Rahulik koormus, joonkiirus hambumises 20 m/s, nõutav tööiga on 105 tsükklit. Nõutav S = 1,5. Antud: Leida: Teostada hammasülekande paindeväsimuse ja pindväsimuse analüüs. Loetleda: hammasülekannete üldised omadused ja hammasrataste tõrgete põhjused. Lahendus: Joonis 1. Evolventprofiili lihtsustus [1]. 1. Arvutatakse hambumise ringjõud Ft ja hamba radiaalkoormus Fr : m2 310 2 · Ringjõud Ft : Ft = = 3100 N d jaotus 0,2 ___________________________________________________________________ 1 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
2. Et kujundav sirge veereb alusringjoonel libisemata, siis jne.
3. Alusringjoone puutujad on evolvendi normaalid.
4. Evolvendi kõverusraadiused võrduvad alusringjoone puutuja lõikudega, mis paiknevad evolvendi ja
alusringjoone vahel: 1 = E1 N 1 = N 0 N 1 ; 2 = N 2 E 2 = N 0 N 2
Inv = tan - , kus on radiaanides.
28. Joonestada ja tähistada nihutuseta hambumise korral hammasrataste tsentrid, tsentrite joon,
hambumissirge, alg-, alus- ja jaotusringjooned.
29. Joonestada ja tähistada nihutusega hambumise korral hammasrataste tsentrid, tsentrite joon,
hambumissirge, alg-, alus- ja jaotusringjooned.
30. Loetleda piirangud hammasülekannete sünteesimisel.
Välishammaste lõikamisel lattlõikuriga(tigufreesi, latt-tõukuruga) on 3 piirangut
1)jalgalõige tekib kui lõigatava ratta hammaste arv z
4.3.5. Hammaste lõikamine 4.3.6. Hambapinna modifitseerimine 4.3.7. Nihutusega hammasrattad ja ülekanded 4.3.8. Nihutusega hammasrataste põhiparameetrite arvutus 4.3.9. Piirangud hammasülekannete sünteesimisel. Kavaliteedinäitajad 4.3.10. Hamba paksuse kontrollmõõtmed 4.4. Kaldhammastega silindeülekanded 4.4.1. Kaldhammaste külgpinna moodustamine. Hambumise kujunemine 4.4.2. Seosed normaal-, ots- ja telglõikes määratud parameetrite vahel 4.4.3. Kaldhammastega ekvivalentne sirghammasratas 4.5. Wildhaber-Novikovi ringkruvihambumine 4.6. Nihutustegurite valik. Välis-silinderülekannete geomeetriaarvutus 4.7. Koonusülekannete geomeetria 4.7.1. Koonusevolventhambumise elemendid 4.7.2. Koonusrattad. Koonusülekanded.
Laevadel kasutatakse põhiliselt kütuse ümberpumpamiseks , sisepõlemismootorite juures õlipumpadena ja ballastpumpadena. Kruvipumba tootlikkus: Q 60kn D2 d 2 h 0 8i ,kus k- veetavate kruvide arv, n - pöörete arv, D -kruvi välisläbimõõt, d-kruvi siseläbimõõt, h- kruvisamm- I kruvi käikude arv. Tööpõhimõte: Kaks kruvi on omavahel hambumises ja hambumise kohtades moodustuvad vaheseinad. Kui kruvid pannakse pöörlema , siis vaheseinad hambumise kohal hakkavad liikuma üles või alla sõltuvalt pöörlemise suunast. Hambumise vahekohta moodustuvad kambrid ,mis samuti hakkavad nihkuma kas üles või alla . Need liikuvad kambrid transpordivadki keskkonda. Imipool tekib seal ,kus hambumise koht nihkub eemale , vastaspoolel tekib survepool. klassifikatsioon Kruvi keerme profiili järgi: -globoid profiil, -evolvent profiil ,
17. Vedrude vahetamine 21 18. Amortide vahetamine 22 19. Pooltelgede vahetamine ja hooldus 23 20. Hooldust vajavad detailid või agregaadid 25 21. Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine 26 22. Differentsiaali hammasrataste reguleerimine 27 23. Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine 28 24. KOKKUVÕTE 29 25. KASUTATUD KIRJANDUS 30
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Joonis 1. Evolventprofiili lihtsustus 1. Arvutan hambumise ringjõu t ja hamba radiaalkoormuse Fr: m2 230 2 Ringjõud Ft : Ft d 0,254 1811 N jaotus Radiaaljõud Fr: sirghammastega silindriliste hammasrataste korral Fr = Ft· tanα = 1811· tan 20◦ = 659 N, kus α on hammasratta hambumisnurk. 2
paigalseisev või pöörlev, võll tavaliselt ainult pöörlev. Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates? Võllide ja muude komponentide ühendamiseks ja masinate juhtimiseks. Lisaks kaitsevad ülekoormuste eest. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates? Vedrud muundavad välisjõudude töö vedru elastse deformatsiooni tööks
Selleks, et ei tekiks hambaid murdvat pinget ja liigset hõõrdumist, peavad haakuvate hammaste pinnad puutuma igal järjestikusel ajamomendil omavahel kokku vaid ühes hammaste pinnaga risti paiknevas tasandis, kasutades nn evolventprofiili (joonis A). Tiguülekanne on hammasülekande erivorm, mille puhul toimub jõu siirdamine kaarjate hammastega tiguratta ja vastava profiiliga tigukeeret omava võlli ehk teo vahel. Tiguülekandeid liigitatakse hambumise kuju ja profiili järgi. Tiguülekannet iseloomustab tavalisest hammasülekandest suurem ülekandetegur ja seda kasutatakse siis, kui on oluliselt vaja muuta pöörlemiskiirust või väändemomenti. 5. Piimaauto Piima veetakse üldjuhul spetsiaalsete autodega ning alati jahutatult, et selle kvaliteet ei saaks teel oluliselt halveneda. Seepärast on kõik piimaautod termiliselt isoleeritud mahutitega. Uuemad masinad võivad olla varustatud ka jahutusseadmetega.
min Valitud elektrimootori nurkkiiruse: ne 3,14 1430 rad el = = = 149,67 ( ) 30 30 s Ülekande põhiparameeterarvutus el 149,67 Üldine ülekandearv: iüld = = = 11,97 k 12,5 Hambumise täpsustatud ülekandearv valitud elektrimootori rihmülekande ir = 4 puhul n D 1400 0,32 3,14 i h'' = el k = = 2,74 2Vk 30i r 2 2 30 4 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel: Pel 4000 1. Elektrimootori võllil M el = = = 26,72( Nm) el 149,67 2
kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud noolhammastega),d-sisemise hambumisega ülekanne,e-
aw.min= (290·mmin)0.5=(290·21,4)0.5= 78,8 mm; aw.max= (290·mmax)0.5=(290·42,7)0.5= 111,3 mm Projektarvutus 1. Peamine parameeter telgede vahe aw: awKa ·(u+1) ·(T2·103/·u2·[]2H)1/3·KHß=43· (3,55+1) · (213,64·103/0.32·3,552·514.32)1/3·1= 114,47 mm Võtan lähima väärtuse L1 tabelist aw= 115 mm =0.28+0.08·0.5=0.32; Kui vähemalt ühe ratta kõvadus on H350 HB, siis KHß=1. 2. Hambumise moodul m: m2·Km·T2·103/D2·B2·[]F2=2·5.8·213,64·103/179,45·36,8·256=1,466 mm D2=2·aw·u/u+1=2·115·3,55/3,55+1=179,45 mm; B2= ·aw=0.32·115=36,8 mm Ümardan m väärtuse lähima suurema standardväärtuseni arvväärtuste reas m=1,5 mm 3. Hammaste minimaalne kaldenurk ßmin: ßmin=arcsin (3.5·m/B2)=arcsin (3.5·1,5/36,8)= 8 o12` 4. Väikese ja suure ratta summaarne hammaste arv:
2. Kaldhammastega hammasrattad, 3. Noolhammastega hammasrattad , Hammasrattad valatakse malmist või freesitakse terasest. Väiksema pumba hammasrattad võivad olla valmistatud ka ühes tükis võlliga. Eraldi valmistatud hammasrattad kinnitatakse võlli peale liistu abil. Sirghammasrataste korral hammaste hambumisel tekib vedeliku kokkusurumisel kõrge surve , mis surub hammasratastele ja kulutab hammasrattavõlli laagreid. Selle vältimiseks on pumba otsakaande hammaste hambumise kohale freesitud soon ,mille kaudu survet laagritele vähendatakse . Mõningatel pumpadel on hammaste vahele puuritud augud , mille kaudu õli satub seal olevasse soonde ja sealt teise augu kaudu välja surve või imipoolele. Kald - ja noolhammasratastega pumpade hammaste vahel sellist probleemi ei teki, kuna osa üleliigset vedelikku surutakse mööda kaldpinda tagasi. Laevades kasutatavatel hammasrataspumpadel on paljudel kaldhammastega või noolhammastega rattad. Seda tüüpi hammasratastel
Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega) Tiguülekande põhielemendid: 1 tiguratas, 2 tigu Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanderatta ja õlitushammasrattaga
Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. (sorry ma siiski ei õpi seda asja ja olen suht sooda!) Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates? Võllide ja muude komponentide ühendamiseks ja masinate juhtimiseks. Lisaks kaitsevad ülekoormuste eest. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates? Vedrud muundavad välisjõudude töö vedru elastse deformatsiooni tööks. On muidu
uutega ainult paariviisi. Auto remondi käigus kontrollitakse veetava võlli koonusrull-laagrite. lõtku ja hammaste liibumist nende kontaktjälje järgi. Mõlemad tööd tehakse üheaegselt. Kui kontaktjälg ei vasta nõuetele, tuleb muuta veetava võlli või veetava hammasratta võlli asendit. Hammasrataste hammaste vaheline külglõtk muutub auto töötamisel kulumise tõttu järjest suuremaks. Lõtk seatakse õigeks koonushammasrattapaari koostamisel. Hammasrataste hambumise külglõtku ei kontrollita tehnohooldusel selleks, et korvata kulumist reguleerimisega, sest see rikuks hambumise õigsust. Kontrollimine on vajalik vaid selleks, et otsustada, kas koonuspaar on edasiseks tööks kõlblik. Hammastevahelist külglõtku kontrollitakse pliiplaadiga, mis asetatakse nende vahele. Pärast hammasrataste pööramist mõõdetakse plaadi paksus. See võrdubki lõtku suurusega. Laagrite väär reguleering ja korratused tehakse kindlaks laagrikerede kuumenemise järgi
aw = 43*(3,5+1)*(358,91*103/0,36*3,52*6572)1/3*1=110,95~115 mm aw=115 mm kus Ka abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 a = B2/aw suure ratta hambavöö laius. a = 0,36 u reduktori ülekandearv 3,5 T2 pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, 358,91N*m []H vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge 657 MPa KH tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlast jaotumist hamba pikkusel. 1 Hambumise moodul 2 2 103 25,8358,91103 = = =1,906~1,9 2 2 [] 179,3141,4294,1 m=2 kus: = 5,8 abitegur, kaldhammaste jaoks 2 21153,538 2 = = = , on suure ratta jaotusringjoone läbimõõt, mm +1 3,538+1 2 = = 0,36 115 = , on suure ratta hambavöö laius, mm Hammaste minimaalne kaldenurk
optimismitegur T2 – pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, Nm [𝜎]H – vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge (kui mõlema ratta kõbadus H ≥ 45HRC), N/mm2 KHβ – tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlaselt jaotumist hamba pikkusel. Kui vähemalt ühe ratta kõvadus on H ≤ 350 HB, siis KHβ = 1 saan telgede vaheks 105 mm, mis jääb eelnevalt leitud diapasooni 78... 110 vahele. 2 × 𝐾𝑚 × 𝑇2 × 103 Hambumise moodul, m ≥ mm 𝐷2 × 𝐵2 × [𝜎]𝐹 Km – abitegur. Kaldhammaste jaoks Km = 5,8 2 × 𝑎𝑤 × 𝑢 2 × 105 × 4 D2 = = ≈ 168 mm – suure ratta läbimõõt 𝑢+1 4+1 B2 = ᴪ𝑎 × 𝑎𝑤 = 0,32 × 105 = 33,6 mm – suure ratta hambavöö laius mm [𝜎]F – vähem tugevama ratta hamba materjali lubatud paindepinge, N/mm2
on; 47. · hambumisnurk on tavaliselt 51. 43. 30º; 48. · tänapäeval enamlevinud. 52. Kirjeldada hammasliite kujundamise etapid. 53. 1. Vastavast standardist lähtuvalt valitakse VÕLLI VÄLISLÄBIMÕÕDU järgi: 54. · hammaste arv; 55. · hambuvate komponentide mõõtmed; 56. 2. Arvutatakse hambumise vajalik PIKKUS: 57. · mis väldib liites muljumise; 58. · mis väldib tavatööreziimis hammaste läbilõikamise. 59. Kirjutada hammasliite lõikepinge ja muljumispinge valemid (koos seletustega). 60. 61. Milles seisneb hammasliite
Auto remondi käigus kontrollitakse veetava võlli koonusrull-laagrite. lõtku ja hammaste liibumist nende kontaktjälje järgi. Mõlemad tööd tehakse üheaegselt. Kui kontaktjälg ei vasta nõuetele, tuleb muuta veetava võlli või veetava hammasratta võlli asendit. Hammasrataste hammaste vaheline külglõtk muutub auto töötamisel kulumise tõttu järjest suuremaks. Lõtk seatakse õigeks koonushammasrattapaari koostamisel. Hammasrataste hambumise külglõtku ei kontrollita tehnohooldusel selleks, et korvata kulumist reguleerimisega, sest see rikuks hambumise õigsust. Kontrollimine on vajalik vaid selleks, et otsustada, kas koonuspaar on edasiseks tööks kõlblik. Hammastevahelist külglõtku kontrollitakse pliiplaadiga, mis asetatakse nende vahele. Pärast hammasrataste pööramist mõõdetakse plaadi paksus. See võrdubki lõtku suurusega. Laagrite väär reguleering ja korratused tehakse kindlaks laagrikerede kuumenemise järgi
pöördemomenti (Käigukasti võll). 8. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. ÜLEKANNE = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. HÕõRDUMISEGA ülekanded (ntx.Rihmülekanne)· Liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil · Võimalik on pöörlemiskiiruse sujuv muutmine HAMBUMISEGA ülekanded: Liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hambumise abil. Ntx: Hammasülekanne, Kettülekanne 9. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? · Toetavad masinate liikuvaid osi · Juhivad masinaelementide liikumist · Liikumine võib olla pöörlev või kulgev 10. Milleks kasutatakse sidurit masinates? Kasutatakse: võllide ja muude komponentide ühendamiseks, - masinate juhtimiseks. 11. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates? Vedru olenevalt rakendusest, tagab detailidevahelise jõu; käivitab mehhanismi;
Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. Hambumismoodul on hambumissammu ja jagatis. Freesimisel antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ettenihkeliikumine. Saritootmisel kasutatakse hambalõikepäid ja kammlõikureid. Sõrmfreesiga lõigatakse ka kald- ja noolhammastega rattaid. Kopeermeetodil määrab lõikuri valiku lõigatava hammasratta hambumise moodul ja hammaste arv. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hammasrataslõikurit. Lõikservade asendi pidev muutumine tooriku hambaprofiili suhtes saadakse lõikuri ja tooriku kooskõlastatud pöörleva liikumise tulemusena. Hambalõikamine rullumismeetodil on universaalsem, kuna ta võimaldab lõigata antud hambumismooduliga lõikuriga erineva hammaste arvuga rattaid.
o kruviratastega teljed kiivsed (h) o hüpoidülekanded nihutatud telgedega kooniline ülekanne (i) · Hammaste kuju järgi o sirghambad (a, d, e) o kaldhambad (b, f) o noolhambad (c) o ringhambad (g, i) · Kaitstuse astme järgi o lahtised o kinnised · Hammasrataste ringkiiruse järgi o väga aeglased (v<0,5 m/s) o aeglased (v=0,5...3 m/s) o keskmiselt kiired (v=3...15 m/s) o kiired (v>15 m/s) Keskmiselt kiired ja kiired ülekanded on reeglina kinnised ja hambumise sujuvuse huvides välditakse neis sirghambaid. 25.Tiguülekanne. Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Koosnevad vedavast1...4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast Headeks omadusteks on sujuv löökideta hambumine,väikesed gabariidid suureülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus(soodus käsivintside käitamisel).Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. 26
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid
!!!Lahtiste hammasrataste määrimiseks mõeldud määrdeid ei tohi kasutada. Tasandushõlma kasutamisel peab lisaseadme ümberlüliti olema asendis „TAGUMINE LISASEADE“. Pöörderingi kinnitus ja reguleerimine Pöörderingi kinnitust tuleb kontrollida iga päev, et tema raami ja juhtsektorite vaheline pilu ei muutuks liiga suureks. Ajami reduktori põhiosad: Avatud pöördering Hüdromootor Tigu Reduktori vedav hammasratas Korpus (täidetud õliga) Reguleerpolt hambumise tihendamiseks Suletud pöördering 2 hüdrosilindrit 4 Juhtklotsi Pöörderingi kinnitust tuleb kontrollida iga päev, et tema raami ja juhtsektorite vaheline pilu ei muutuks liiga suureks. Arvestades pöörderingi osade kulumisega ekspluatatsioonis, on pilu sobiv suurus u. 0,5mm. Pilu võib mõõta mõõtekaliibriga. Pöörderingi reguleerimine: Vertikaalsuunalist pilu reguleeritakse reguleerplaadiga, mida saab eemaldada vastavalt kulumisele.
stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud antifriktsioonsulamiga. Alumises liuas puudub õlisoon, otstes on vaid õlitaskud. Ülemisse liuda on freesitud õlisoon, mille põhjas on avad õli pääsemiseks raamlaagrisse. Väntvõlli vööripoolsesse otsa on paigutatud dempfer väntvõlli võngete vähendamiseks. Väntvõlli saab pöörata ka elektriliselt ahtripoolses otsas asuva võllipööramispeli abil, mis ühendatakse vajaduse korral hambumise teel hoorattaga. Hooratas Hooratas on valatud malmist ühes tükis. Hooratta pöiast veerandit katab hammasvöö, mis on ette nähtud väntvõlli pööramiseks võllipööramisseadme abil. Hooratas on jagatud 360ks kraadiks. Hootarattale on samuti märgitud kolbide ülemised surnud seisud, kusjuures A ja B poole silindritel on erladi skaalad. Kasutatakse elektrimootoriga võllipööramisseadet. Seade (võllipeli) viiakse
Hammasrattad paiknevad alumii- niumisulamist karteris l, mis on teatud tasemeni täidetud õliga (mootorratastel «Dnepr» ja «Uraal» on täiteava korgi küljes mõõte varras). Vedav hammasratas 17 on ühes tükis lühikese võlliga ja toetub nõel- ning kaherealisele kuul- laagrile ja on kardaanliigendi 15 kaudu ühendatud kar- daanvõlliga 12. Veetav hammasratas 22 on polditud ham- masäärisega rummu külge ja pöörleb koos sellega kuul- laagril 18 ja nöellaagril 2. Hambumise reguleerimiseks on kuullaagrite juures reguleerseibid 20 ja 21. Veorattaga ühendatakse veetava hammasratta rumm hammasäärise abil. Karter täidetakse õliga ülemise ava kaudu, mille kruvi- korgi küljes on õlitasime mõõte varras (tase peab ulatuma selle ülemise märgini). Töötanud õli lastakse välja karteri alumisest avast, mis on samuti suletud kruvikorgiga. VEERMIK Mootorratta (ka motorolleri ja mopeedi) veermiku hulka
annaabi.ee 
