00/507.00 - MB-heakskiit 229.51 - BMW Longlife-04 - Porce C30 Tüüpilised standardanalüüsid: Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 0,851 Viskoossus temperatuuril -30°C, mPa.s 5950 Viskoossus temperatuuril 40°C, mm²/s 69,20 Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 12,00 Viskoossusindeks, mm²/s 171 Leekpunkt COC, °C 230 Hangumistemperatuur, °C -42 Üleüldine baasnumber, mgKOH/g 6,7 Sulfaattuhk, % 0,67 Käigukast 02T 5/1 Maht: 2,1 liitrit Tavapärane kontroll iga 30000km/24 kuud. Transmissioonõli - SP GEAR 1081 SP Gear 1081 on esmaklassiline, kütust säästev SAE 75W transmissioonõli. Sobib ideaalselt viimase põlvkonna autode manuaalkäigukastile.
3. Antioksüdandid 4. Kulumisvastased lisandid 5. Dispergendid 6. Korrosiooniinhibiitorid 7. Vahutamisvastased lisandid 8. Tihendi paisutid ATF spetsifikatsioonid 3 suurt ameerika tootjat: · GM koos Dexroni ja Allisoniga, · Ford koos Merconiga · Chrysler. Euroopa autotootjad eeldavad Dexron II või Dexron III kasutamist. Omadused: · Viskoossus + 100oC juures: ca 6,0 cSt · VI: 150 ... 195 · Hangumistemperatuur: -40...-48 oC · Leektäpp: 190...195 oC · Värvus: punane ATF kasutusel ka paljudel autodel roolivõimendis. ( NB! Jälgi valmistaja juhendeid. )
tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus on tsetaaniarv, mida määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris. Diislikütus süttib diiselmootoris iseenesest. Ta pritsitakse mootorisse, kus ta kuumeneb suure rõhu all mitmesaja kraadini. Tsetaaniarv iseloomustab nii diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Diislikütuste puhul uuritakse ka seda, kui viskoossed need on. Diislikütuste puhul on oluline ka hangumistemperatuur, sest erinevalt bensiinidest, võivad mõned diislikütused ka -15..-20 C juures hanguda ja võtta sültja kuju. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 3. Määrdeõlid. Määrdeõlideks nimetatakse kõiki toatemperatuuril vedelaid määrdeaineid. Nad valmistatakse kõrgemalt keevatest naftafraktsioonidest, millele on lisatud mitmesuguseid manuseid, et omadusi parandada. On ka taimse või loomse päritoluga määrdeõlisid või nende segusid naftasaadustega
vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Nafta on väga tähtis. Kui nafta otsa saaks, ei ole ainult autosõiduga raskusi. Nafta sisaldub ka juuksevärvides, huuleläigetes, plastmassis ja teistes igapäevaselt kasutatavates tarbeasjades. Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete, nafteensete ja aromaatsete süsivesinike segu, milles leidub ka orgaanilisi väävli (tioolid, sulgiidid, tiogeenid, tiofaanid) hapniku (nafteenhapped, fenoolid, tõrvained) ja lämmastiku ühendeid (püridiini ja kinoliini derivaadid). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12.
ventiilid) · varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. 10. Töövedelikud. Töövedelikele esitatavad nõuded · Mineraalõlid. Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enam kasutatavad vedelikud. Nad ei ole kasutatavad tule ja plahvatusohtlikes tingimustes. Maksimaalne kasutustemperatuur 60...90C, hangumistemperatuur -12...- 70C. · Sünteetilised hüdrovedelikud. Sünteetilised hüdrovedelikud toodetakse eteenist, mis on nafta destilleerimise produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad omadused kui mineraalõlidel. Neil on kõrge viskoossusindeks, nad taluvad kõrgeid temperatuure, nende hangumistemperatuur on madal ja kasutusiga suur. Maksavad palju. · Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud
* Alküülbensiin (Oktaanarv üle 90) Diisel: Keemiline koostis: Diislikütuse peamised omadused sõltuvad tema koostisest. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool jt. alkaanid: diislikütuse põhikomponentid, i-alkaanidel on väike tsetaaniarv aga head madalatemperatuurilised omadused, n-alkaanidel on kõrge tsetaaniarv kuid kehvemad madalatemperatuurilised omadused tsükloalkaanid: keskmine tsetaaniarv, madal hangumistemperatuur, mõõdukas kalduvus suitsule areenid: pikk süttimisviivis, põlemisel tekib tahma, suur kalduvus mustale suitsule alkeenid: ebapüsivad, madala tsetaaniarvuga, mõõdukas kalduvus mustale suitsule, diislikütuses ebasoovitavad komponendid väävliühendid: ei tohi mõjuda korrodeerivalt, tänapäeval nende sisaldus EL-s kuni 10 ppm Lisandid tsetaaniarvu parendid antioksüdandid põlemismodifikaatorid hangumispunkti alandajad korrosiooniinhibiitorid määrimist parandavad lisandid
madalamal määrdeõli ei ole enam valatav. Mootoriõlide hangumistemperatuurid sõltuvad nende viskoossusest ja keemilisest koostisest. Parafiinsetel mootoriõlidel kaasneb viskoossuse kasvuga üheaegselt parafiini kristalliseerumine sellise staadiumini, kus mootoriõli on peaaegu tahke. Nafteensetel mootoriõlidel on hangumise põhjuseks viskoossuse kasv temperatuuri langedes. Nafteensetel mootoriõlidel on üldiselt madalam hangumistemperatuur kui parafiinsetel õlidel. Sünteesõlidel on tavaliselt suurepärased külmaomadused (külmapüsivus). Määrdeõlide korrossivsus Korrosioon ehk korrodeerumine on enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Määrdeõlid peaksid olema heade korrosioonivastaste omadustega.
koostises. Tsüklaanid (nafteenid) Nafta sisaldab tsüklaane keskmiselt 20...30%. Tsüklaanide molekulides moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked. Kui ringahelale lisanduvad külgahelad nimetatakse tsüklaane samuti isomeerideks. Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked
koostises. Tsüklaanid (nafteenid) Nafta sisaldab tsüklaane keskmiselt 20...30%. Tsüklaanide molekulides moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked. Kui ringahelale lisanduvad külgahelad nimetatakse tsüklaane samuti isomeerideks. Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked
*Töövedelik kaitseb süsteemi elemente korrosiooni eest *Töövedelik peseb süsteemi *Töövedelik edastab juhtimissignaale, olles oluline infokanal seadmete automaatjuhtimise korral. 11) Tõõvedelike liigid, nende lühike iseloomustus. Mida peab silmas pidama konkreetse seadme hüdroajami hooldamisel? Mineraalõlid. Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enam kasutatavad vedelikud. Nad ei ole kasutatavad tule ja plahvatusohtlikes tingimustes. Maksimaalne kasutustemperatuur 60...90C, hangumistemperatuur -12...-70C. Sünteetilised hüdrovedelikud. Sünteetilised hüdrovedelikud toodetakse eteenist, mis on nafta destilleerimise produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad omadused kui mineraalõlidel. Neil on kõrge viskoossusindeks, nad taluvad kõrgeid temperatuure, nende hangumistemperatuur on madal ja kasutusiga suur. Maksavad palju. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud. Taimsetele õlidele põhinevad
Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39. Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist? 40. Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni? 41. Miks on väävel kütuses kahjulik lisand, aga miks ei saa väävlit kütusest täielikult eemaldada? 42. Mis on tahketeks osisteks kütustes ja mida nad põhjustavad? 43. Kuidas mõjutab kütuseid vee sisaldus ja kuidas vett eemaldada? 44. Defineeri: keemiline korrosioon. 45. Defineeri: elektrokeemiline korrosioon. 46. Mida tähendab mittemetalliline kaitse? 47
kG/m³ ning külmumistemperatuur - 40°C Kui 1,2- etaandiooli on 100% ja destilleeritud vett 0% , siis tihedus on 1113 kG/m³ ning külmumistemperatuur 15°C' 4.2 Pidurivedelikud Nõuded pidurivedelikele Pidurivedelikke kasutatakse hüdraulilistes pidurisüsteemides ja sidurite juhtimismehhanismides jõu ülekandmiseks. Arvestades töötingimusi, peavad nad vastama järgmistele tingimustele: · peavad hästi voolavad; · peavad olema võimalikult madal hangumistemperatuur ja kõrge keemistemperatuur; · peavad olema hea määrimisvõimega; · peavad olema stabiilsed, ei tohi reageerida hapnikuga; · ei tohi reageerida metallidega ega põhjustada korrosiooni; · ei tohi kahjustada kummi; · ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett ega imada niiskust. Täielikult kõikidele tingimustele vastavat pidurivedelikku ei ole. Samuti ei ole ka olemas universaalset, kõikidele masinatele ühtset pidurivedelikku. See on
Ta tegeleb erinevate põlevkiviõlisaaduste, vaikude ja liimide tootmisega. Tegeleb transporditeenuse pakkumise, remondi ja mehhaanikaga, vee ja kanalisatsiooniga, elektrienergia jaotamisega, elektriehitusega ning soojusenergia tootmise ja müümisega. [] Põlevkivi- ja puiduimmutusõlid Põlevkiviõli kasutatakse laevakütuste lisandina, katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Põlevkiviõli eelis naftamasuudi ees on väike viskoossus, madal hangumistemperatuur ja väävlisisaldus on väike. Põlevkiviõli seguneb naftamasuudiga igas vahekorras hästi ning tänu sellele on naftamasuudiga segades võimalik saavutada erinevatele spetsifikatsioonidele vastavaid kütteid ning samuti saab sujuvalt üle minna ühelt kütuseliigilt teisele. Puiduimmutusõli on puhastatud põlevkiviõli eri fraktsioonidest valmistatud efektiivne antiseptik ning ta tagab puidule pikaajalise kaitse. Seda kasutatakse peamiselt raudteeliiprite ja telefonipostide immutamiseks
mõningates hüdrosüsteemides töövedelikuna. · Naftaõli- on üldnimetus naftast toodetud mineraalõlidele. Naftaõli saadakse nafta destilleerimisel ja rafineerimisel. See on suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu.Naftaõli sulatamisel parafiiniga saadakse vaseliin. 4 · Parafiin- on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur. · Petrooleeter- on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril (35100 °C) keevate küllastunud süsivesinike segu (peamised komponendid onpentaan, heksaan ja heptaan). Petrooleetrit toodetakse naftast või naftagaasist või sünteetiliselt (nt vesinikust ja süsinikdioksiidist) ning kasutatakse peamiselt lahustina, aga näiteks ka välgumihkilite kütusena. Petrooleetri aur moodustab õhuga plahvatusohtlikke segusid.
See on oluline ravimite, kosmeetikavahendite, peenete keemiliste toorainete ja täppisinstrumentide määrdeaine. Mis teeb selle nii kahjulikuks? võib see mingil määral sisaldada kantserogeenseid ehk vähki tekitavaid aineid. Parafiin 3 Omadused Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur. Parafiini pikad molekulid koosnevad süsiniku ja vesinikuaatomitest. Kasutamine Parafiinist tehakse küünlaid. Bensiin Omadused Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C. Kasutamine Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena. MÕJU KESKKONNALE Reostunud piirkonnas kaasneb negatiivne mõju otseselt või kaudselt kõikidele taime- ja loomaliikidele ning ka inimestele
õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. See võib põhjustada mootori kiiremat kulumist. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu sisehõõrdumise ületamiseks kulub mootori võimsust rohkem. Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja seega minimaalne kulumine. 3. Hangumistemperatuur on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdetakse samamoodi nagu diislikütustel ( 1 min 45 o all liikumatu). Hangumistemperatuurist tähtsam on pumbatavuse piirtemperatuur. See näitab kõige madalamat temperatuuri, mille korral õlipump suudab õli süsteemis edasi pumbata ja teda võib lugeda mootori ohutu käivitamise madalaimaks temperatuuriks. 4
Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks, peab ta vastama järgmistele nõuetele peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni; · õli hangumistemperatuur peab olema madal; · õli leektemperatuur peab olema kõrge; · õli tuhasisaldus ei tohi olla suur; · õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Euroopa ja Ameerika klassifikatsiooni järgi mootoriõlide liigitus Mootoriõlisid liigitatakse viskoossuse ja kvaliteedi järgi. Enamuses maades kasutatakse USA-st pärit viskoossuse järgi liigituse süsteemi.
aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused Kütuste tähtsamate omaduste hulka kuuluvad tihedus, viskoossus, leekpunkt, hangumistemperatuur, lisandite (väävel, vanaadium, naatrium , vesi, tahked osised) sisaldus, koksisisaldus, tuhasus, kütteväärtus ja kütuseisesüttimise omadused. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID Kütusesüsteem on seadmetest ja agregaatidest koosnev süsteem, mille esmaseks ülesandeks on mootori pidevaks riketeta tööks vajaliku kütusega varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine. Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada: - Madalasurve kütusesüsteem. - Kõrgsurve kütusesüsteemideks.
liiga suure viskoossusega õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu sisehõõrdumise ületamiseks kulub suurem osa mootori võimsusest. Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja seega minimaalne kulumine. 3. Hangumistemperatuur on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdet. samamoodi nagu diislikütustel ( 1 min 45 o all liikumatu). Hangumistemperatuurist tähtsam on pumbatavuse piirtemperatuur. See näitab kõige madalamat temperatuuri, mille korral mootori õlipump suudab õli süsteemis edasi pumbata. Seda võib lugeda mootori ohutu käivitamise madalaimaks temperatuuriks. 4. Leektäpp temp
Piiratud ujumisrajooniga laevades alla 60°C, aga see peab siiski jääma üle 40°C tingi – musel, et temperatuur kütuse hoidlas oleks 10°C madalam kütuse leekpunktist.Seega leekpunkt on vägatähtis näitaja tuleohtlikuse seisukohalt. HANGUMIS TEMPERATUUR See on mahajahutus temperatuur, mill katseklaasis olev kütus ei võta enam horisontaalset tasapinda katseklaasi kallutamisel 45° nurga alla. HÄGUSEKS MUUTUMISE TEMPERATUUR See on 10°C kõrgem temperatuur, kui seda on hangumistemperatuur. Selle temperatuuri juures hakkavad välja sadestuma parafiini kristallid. Parafiini – kristallid ummistavad filtreid ja torustikke. Diiselkütustel jääb hangumistemperatuur vahemikku 0 - 45°C. ISESÜTTIMIS TEMPERATUUR See on temperatuur, mille juures kütuse küttesegu plahvatab põlema lahtise leegi juurde viimata. Jsesüttimis temperatuur sõltub rõhust ja see tähendab mida kõrgem on rõhk, seda madalamal temperatuuril küttesegu süttib.
20. Mis on oma olemuselt koore biokeemiline ja koore füüsikaline valmimine? · Füüsikaline valmimine on seotud koore rasvakuulikestes oleva rasva kristalliseerumisega · Biokeemiline valmimine on olemuselt koore hapendamine vajaliku happesuse ja aroomiainete nõutava sisalduse saavutamiseks 21. Missugused rasvhapped alandavad piimarasva sulamistemperatuuri Lühemaahelaliste rasvhapete enamesinemine alandab sulamistemperatuuri 22. Kas piimarasva hangumistemperatuur on sulamistemperatuurist kõrgem, sellega võrdne või madalam? Rasv sulab kõrgemal temperatuuril, kui toimub selle eelnev hangumine hüsterees. Sulab 28 40 oC Hangub 15 25 oC 23. Kas mitteküllaldasel (nõrgal) koore füüsikalisel valmimisel moodustub võitera aeglaselt või kiiresti? Võitera moodustub kiiresti, kuid on suure veesisaldusega ja või saadakse liiga pehme. 24. Kas mitteküllaldasel (nõrgal) koore füüsikalisel valmimisel saadakse suure või
Tsüklaanid (nafteenid) Nafta sisaldab tsüklaane keskmiselt 20...30%. Tsüklaanide molekulides moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked. Kui ringahelale lisanduvad külgahelad nimetatakse tsüklaane samuti isomeerideks. Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked ja halvasti põlevad, mistõttu ebasobivad komponendid nii
trafoõli, mis sisaldas püsivaid kloororgaanillisi saasteaineid. Mürgituse saajatel esinesid näol pigmendilaigud, küüned muutusid siniseks jne. Trafoõli on kõrge puhtusastmega õli, mida kasutatakse transformaatorite, reostaatide, õlikaablite ja muude elektriseadmete mähiste isoleerimiseks. Õlilülitustes kustutab elektrikaart. Omadusteks on suur oksüdatsioonikindlus, kõrge leektemperatuur ning hangumistemperatuur alla -45 °C. Keskkonnareostus püsivate orgaaniliste saasteainetega põhjustab rea inimterviseprobleeme, nagu allergia ja viljatus, soodustab vähi teket ja võib olla inimeste enneaegse surma põhjuseks. Samuti võib see esile kutsuda kesk-ja piirdenärvisüsteemi, siseorganite ja immuunsüsteemi kahjustusi. Kokkupuude püsivate orgaaniliste saasteainetega enne lapse kahe aasta vanuseks saamist võib esile kutsuda nende aju alaarengu
Peatükis räägitake lähemalt nafta ajaloost, tutvustatakse selle üldisi omadusi, tuuakse välja nafta olulisus inimkonnale ning ainekoosluse positiivsed ja negatiivsed omadused. 1.1 Nafta definitsioon Nafta (kreeka k naphta), ka maaõli, põlev maavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Tihedus 0,73-1,05 (harilikult 0,80-0,95- Mg/m3, eripõlemissoojus 43,5-46,0 MJ/kg (10 400-11 000 kcal/kg), hangumistemperatuur -60 kuni -25 °C, keemise algtemperatuur tavaliselt 30-100 °C, vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites. (Eesti entsüklopeedia nr 6) Nafta peamiseks leiukohaks on maakoore lõhelised ja poorsed kivimid. Aine koosneb peamiselt süsivesinikest ning sisaldab alati ka orgaanilisi hapniku -, väävli- ja lämmastikuühendeid, muutes ainet omaduste poolest veelgi unikaalsemaks. Tehnoloogilisel tasandil klassifitseeritakse natfat tiheduse, väävli- ja tõrvainesisalduse
puhastusastme poolest. Autobensiine tehakse kahesuguseid: suvised ja talvised. Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml. Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala
omavahel vahetatavad. AD-õlid on asendatavad täismineraalõlidega. Ei ole soovitav lisada sünteetilist õli mootorisse, mis töötab täismineraalõli või AD-õliga. NB! Igasugune eri tüüpi õlide omavaheline segamine on äärmiselt kahtlane! Õli vahetusel jälgi kindlasti tootjatehase poolseid ettekirjutisi! Mootori õlide hindamine toimub järgmiste parameetrite abil: a) viskoossus (viscosity), b) viskoossuse indeks (viscosity index), c) voolavus (gravity API), d) värvus (color), e) hangumistemperatuur (pour point), f) leekpunkt (flash point), g) koksiarv (carbon residue rating); h) pindmärgumine (surface wettings), i) värvus. Vähendab hõõrdumist Liikuvate pindade vahelise hõõrdejõu vähendamiseks suunatakse nende vahele õli kile, mis märgab tööpindu ja täidab nendel asetsevaid lohke ning auke. Edasine tööpindade vaheline hõõrdetakistuse suurus sõltub õli viskoossusest ja pindade vahelisest lõtkust. Jahutab tööpindasid
Rasketest kütteõlidest kasutatakse katlakütusena nafta töötlemise saadusi põhiliselt masuute. Raske kütteõli omadused sõltuvad nii toornafta kvaliteedist kui ka tema ümbertöötamise moodusest. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) viskoossed vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Kütteõlide kasutamisel tuleb arvestada teisigi põlevatele vedelikele iseloomulikke omadu- si, nt hangumistemperatuur, leekpunkti temperatuur, süttimistemperatuur jne. Viskoossus (sisehõõrdumine) on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Praktikas on kasutusel kinemaatiline viskoossus , mida mõõdetakse ühikutes m2/s või stooks (1 St = 104 m2/s)ja suhteline viskoossus E, mida mõõdetakse tingkraadides (°E). Seos kinemaatilise viskoossuse ja suhtelise viskoossuse vahel:
360 kraadi, aeglastele mootoritele 250-420 kraadi. Kui tsetaaniarv on liiga väike, on süttimine aeglane, kütusekogus kambris kasvab, mis korraga süttides tekitab suure rõhu ja mootor hakkab kloppima. Kui tsetaaniarv on liiga suur, langeb mootori efektiivsus. Põlemine on ebatäielik, tekib palju tahma ja kasvab kütusekulu. Diislikütusel on määrimisfunktsioon, kui viskoossus on väike, pihustub kergesti, kuid määrimisomadused on halvad. Hangumistemperatuur suvediislil -10, talvediislil -35 kraadi. Pilet 23 Plastide head ja halvad omadused kasutatavate materjalidena. Head: tootmine on odav ja lihtne, head mehaanilised omadused, kerged, keemiliselt ja bioloogiliselt vastupidavad, head soojuse- ja elektriisolatsiooniomadused, mitmesuguste meetoditega töödeldavad, võib valmistada niidi, kile ja massiivse eseme. Halvad: rabedad madalal temperatuuril, enamus ei kannata kõrgeid temperatuure, paljud on
soojushulk, mis eraldub ühe massi- või massiühiku tahke-, vedel- või gaaskütuse täielikul põlemisel. Eristatakse ülemist (Qü) ja alumist (Qa) kütteväärtust. Alumine kütteväärtus on ülemisest väiksem selle soojushulga võrra, mis kulub kütuses sisalduva vee aurustamiseks. Praktikas kasutatakse kütuse alumist kütteväärtust. Sõltumata kütuse liigist on nafta baasil toodetud kütused enam-vähem sama soojusväärtusega: Qa=39-44 MJ/kg Kütuse hangumistemperatuur on temperatuur, mille juures kütus lakkab voolamast raskusjõu mõjul (laevakütused +10oC või alla selle) Kütuse leektäpp – on temperatuur, mille juures kütuse pinnalt aurustunud kütus süttib õhu ja sädeme olemasolul. Laevakütuste leektäpp ei tohi olla madalam kui 61oC. Kütuse ettesoojendamine kütusetankides ei ole lubatud rohkem kui leektäpp miinus 10oC. Kütuse väävlisisaldus. Väävlisisaldus kütuses määratakse protsentides. Nagu eespool kirjeldatud (vt
Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat
Dünaamiline viskoossus iseloomustab õli kihtidevahelist liikumistakistust, st. sisehõõrdumist. Kinemaatilise viskoossuse määrab aeg, mis kulub etteantud õlikoguse väljavoolamiseks anumast kapillaartoru kaudu. Viskoossus oleneb õli temperatuurist ning temperatuuri tõustes viskoossus väheneb, st. õli muutub vedelamaks. Lisaks viskoossusele iseloomustavad õlisid veel sellised näitajad nagu leekpunkt, hangumistemperatuur, oksüdatsioonikindlus, happearv, lisandisisaldus. Lihtsaim veerelaagrite määrimise moodus on nende paigutamine õlivanni. Seejuures ei tohiks õlitase ulatuda üle alumise veerekeha keskme, sest kõrgema nivoo puhul suurenevad energiakaod; selle tagajärjel kuumeneb kogu õlitase laagrisõlm ja väheneb õli viskoossus. Määrde püsimise ja tolmu, vee jms. eemalhoidmise jaoks tuleb laagrisõlmed tihendada. Selleks kasutatakse kontakt- ja Sele 15.7
etüülitud bensiini), samuti hinganus- või seedeelundite vemini detailide vahele. kaudu. Mürgituse tunnused ei avaldu harilikult kohe v vaid Hangumis temp era tuur näitab, millal õli hangub kähe kuni kuue tunni möödumisel. Tekib peavalu, iivel - (õlipind jääb paigale katseklaasi kallutamisel 45° võrra); dus, nõrkus ja isutus, tugevamal mürgitusel aga ka närvi- Enamiku mootoriõlide hangumistemperatuur on --15 .. * kavahäired. Sageli suhtutakse sellesse ohtu muretult. Tasub ... --40 °C. Talveks sobivad õlid, mille hangumistempera- aga meeles pidada, et organismi sattunud plii sealt ei tuur ei ületa--25 °C. lahku ja ajapikku kogunedes põhjustab aastaid hiljem L e e k p u n k t on temperatuur, mille juures õhuga segu- raske haigestumise. nenud õliaurud kokkupuutel lahtise leegiga süttivad.
annaabi.ee 
