· Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib mootori käivitumisel käiviti purukjooksu. · Ergutusmähis- mähises tekib magnetväli ja paneb ankru pöörlema. · Tõmberelee- tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. 4 Tööpõhimõte Aku plussklemm ühendatakse käiviti tõmbereleeg ja süütelüliti klemmiga 30. Miinusklemm ühendatakse auto kere kaudu käiviti kerega. Käiviti tööd juhitakse süütelülitist. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee tõmbe- ja hoidemähise ühise klemmi
vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. Vool kulgeb läbi hoidemähise ja hoiab lülitusharki paigal. 3. Käiviti ankur pöörleb max. kiirusega ja paneb pöörlema hooratta. Pinge
- Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama. Käiviti osad: - Ankur - ankurvõlli lintkeere - Hammasratas - Harjad - Ergutusmähis - Kollektor - Peavooluklemmid - Klemmipoldid - Kontaktketas - Tagastusvedru
hammasratta veojõud nii mitu korda suurem, kui mitu korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga
Üheastmelised reduktorid, Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete võllidega. Mitmeastmelised reduktorid Kaheastmelistel reduktoritel on ülekandearv suurem. Veel suurema astmete arvuga reduktoreid kohtab väga harva Reduktorite ehitus Hammasrataste ja laagrite määrimiseks valatakse reduktori keresse niipalju õli, et ratta hambad ja osa pöida oleksid sellesse sukeldunud. Rataste kiirel pöörlemisel pritsivad nad õli laiali ning see satub hambumisse. Voolates mööda kere seinu ja spetsiaalseid eralduspinnas olevaid kanaleid jõuab õli ka võllide laagritesse. Reduktori kere ja kaane eralduspinnad on hoolikalt töödeldud (lihvitud või kaabitsetud). Kaane ja kere vastastikune asend fikseeritakse kahe teineteisest võimalikult kaugele paigutatud tihvtiga. Tihvtid on pressitud aukudesse pinguga ning asetsevad tavaliselt diagonaalselt. Puurpingid Puurpingid jagunevad: Vertikaalpuurpingid Horisontaalpuurpingid Ühespindlilised
Hüdrauliline sidur - Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist Mehaaniline sidur - Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit) 2. Käigukast Käigukast muudab pöördemomenti suuruselt ja suunalt ning mõjutab auto veojõudu ja kiirust, s. o. dünaamilisi omadusi. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö
kolvist, kusjuures tema servad koolduvad sissepoole. Sellisel juhul voolab vedelik anumast täiteava ja kolvi avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru jõul hakkab ka töösilindri kolb vedelikku peasilindri samasse ossa tõrjuma. Survelaager Siduri lahutamiseks Mehaaniline või hüdrauliline Käigu valimine Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaanilised käiguvahetus - seadised, mis rakendatakse tööle käsitsi. Hammasrattad viiakse hambumisse või neutraalasendisse hoovastiku (liugurid) abil. Hammasrattaid või sünkronisaatori muhve nihutavad piki käigukasti võlli hargid, mis ulatuvad nihkhammasrataste (sünkronisaatori muhvide) ringsoontesse. Hargid on kinnitatud liugurite külge ja nihkuvad koos nendega. Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud asendis vedrudega fiksaatorid. Liugureid liigutab käigukangi alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas
Järgivmehhanism on mehhaaniline süsteem, mille väljundsignaal kordab vajaliku täpsusega juhuslikult muutuvat sisendsignaali. 25 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid Üldandmed Käigukast muudab pöördemomenti suuruselt ja suunalt ning mõjutab auto veojõudu ja kiirust, s. o. dünaamilisi omadusi. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis ülekandearv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). Joonis 31:Kolmevõllilise käigukasti hammasrataste ülekandearvud.
All paiknevat tigu kasutatakse ainult teo ringkiirustel kuni 5 m/s. Reduktorite konstruktsioon Ükskõik millise eespool toodud skeemi kohaselt ehitatava reduktori konstruktsiooni määrab igal erijuhul skeem ise ning reduktori otstarve. Hammasrataste ja laagrite määrimiseks valatakse reduktori keresse niipalju õli, et ratta hambad ja osa pöida oleksid sellesse sukeldunud. Rataste kiirel pöörlemisel pritsivad nad õli laiali ning see satub hambumisse. Voolates mööda kere seinu ja spetsiaalseid eralduspinnas olevaid kanaleid jõuab õli ka võllide laagritesse. Selline sukeldusõlitus on effektiivne, kui rataste ringkiirus on vähemalt 2,5 m/s. Väiksemate ringkiiruste korral peab iga paari üks ratas olema sukeldatud õlisse. Kuid kiirustel üle 12m/s ei ole sukeldusõlitus kasutatav, sest õli intensiivse segamise tõttu tõuseb õlivanni põhjast sinna sadestunud mustus üles ning sattudes
suurem, kui mitu korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud
(4.või 5. käik). Jõuülekanne- edastab mootori pöördemomendi veoratastele. Siduri- ülesanne on mootori lühiajaline lahutamine jõuülekandest, mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine ja manööverdamisel auto liikumiskiiruse reguleerimine. Libiseva siduri puhul mootori pöörlemissageduse tõustes sõidukiirus väheneb. Mittelahutava siduri puhul lülituvad käigud raskesti. Käigukast- võimaldab muuta rataste veojõudu mootori sama võimsuse juures, viies hambumisse mitmesuguse läbimõõdusuhtega hammasrattapaare. Lisaks võimaldab käigukast liikuda tagurpidi. Rooliga- muudetakse auto liikumise suunda. Rool koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Mehhanism suurendab jõudu, mille ajam kannab esiratastele. Kui autol on roolivõimendi, kulub rooliratta pööramiseks vähem jõudu; ühtlasi vähendab võimendi tee ebatasasuste tekitavaid lööke juhi kätele ja aitab esirehvi lõhkemisel säilitada auto juhitavust.
korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud
See on täienduseks seisupidurile. Samas aga tuleb arvestada, et P-asendit ei tohi sisse lülitada auto liikumise ajal, sest siis võib lukustusmehhanism puruneda. Lukustusmehhanism koosneb veetaval võllil paiknevast hammasrattast ja lukustushoovast. Vabas olekus on lukustushoob vedru jõul hammasrattast eemaldatud. Käiguvalitsa viimisel P-asendisse tõmmatakse käiguvalitsa ajami ühendusvarda koonuspind lukustushoova alla ja lukustushoob surutakse üles, hambumisse hammasrattaga. Veetav võll on sellega lukustatud. Planetaarreduktoris on sisse lülitatud ketaspidur (12) (jn 18), et vähendada mootori võimalikku jõudu lukustusmehhanismile, näiteks uute siduriketaste puhul võivad sidurid mittetäielikult lahutuda ja anda pöördemomendi edasi. Joonisel 19 on näidatud lukustusmehhanismi töötamine. Joonis 19. Parkimisasendi lukustusmehanism: A lukustusmehhanismi vaba asend, B lukustus-
tulemusel liigub relee südamik välja ja ühendab omavahel lülitusahela kondaktid, tänu millele saab nüüd lülitusvoolu starteri – tõmberelee. Indutseeritakse tõmberelees (EMJ), mille tulemusel tõmmatakse tõmberelee südamik sisse ja tänu sellelesillatakse omavahel tõmbereleel olevad jõuahela kondaktid, seega nn töövool saab minna starterimootorile ja panna see tööle (põõrlema), samalajal tõmberelee südamiku liikumisega lükatakse pendiks hambumisse hoorattal oleva hammasvööga. Vabastades starteri käivitusnupu jääb starteri lülitusrelee vooluta, seega lülitusrelees indutseeritud (EMJ) lakkab ning relee südamik liigub oma algasendisse tagasi, sellega vabastatakse juhtahela kondaktid, tänu millele jääb vooluta tõmberelee. Tõmberelees olev südamik võtab oma algasendi ja sellega lülitatakse lahti jõuvoolu ahela kondaktid ja tõmmatakse pendiks algasendisse tagasi, kuna katkestati jõuvooluahel seiskub ka starter. Akud
vahel läbi, sest amortisaatorvedrud 3 surutakse kokku ja valtside vahe suureneb. Niimoodi on seade kaitstud purunemise eest. Valtse käitab eraldi paigaldatud elektrimootor kiilrihm-, hammasratas- või kardaanülekande abil. Kasutatakse ühe- või kahekordset ajamit. Ühekordse ajami korral käitab mõlemat valtsi sama mootor. Sel juhul edastatakse pöördemoment ühelt valtsilt teisele pikendatud hammastega hammasülekandega, mis jääb hambumisse ka liiku-va valtsi eemaldumisel. Kahekordse ajami puhul on kummalgi valtsil oma mootor. Teisaldatavad purustus-sorteermasinad rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse 2. Linttransportöör 3 viib peenestatud materjali eemale. Veskid Kuulveskites söödetakse materjal metallkuulidega (varrastega) täidetud trumlisse
Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiirused võrdsustanud. Seega, käik lülitatakse sisse kahes järgus: algul veab hammasratast kaasa blokeerrõngas muhvi ja rõnga vahelise hõõrdejõu toimel, seejärel sidestatakse hambulised osad jäigalt. Lülitusmuhve liigutatakse käiguvahetusmehhanismiga. Selle osad on käigukang ja harkidega liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad.
Imipool, 5. Survepool. Hammasrataspumbad võivad olla välishambumisega ja sisehambumisega, reverseeritavad või mittereverseertavad pumbad. Levinenum on välishambumisega pump. Pumba kahest teineteisega hambuvast hammasrattast on üks ühendatud ajamiga ,teine jookseb kaasa. Ajamiga ühendatud hammasratas on vedav , teine on veetav hammasratas . Pumbatav vedelik toimetatakse hambavahedes imipoolelt survepoolele . Vedav hammasratas veab veetavat hammasratast kaasa ja seal kus hambad lähevad hambumisse tungib üks hammas teise hammasratta hammaste vahele ja tõukab sealt pumbatava keskkonna välja . Teisel pool tuleb üks hammas teiste vahelt välja tekitades tühja ruumi . See pool on imipool , mis täitub uuesti vedelikuga . Kui pump pöörleb vastassuunas ,vahelduvad surve ja imipooled .Tagasivoolu vältimiseks on kere ja hammasrataste vahel minimaalsed pilud. Mõnikord hammasrataspumpadel vedav hammasratas ei vea veetavat ringi , vaid selleks kasutatakse nn
Nukid oma profiililt võivad olla kas: positiivse profiiliga negatiivse profiiliga. (kasutatakse õhujagaja käivitamiseks) KKP nukkvõlli nukk kinitatakse võllile selliselt, et teda oleks võimalik võlli peal pöörata st, et oleks võimalik kütuse andmis nurka regulleerida. Võllikael nuki kohalt on varustatud tiheda hammastikuga (180 hammast) ja KKP nukk seestpoolt on samuti varustatud hammastikuga (180 hammast). Nukvõll ja nukk lähevad omavahel hambumisse ja fikseeritakse splindiga. 4 tak. SPM ühe hamba võrra keeramine muudab γ 4° sest ülekanne on 2/1 2 tak. SPM ühe hamba võrra keeramine muudab γ 2° sest ülekanne on 1/1 SPM KLAPID Ülesanne: sulgeda või avada gaasivahetus kanalid. Valmistamis materjalid: sisselaske klapid võidakse valmistada kehvemast materjalist, kui seda on väljalaske klapi materjal, kuna sisselaskeklapp töötab kergemates tingimustes kui töötab välialaskeklapp. Väljalaskeklapid materjaliks
kulgeb läbi elektrimootori ergutusmähise. Harjadele. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise harja kaudu mähisest maandusse. Samal ajal lükkab tõmberelee käiviti vabakäigusiduri hammasratta mootori hoorattaga hambumisse ja käiviti pöördemoment kantakse üle mootori väntvõllile. Mootori käivitumisel, kui hooratta pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse, avaneb vabakäigusidur ja väldib pöördemomendi ülekandumise vastupidises (hoorattalt käivitile) suunas. Käivitite rikked ja hooldamine 1. Käiviti rikked a. Käiviti ei tööta. · Kontrollida ühendusjuhtmeid. · Harjade halb seisukord. · Tõmberelee kontaktide kulumine. b. Käiviti töötab aeglaselt
6. Close the fuel oil inlet valve. 7. Shut off the control air and safety air supply before venting the manoeuvring system. VOCABULARY dismantle lahti võtma, lahti monteerima, demonteerima , set panema, asetama, paigutama, paigaldama , , blocking device blokeerimisseade, tõkesti / main starting valve peakäivitusklapp engage (sisse)lülitama, hambumisse viima , turning gear võllipööramisseade inlet valve sisselaskeklapp outlet valve väljalaskeklapp vent cock õhukraan drain cock väljalaskekraan shut off välja lülitama , control air juhtõhk safety air kaitseõhk supply varustus, etteandmine; varustama, ette andma , vent õhutama maneuvering system mavöövrisüsteem REPLACEMENT OF CYLINDER LINER 1
hoorattaga. Hooratas Hooratas on valatud malmist ühes tükis. Hooratta pöiast veerandit katab hammasvöö, mis on ette nähtud väntvõlli pööramiseks võllipööramisseadme abil. Hooratas on jagatud 360ks kraadiks. Hootarattale on samuti märgitud kolbide ülemised surnud seisud, kusjuures A ja B poole silindritel on erladi skaalad. Kasutatakse elektrimootoriga võllipööramisseadet. Seade (võllipeli) viiakse hambumisse hoorattaga käsitsi kangi abil, elektrimootor käivitatakse kohalikust puldist. Kasutatakse tiguülekannet. Võllipeli Hooratas hammasvöö ja kummimuhvidega 13 Dempfer Dempferina kasutatakse Geislingeri hüdrodünaamilist vibratsiooni dempferit. Dempferi sisemine osa on kinnitatud väntvõlli vööripoolse otsa külge
läheb ta nende vahel läbi, sest amortisaatorvedrud 3 surutakse kokku ja valtside vahe suureneb. Niimoodi on seade kaitstud purunemise eest. Valtse käitab eraldi paigaldatud elektrimootor kiilrihm-, hammasratas- või kardaanülekande abil. Kasutatakse ühe- või kahekordset ajamit. Ühekordse ajami korral käitab mõlemat valtsi sama mootor. Sel juhul edastatakse pöördemoment ühelt valtsilt teisele pikendatud hammastega hammasülekandega, mis jääb hambumisse ka liikuva valtsi eemaldumisel. Kahekordse ajami puhul on kummalgi valtsil oma mootor. Valtspurustid on head oma lihtsa ehituse ja töökindluse, energia väikse erikulu ning ülepeenestatud materjali väikese sisalduse poolest. Puudusteks on väike tootlikkus ja puudulik peenestatus, liikuvalt valtsilt kogu purustile kanduv pidevvibratsioon ning valtside väike haardevõime. 83) Liikur-purustusagregaadid Teisaldatavaid purustus-sorteermasinaid on otstarbekas kasutada väikese tagavaraga
pronkspuksil. Tagasikäigu hammasratas 10 asub veetava võlli hammastel ja pöörleb võlliga koos. Samal ajal saab teda hargi abil nihutada piki võlli. Peale selle on veetavale võllile liistude abil kinnitatud kaks hammasrummu, mille hammastel on lülitusmuhvid 4. Ühe või teise käigu lüli- tamiseks sidestatakse vastav veetava võlli hammasratas võlliga, et ta hakkaks pöörlema. Selleks tuleb lülitushargi 5 või ö abil viia lülitusmuhv hambumisse hammasratta rürrimu hammasvööga. Kähe võl l iga m o t or o 11 e r i käi gukasti des Tagasikäigu saamiseks tuleb veetaval võllil asuv tagasi- on hammasrattad samuti alalises hambumises. «Turisti» käigu hammasratas W nihutada hambumisse vahehammas- käikude vahetamiseks sidestatakse vabalt pöörlevad ham- rattaga 11
Tööle lülitatakse vaheülekanne eraldi hoovaga. Planetaarreduktorit juhitakse hüdrauliliselt. Järgmiseks osaks jõuülekandes on paljukäiguline käigukast, mis tagab traktoritele suure liikumiskiiruste valiku. Käigud jaotatakse kolme gruppi: aeglased töökäigud, kiired töökäigud ja transpordikäigud ning kokku võib neid olla 16...36. Lihtkäigukastis nihutatakse nuutvõllidel paiknevaid hammasrattaid hambumisse ja hambumisest välja hammasrattaga kontaktis olevate kahvlite abil. Kahvlid on ühenduses käiguvahetusmehhanismiga, mida juhitakse käigukangiga. Planetaarreduktoritega käigukastis (mida nimetatakse ka automaatkäigukastiks) on hammasrattad kogu aeg hambumises ja käiguvahetus toimub pidurite ning mitmekettaliste hõõrdesidurite abil
annaabi.ee 
