· Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. · Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. · Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 8 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik Positsiooni Lõiketöötlusviis Seade d 1. Hammasvöö, otspind, tasapind, 127,6, Treipink h=40, treimine 2. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 3. Sisepind, silndrilinepind, 50, h= 70, Treipink treimine 4. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 5. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 6. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 7. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 8
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A -6 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.2010 1.Ülesande püstitus Projekteerida pressliide tiguratta hammasvöö ja rummu vahel. Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping:
Jaotusringjoon d5 = m3 ∙ N5 = 3,0 ∙ 17 = 51 mm d6 = m3 ∙ N6 = 3,0 ∙ 71 = 213 mm Peaderingjoon da5 = d5 + 2m3 = 51 + 2 ∙ 3,0 = 57 mm da6 = d6 + 2m3 = 213 + 2 ∙ 3,0 = 219 mm Jalgaderingjoon df5 = d5 – 2,5m3 = 51 - 2,5 ∙ 3,0 = 43,5 mm df6 = d6 – 2,5m3 = 213 - 2,5 ∙ 3,0 = 205,5 mm Telgede vahekaugus d +d 51+213 a w3 = 5 6 = =132 mm 2 2 Suure ratta hammasvöö laius b6 =ψ a ∙ a w3 =0,3 ∙132=39,6 mm kus ψ a=0,25 … 0,4 - kaldhammaste rataste korral. Valin b6 = 40 mm Väikeratta laius b5 =b6 + ( 3 … 5 )=40+ ( 3 … 5 )=43 … 45 mm , valin b1 = 45 mm. Ratta rummu mõõtmed, ketta ja hammasvöö paksus l r=(1,0 … 1,5)∙ d d r ≈ 1,55∙ d t=2,2∙ m+0,05 ∙ b h ≈ 1,4 ∙t
Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 6. Mis tüüpi on sidurite ajamid? Mehhaanilised,hüdro,pneumaatilised,elektromagnetilised,pneumovõimendiga ja mahthüdraulilised. 7. Milline on mehaanilise siduri survemuhvi (survelaagri) ülesanne (Kirjeldada liikumist ja tööd , paiknemise skeem)? Survelaagri ülesanne on lahutada siduriketas hoorattast.
Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Tiguülekande arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa, lubatav paindepinge [ ]F = 70 MPa) rumm teras E295 (ReH = 295 MPa, Rm = 490 MPa) Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 94 38 47 66 76 94
Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile.
surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku. Hüdromodulaatori ülesanne: ECU juhtimisel sulgeda peasilindri ja töösilindrite vahelised hüdrokanalid ja
Arhitektuuri iseloomustus? Eeskuju Vana-Kreeka templitest oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud. samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone. Moes olid kanneleeritud pilastrid ja ümarkaarsed seinanitsid. antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne polükroomia oli muutunud aegade jooksul valgeks, seega arvati, et valge värv kuulub antiigi juurde. Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus.
- Annab arvutile infot sisselasketorustikku siseneva õhu temperatuuri kohta : näiteks soojem õhk on hõredam ja siis tuleb vähendada silindritesse pihustatavat kütusekogust Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1313 : - Informeerib mootori juhtarvutit väntvõll pöörlemissagedusest. Seni on enamlevinud induktiivandurid , kuid viimasel ajal kohtab sageli ka HALLI andureid . Andur kinnitatakse tavaliselt hooratta või karteri külge, kui signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes . Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud , et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit : ( osadel eraldi signaali hammasratas vahepealt paar hammast puudu ) Nukkvõlli asendi andur : - Informeerib mootori juhtarvutit sellest, milline tööprotsess antud hetkel igas silindris toimub. See on tavaliselt Halli andur ja paikneb nukkvõlli esimese otsa juures Drosselklapi asendi andur :
Kool Grupp Sinu Nimi Autode jõuülekanded Iseseisev töö Juhendaja: nimi 1 Sisukord 2Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja?.............................................................3 1Sidur......................................................................................................................... 4 1.1Siduri ehitus....................................................................................................... 4 1.2Sidur libiseb........................................................................................................ 4 2Käigukast.................................................................................................................. 5 3Peaülekanne............................................................................................................. 6 4Diferentsiaal.......................................................
Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt
Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile
Pärast täitumist tühjeneb turvapadi kohe, et vältida reisijate vigastamist. Selleks on patjades augud. ELEKTRILINE ANTENN Elektriline raadioantenn liigub üles-alla mootori abiga. Mootorile rakendatakse raadiost tuleva juhtsignaali peale aktiveeruva relee kaudu vool ning mootor hakkab ringi ajama tiguülekannet, mis aitab pöördeid vähendada ja momenti suurendada. Tiguülekanne on omakorda ühendatud painduva hammasvööga (enamasti kapronist), mis kinnitub antenni külge. Hammasvöö liigub koos antenniga üles. Õigele kohale jõudnud, katkestab lüliti vooluahela. Raadiost tuleva juhtsignaali kadumisel lülitatakse poolused mootoril ringi ja antenn liigub alla. ELEKTRILINE AKNASOOJENDUS Aknasoojenduse eesmärk on härmas akende puhastamine ilma klaasi kriimustamata. Selleks kasutatakse esiklaasil enamasti mootori soojendatud õhku, tagaklaasil aga elektrit. Selleks on klaasile kantud elektrit juhtivad jooned, mille otstele rakendatakse 12 voldine (sõiduautodel)
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Elektriseadised ja mugavussüsteemid Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaan...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ...................................
1 1. Ainetöö ülesanne Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt df2 = d2 2...
Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest
Pink on läbiva tööga Toorikute etteandmine toimub roomikkonveieriga Ühel võllil on korraga mitu saeketast detaili laiuse määrab vaherõnga laius saeketaste vahel . Töö nr.2 – Plaatmaterjali juurdelõikuskaart väljatuleku protsent Töö nr.4 – Tappseotise eskiis Töö nr.5 – Kapi korpus Kontrolltöö . Konttroll töö . A 1 . Sae Korpus , hammasvöö , võlliava . Nimimõõdud : välisläbimõõt D , Võlliava läbimõõt d , korpuse paksus b , hamba laius B , Hammaste arv z4 3. Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu . Saetee laius määrab sae hamba paksus .
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............
Kahemassilise hooratta arendamise eesmärk oli isoleerida mootori väändevibratsioon võimalikult tõhusalt veosüsteemi muudest osadest. · Kahemassilise hooratta üldmudel koosneb primaarsest hoorattast ja sekundaarsest hoorattast. Mõlema hooratta massid on ühendatud üksteisega vedru/summutussüsteemi kaudu radiaalsete kuul- või liuglaagritega, mis võimaldab neil üksteise suhtes pöörduda. Hooratta primaarosa ja mootoriga seotud starteri hammasvöö on kinnitatud liikumatult väntvõlli külge. Koos hooratta primaarosa kaanega moodustavad need õõnsuse vedrukanali. Vedrusummutussüsteemi aluseks on kaarvedrud. Need on kinnitatud vedrukanali sees olevatesse juhtpuksidesse ja nende ülesanne on toimida ,,ideaalsete" väändevibratsiooni summutitena minimaalsete kuludega. · Kahemassilise hooratta integreeritud vedrusummutus absorbeerib vibratsiooni peaaegu täielikult. Tulemuseks on seega hea vibratsiooni isoleerimine
2 y=x 1 x 2- y y y = 0,083 y = 0,917 1260 a w =5 0,917 = 184,585 mm 2 Rataste läbimõõdud Jaotusringjoon d=z*m z hammaste arv, m ülekande moodul. d 1= z 1m=125 = 60 mm d 2=z 2m=605 = 300 mm Peaderingjoon d a1=d 121 x1- y =602510,5-0,083 = 74,17 74 mm d a2=d 2 2m1x 2- y =3002510,5-0,082 = 314,17 314 mm Algläbimõõt 2a 2184,585 d w1= w = = 61,53 mm u1 51 d w2=d w1u=61,535 = 307,64 mm Suure hammasvöö laius b 2= bdd 1=0,660 = 36 mm Väikese ratta laius b1=b23...5=363...5=39...41 Valime b2 = 40 mm. 6.2. I võll jätk. Arvutame võllile I langeva paindepinge. Selleks määrame hammasliites tekkivad jõud. Sirghammaste korral aksiaaljõudusid ei teki. T 60 F t= = = 2000 N R1 0,03 R1 väikehammasratta raadius, T võllile mõjuv väändemoment, Ft 2000 F= = = 2128 N cos cos 20
Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub tugevamaks siis, kui anduri südamiku (5) alt liigub läbi andurketta (8) hammas ja magnetväli nõrgeneb siis, kui
transistorlülititesse. Transistorlüliti on ühendatud madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele. Süsteemi juhtplokk koosneb arvutist, püsimälust, ajaplokist, signaalimuunduritest, sisend- ja väljundseadmetest. Väntvõlli pöörlemissageduse induktiivandur paikneb hooratta hammasvöö või veepumba rihmaseibi juures. Süüteimpulsi saamiseks on hammasvööl või signaalirattal üks erilise kujuga hammas või tühimik, mis vastab ülemisele surnud seisule. Andureid võib hooratta hammasvöö juures olla üks või kaks. Induktiivandur kujutab endast vahelduvvoolugeneraatorit, millel magnetvälja tekitab püsimagnet. Hooratta hammasvöö hammaste möödumine pooli südamikust põhjustab selles magnetvälja muutumise. Muutuv magnetväli tekitab poolis suunalt ja väärtuselt muutuva elektromotoorjõu. Hõrendusandur on ühendatud karburaatori segukanaliga või pritsemootoritel õhukanaliga pärast seguklappi. Selle anduri abil saab arvuti infot mootori koormatuse kohta
ajami ratas ja väntvõll. Lukustusrõngas ei lase kinnituspolti ise lahti tulla. Võngete summuti vähendab väntvõlli vibratsiooni, kasutatakse diiselmootortes. Kiilrihma ratas jõu ülekandmiseks väntvõllilt abiseadmetele. Õlitõrje seib töötab koos väntvõlli esimese otsa tihendiga, tõrjudes oma pöörlemisega tihendi lähedusest õli eemale. Gaasijaotusmehhanismi käitamise ajami ratas käitab nukkvõlli või nukkvõlle Hooratta hammasvöö on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit. Mootorikeps Kepsu kaudu ühendatakse väntvõll kolviga. Kepsu osadeks on: kepsu ülemine pea, kepsusäär ja kepsu alumine pea. Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail. Kepsu ülemine pea ei ole lahtivõetav. Enamikel mootoritel on ülemisse peasse pressitud pronks puks(kolvisõrme liugelaager). Sellisel juhul on kolvisõrmel liikumis vabadus, kepsu ülemises peas ja
Lõikeinstrumendid Puidu Masintöötlemisel . Ketassaed . Ketassaage kasutatakse saagpinkides puitmaterjalide : Tükeldamiseks Täpsesse mõõtu lõikamiseks Ketassaage on väga erinevaid vastavalt nende kasutusotstarbele : Saagimise suund puidukiudude suhtes Saetav materjal . Ketassae elemendid : Sae korpus Hammasvöö Võllilava Ketassae nimimõõdud : Välismõõt ( D ) Võlliava läbimõõt ( d ) Korpuse paksus ( b ) Hamba laius ( B ) Hammaste arv ( z ) Kaasaegsetel ketassaagidel on sae korpusesse tehtud väljalõiked : Termopaisumise kompenseerimiseks st. Kuumenenud saeketas ei hakka laperdama . Saeketta pöörlemisel tekkiva müra vähendamiseks .
hambaprofiilid olema niisugused, et nende kontaktpunktis tõmmatud ühine normaal läbitaks alati tsentritejoonel liikumatult asuva hambumispooluse. Hambumise protsessis muutub pidevalt kontaktpunkti Y asend ka liikumatul tasapinnal. Kontaktpunkti geomeetrilist kohta liikumatul tasapinnal nim. hambumissirgeks. 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia Joon. 20. a) 1 - ratta korpus, 2 - hammasvöö, 3 - hammas, 4 - hambavahe; b) 5 - jalgadepind, 6 - peadepind, 7 - hambatald, 8 - hambalagi; c) 9 - pea(külg)pind, 10 - siirdepind; d) 11 - jaotuspind, 12 - jaotusjalg, 13 - jaotuspea, 14 - jaotusjoon. Hammasratta ühistelgne pind on iga pöördepind, mille telg ühtib ratta teljega. Hammasratta jalgadepind (pos.5) on hambaid ratta korpusest eraldav ühistelgne pind. Hammasratta peadepind (pos.6) on hambaid rattakerest kaugemast küljest piirav
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Si...
1. keerame lahti pihusti ja asetame ta klaaskolbi 2. viime kütuselati asendisse MAX 3. pumpame käsipumbaga 10 – 15 korda 4. mõõdame ära kütuse hulga (kas kaaluliselt või mahuliselt) 5. Kordame samasi tegevusi kõigi silindritega. Kui kütuse kaalulised või mahulised hulgad on teada, siis arvutame välja kütuse ebaühtluse K ja, kui see on suurem, kui 5% siis tuleb regulreelida silindrisse antavat kütusehulka. I Plokkpumba KKP korral Keerame lahti hammasvöö kruvi. Pöörame pööratavat hülssi koos plunseriga vajalikus suunas. Keerame kinni hammasvöö kruvi ja viime läbi uuesti kontroll -mõõtmise, vajadusel kordame reguleeringut, kuni saavutame vajaliku tulemuse. II Individuaalsete KKP korral Ekspluatatsioonis kasutatakse ainult tõukuri peal olevat polti. Keerates polti välja – kütusehulk väheneb. Keerates tõukuri polti sissepoole – kütusehulk suureneb. Ekspluatatsioonis ei tohi nendel pumpadel kütuselatti lahti anda.
Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Joonis 19:Mehhaanilise lülitusega sidur 1. Hoorattas 2. Siduriketas 3. Hõõrdekatted 4. Hammasvöö 5. Surveketas 6. Sidurikorv 7. Tõmbepolt 8. Reguleermutter 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Sidurivõll 11. Siduriketta rumm 12
8.mootori väntmeh. Rikked ja nende avastamine. Väntmehanimsi põhilisteks vigateks on liugsaalede kulumine. Kepsu sõrme puksi kulumine , pikkilõtku seibide kulumine, kolvirõngast kulumine ning kolbide purunemine. Soovitatav olek saaled peale igat remonti vahetada. Sama kergema remondi puhul kolvirõngastega kui kolbe pole vaja vahetada. Kolbide vahetamist ja silindrite puurimist tehakse peale mõõtmist vastavalt vajadusele. Peale mõõtmist tuleks väntvõll lihvida. Hoorattal võib minna hammasvöö kulumine või purunemine või siduri tööpinna kulumine. Peale mõõtmist saab teada kas on kulunud.Tavaliselt eeldab väntmehanismi riket õlisurve langust või mõnes silindris töö katkemine.Surve karterituulutuses.Õlikulu suurenemine. Kolin mootoris. Jämedam kolin raamsaaled, heledam kolin kepsusaaled (gaasi järsul lisamisel). 9.automaat kasti th. Lastakse käigukast soojaks lastakse välja käigukasti õli vahetatakse õlifilter
hammasvöö, mis on ette nähtud väntvõlli pööramiseks võllipööramisseadme abil. Hooratas on jagatud 360ks kraadiks. Hootarattale on samuti märgitud kolbide ülemised surnud seisud, kusjuures A ja B poole silindritel on erladi skaalad. Kasutatakse elektrimootoriga võllipööramisseadet. Seade (võllipeli) viiakse hambumisse hoorattaga käsitsi kangi abil, elektrimootor käivitatakse kohalikust puldist. Kasutatakse tiguülekannet. Võllipeli Hooratas hammasvöö ja kummimuhvidega 13 Dempfer Dempferina kasutatakse Geislingeri hüdrodünaamilist vibratsiooni dempferit. Dempferi sisemine osa on kinnitatud väntvõlli vööripoolse otsa külge ja ta järgib väntvõlli pöörlemisest tekkinud torsionaalvibratsiooni. Dempferi välimine osa koosneb kerest, külgkaantest, segmentidest ja vedrudest. Tänu
6) Võllitihedusrõng 2.2.4.3 Hooratas Hooratas kinnitatakse poltidega ja fikseeritakse terassõrmedega väntvõlli ahtripoolsesse otsa külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, pöiast ja hammasvööst. Hooratta rumm kinnitatakse jõuvõllile ärikuga läbi elastse vulkaanühendusmuhvi. Muhv leevendab pingeid väntvõllile , mis tekivad masina ja reduktori ühendamishetkel käivitamisel ja töö ajal. Hooratta peale on tehtud hammasvöö, mis on selleks, et saaks pöörata võllipööramisseadme abil. Võllipööramisajamiks on elektrimootor. Völlipelit viiakse hambumisele hoorattaga käsitsi kangi abil. Elektrimoorot käivitatakse kohalikust puldist. Võllipööramisseadmel on tiguülekanne. 2.2.4.4 Dempfer Dempfer on Geislinger tüüpi vibratsiooni vastane dempfer. Dempferi sisemine osa on kinnitatud väntvõlli vööripoolse otsa külge ja ta leevendab väntvõlli pöörlemisest tekkinud vibratsioone
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
