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. ALUSELINE OKSIID- hüdroksiidile vastav oksiid. AMFOTEERSUS- keemilise ühendi (näit. Al(OH)3) omadus reageerida sõltuvalt tingimustest kas happena või alusena. ANORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis käsitleb anorgaanilisi aineid(alus, sool, hape). ANIOON- negatiivse laenguga ioon. ANIONIIT- anioone vahetav ioniit. ANOOD- elektrood, millel toimub oksüdeerumisprotsess; vooluallikas on anood negatiivseks, elektrolüüsiseadmes positiivseks elektroodiks. ASSOTSIATSIOON- ühe aine osakeste (ioonide või molekulide) omavaheline ühinemine
ning antud ainemolekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. 13) Avogadro arv - osakeste arv ühes moolis. 14) Gaasi molaarruumala - ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel Vm=22,4dm/mol 15) Keemiliste elementide perioodilisussüsteem - on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatudkeemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. 16) Keemiline side - on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 17) Kovalentne side - on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides). 18) Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. 19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid.
23.metall - aine, mis omab vabu elektrone, mis tekitavad metallilise võre 24.mittemetall - suure elektrofiilsusega aine, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidab elektrone 25.aine valem - näitab, millistest aatomitest aine koosneb 26.indeks - näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis 27.keemilise reaktsiooni võrrand, 28.kordaja reaktsioonivõrrandis, 29.liitaine protsendiline koostis, 30.lagunemisreaktsioon - reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks 31.ühinemisreaktsioon - reaktsioon, 32.asendusreaktsioon, 33.polümerisatsioon - polümeeri tekke reaktsioon monomeeride liitumisel 34.polükondensatsioon - polütekkeline reaktsioon, kus lisaks polümeerile tekib madalam molekulaarne ühend nt vesi. Kondensatsioon tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik. 35.Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) 36.redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone
1. Kõik happed annavad lahusesse vesinikioone. 2. Hapete omadused on tingitud vesinikioonide esinemisest lahuses. Om.-d: hapu maitse, muudavad indikaatorite värvust, reag. aluste ja aluseliste oksiididega, reag. metallidega. 3. Indikaatori muudavad happed punaseks. 4. Happed liigitatakse: 1)hapnikusisalduse järgi- *hapnikuta hape (n. HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist.
dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus – reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB → yY + zZ, v = k⋅c(A)a⋅c(B)b , kiiruskonstant (k) – kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides – tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 → 2A), bimolekulaarsed (nt
Reaktsioonid:
a) Soola reageerimine soolaga.
Al2(so4)3 + 3Bacl2 - 2Alcl + 3Baso4⬇ molekulaarne võrrand.
2Al3+ + 3so4 2- + 3ba2+ +6cl- - 2al3+ +6cl- + 3baso4
osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F,O,N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga(võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel) 32. kristall korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatmomitest, ioonidest või molekulidest. 33. ruumivõre 34. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 35. metall lihtaine, milles on metallidele iseloomulikud omadused (hea elektrijuht ja soojusjuht; iseloomulik läige jm) 36. elektonegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. 37. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks 38. lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 39
redutseerijana. Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. Keemilise reaktsiooni võrrand keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Kordaja reaktsioonivõrrandis Liitaine protsendiline koostis Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Polümerisatsioon keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi molekulid ühinevad
Portselantiigel ainete kuumutamiseks lahtisel leegil. Tiiglitangid kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused: *Soojuse eraldumine *Kuumutamine
-) elektronide arv. * Perioodi number võrdub elektronkihitde aevuga. * Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks. * Mittemetallid võtavad reaktsiooni käigus niipalju elektrone juurde, et saaksid viimasele kihile 8 elektroni. Tekivad negatiivsed ioonid. * Nt: Na+11 /2)8)1) Na -1e -> Na+; S+16/2)8)6) S + 2e = S- * Ioon on laenguga aatom või aatomirühm. -) Kui aatom loovitab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon. -) Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon. Aatomorbitaalid * Elektronkihig jagunevad alates teisest kihist alakihtidest, mida tähistatakse tähtedega s,p,d,f. -) Alakihtide arv mingil kihil võrdub kihi numbriga.
reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Metall - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad elektrone tugevalt. Keemiline reaktsioon - Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Lagunemisreaktsioon - Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon - Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
