raudvara happed (0)

Raudvara teemast HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Hapete molekulid koosnevad ühest või mitmest  vesinikust (H-st) ja ühest happe anioonist (vt tabelist õpik lk 157 vasakul ääres ülevalt-alla tulbas ükskõik  missugune, peale OH-). Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused, mis peavad peas olema: HCl, H2S, H2SO4, H2SO3,  H2CO3 ,  HNO3, HNO2, H3PO4 , HBr, HI, HF, H2SiO3. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F– vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl– vesinikbromiidhape HBr bromiid Br– vesinikjodiidhape HI jodiid I– divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2– väävelhape H2SO4 sulfaat SO42– väävlishape H2SO3 sulfit SO32– süsihape H2CO3 karbonaat CO32– lämmastikhape HNO3 nitraat NO3– lämmastikushape HNO2 nitrit NO2– fosforhape H3PO4 fosfaat PO43– ränihape H2SiO3 silikaat SiO32– Happed liigitatakse 3 tunnuse järgi: hapnikusisaldus, prootonite (vesinikioonide) arv ja tugevus. HAPPED Hapnikusisalduse järgi jaotatakse: Prootonite arvu järgi jaotatakse: Tugevuse järgi  jaotatakse: HAPNIKHAPPE D (sisaldavad O-d) HAPNIKUT A HAPPED  (ei sisalda O- d) ÜHEPROOTONI -LISED (üks H) MITMEPROOTONI -LISED (mitu H-d) TUGEVA D (õpi  pähe!!!) NÕRGAD Nt H2SO4, HNO3 HF, HCl HCl, HNO3 H2SO4, H3PO4 H2SO4,  HNO3, HCl H2CO3,  sidrunhap e Hapete   ühised   omadused  on   tingitud   sellest,   et   nad  annavad   lahusesse   vesinikioone  ehk  H+  ioone. Omadused: hapukas maitse, happeline pH < 7 (indikaatorite värvused: lakmuse lahus, universaalindikaator ja metüüloranž on happes punased, fenoolftaleiin on värvuseta). Hapete lahused on enamasti  söövitava toimega läbipaistvad vedelikud. Kontsentreeritud hapete lahendamisel tuleb hapet valada peene joana vette. Kui hapet satub nahale, tuleb seda kohta  pesta külma jooksva vee all  ja neutraliseerida seejärel söögisooda (NaHCO3) lahusega ning siis uuesti jooksva vee all pesta.


Hapete keemilised omadused 1. metall + hape à sool + vesinik Lahjendatud hapetega reageerivad kõik metallid, mis asuvad     pingereas     vesinikust    vasakul    . Seega  näiteks Li, Na, K, Mg, Zn, Fe... Hapetega ei reageeri pingereas vesinikust paremal olevad metallid,  näiteks Cu, Ag ja Au. Reaktsiooni põhimõte: metall tõrjub happest vesiniku välja ehk „läheb“ vesiniku asemel happeaniooni  kõrvale. Sel viisil saadakse sool (mis koosneb metallioonist ja happe anioonist). Vesinik on sunnitud  eralduma lihtainena (H2). NB! Kui vesinik jääb üksi, tekib alati H2, olenemata sellest, mitu vesinikku happes on!      0         I      -II         I       -II       0 2 Na + H2SO4 à Na2SO4 + H2↑ Esmalt kirjuta välja metalli ja happe valemid; kirjuta peale OA-d. Metalli oksüdatsiooniaste lihtainena on 0. Kuna Sa tead, et metall tõrjub happest välja vesiniku, siis kirjuta kõrvuti metalli ja happe aniooni. Märgi peale OA-d ja saad alla indeksid. Lisaks eraldub veel vesinik H2. Nüüd tasakaalusta võrrand. 2. Hape + alus à sool + vesi  NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON! See reaktsioon toimub alati, sest alus ja hape on vastandliku toimega ained. Esmalt pane kõikidele  ioonidele OA-d peale, siis vahetab metall vesiniku kohad ära (plussiga osakesed vahetavad kohad) ja  jätka võrrandi kirjutamist nii, nagu eelmises punktis, ainuke vahe on see, et siin tekib vesi. H2SO4 + 2NaOH  à Na2SO4 + H2O    3. Hape + aluseline oksiid à sool + vesi   See reaktsioon toimub ka alati, sest aluselised ja happelised ained on vastandliku toimega.  HCl + KOH à KCl + H2O   Hapete saamine: happeline (    mittemetalli    ) oksiid + vesi    à     hape     Enamik happelisi oksiide annab veega reageerides vastava happe. Erandiks on  liiva  põhikomponent SiO2, mis veega ei reageeri! CO2 + H2O à H2CO3 N2O5 + H2O à 2 HNO3 Happed argielus: HCl – maomahla koostises, keemialaborites ja –tööstuses H2SO4 –enim toodetud hape, raske õlitaoline söövitav vedelik, kasutatakse autoakudes H2CO3 – väga nõrk hape, kasutatakse jookide gaseerimisel (H2O + CO2 à H2CO3) H2SO3 – happesademete koostises H3PO4 – puhastusvahendites (nt katlakivieemaldajates) ja coca-colas