Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud:
kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisas tööd tegema. Loonusrent on talupoegade kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist. Aadlimatriklid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 18. sajandi keskel koostatud ametlik nimistu, mis sisaldas rüütlekonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid. Kubermang- suurem haldusüksus Venemaal, mis jagas Eesti kaheks. Kindralkuberner- oli kubermandude kõrgem haldusametnik, kes teostas järelvalvet tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Talle allusid kumbermangu politseiasutused ja sõjaväeosad. Balti erikord- oli Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene riigi koosseisus. Maapäev- oli seisuste esindajate (rüütelkonna liikmete) nõupidamine, mis toimus iga kolme aasta tagant. Pearahamaks- Venemaa keisririigis kestestatud maks, mida pidi mõisnik maksma iga meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi.
Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiset poolt talupoegadele ja töölistele Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist Koloonia asumaa Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega Kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad Legitiimsus seaduslikkus Luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine Manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo
Millised linnaõigused neis linnades kasutusel olid. Tallinn, Rakvere, Narva Lübecki linnaõigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu Riia linnaõigus 6. Raad ja selle ülesanded. (mõisted: raehärra, bürgermeister, foogt, sündik) Raehärra rae liige; pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linnapiires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Bürgermeister linnavanem, rae eesotsas seisev valitsev isik Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa) Tsunft ühe ala käsitöömeistreid koondav ühendus Olderman tsunfti või gildi vanem Gild kaupmehi või käsitöölisi koondav ühendus. Tallinnas oli 2 kaupmeeste gildi: Suurgild (abielus kaupmehed, sealt valiti raehärrad) ja Mustpeade Vennaskond
-16. sajand. Linnad Eestis: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 9. Mõisted. Balthasar Russow- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas kroonika Eesti ajaloost 13.-16. sajandil, k.a Liivi sõda. Raad- Linna omavalitsus, mis korraldas linnaelu. Bürgermeister-Rae vanema liikme või linnapea nimetus Tsunft-Ametialane käsitööliste ühendus, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa-Tsunfti põhikiri Foogt-Linna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik (maaisanda esindaja) feodalismiajastul. Missa- jumalateenistus armulauaga Toomkirik- piiskopkondade keskus Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused. 1535-Wandradt-Koelli katekismus 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt.
Hiljem saabusid viimased väed Põltsamaa foogtile appi ning eestlased pidid sohu taganema. Rüütlid läksid jalgsi sohu ning eestlased kandsid hävitavaid kaotusi. Seejärel piirati soo ümber ning eestlastele lubati armu anda, kui nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos. Üle Soome lahe olid ülestõusnud eestlased saatnud abipalveid Turu ja viiburi foogtidele (feodaalaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik), kes saabusid 18. Ja 19. Mail koos oma vägedega Tallinna alla, aga eestlaste seisukohalt liiga hilja, sest nende vastuhakk oli juba maha surutud. Foogtid pöördusid tagasi. Niiviisi oli Põhja-Eesti tegelikult ordu valduses, aga ordu olukorda nõrgendas samal ajal pihkvalaste rünnak Kagu-Eestisse, kuni Otepääni välja. Tartu piiskopi ja ordu vägedel õnnestus juuni alguses Vastseliina linnuse lähedal peetud lahingus vaenlane tagasi tõrjuda,
Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma. Iisak ostis hobuse ja muud põllutööks vajalikku kraami. Algas vilja külvamine. Toimus Ingeri ja Iisaku laulatus. Oli põud ning vili ikaldus. See- eest kasvas hästi kartul. Inger tõi ilmale veel ühe poja. Poisile pandi Ingeri onu järgi nimeks Siivert. Üks laplane rääkis Ingerile, et Iisak ei ole seda maatükki endale ostnud. Iisaku juurde tuli üks haldusametnik, et maatükiga asjad korda ajada. Aga asi jäi soiku, sest Geissler lahkus ametist. Uus ametnik Heyerdahl nägi eelmise ametivenna tegemata tööd ning viis asja ise lõpuni ja määras ära hinna. Ingeril sündis kolmas laps, kuid see oli jänesemokaga. Ta tappis lapse ja mattis ta metsa. Oliine tuli Ingerit vaatama ja Inger rääkis talle, mis ta oma lapsega teinud oli. Nad läksid omavahel tülli. Peale Oliine lahkumist läks Inger oma lapse hauale. Inger pidi kohtusse minema
4 Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349, § 3 4 loob eeldused, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seadusega ettenähtud korras. Põhiseaduse järgi võib öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus, piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames. Seaduste täitmise korraldus võib olla väga erisugune nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras
KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus
juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal) cuius regio, eius religio , õigussiire õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid. läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall pole minu vasall" kohtupäev on aegade lõpus toimuv lõplik kohtumõistmine kõigi inimhingede üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale. foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik. Palveränd on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. Sümboolselt kordab palverännak hinge Jumala poole püüdlemist. Palverännakul viibiv inimene on palverändur. Ristisõda ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavstisanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Nendes osalejad olid ristisõdijad.
mõisnikule, mille juurde pidid talupojad korraldama ka peo Viljakümnis: talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. Hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Foogt: orduriigi ametnik (oli piirkonna kõrgem haldusametnik ja kohtunik) Dateeri aeg ja iseloomusta: Saule lahing: toimus 1236. aastal leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel. Stensby leping: 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas
Laasik elas Tarabella tänaval, mille nimega meenus talle soomes käik isaga. Seal ta ol kokku puutunud ärimehega Isand Soobe, kes rääkis oma kahe sõbraga ühele vahemereäärsele saarele odava hotelli ehitamisest ja raha teenimisest. Jäi mulje, et ta oli rikkas tänu igasugustele pisipettustele (mis ei ole karistatavad), kavalusele ja oskusele inimesi mõjutada. Soobe lubas tulevikus võtta väikse Jaagu(Sirkli) saarele kuberneriks (kindralkubernerile alluv kõrgeim haldusametnik teat. Piirkonnas), kui ta on piisavalt TUBLI. Ja seda tublidust testis ta ka sellega, et lasi Jaagul oma sigaretid üle tollipunkti toimetada, et Soobe tollimaksu ei peaks maksma, kuna lapsi ju ei kontrollita. Jaak täitis käsu, järelikult oli ta ka tubli. Laasiku juures oli sirklil kahju tema emast (küünealused mustad) ja üritas teda abistada (alateadlikult). Väike korter tundus sirklile kurb, masendav ja kõle, sest
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser
109. existing infringements of law olemasolevad seaduserikkumised 110. activities of the pubic sector avaliku sektori tegevused 111. right of recourse regressiõigus 112. person with limited rights piiratud õigustega isik 113. conscripts kutsealused 114. special care home eriline hooldekodu 115. non-citizen mittekodanik 116. receive a petition saama kaebuse 117. administrative agency haldusorgan/riigiasutus 118. administrative official haldusametnik 119. to perform procedural acts teostama protseduurilisi toiminguid 120. in cooperation with the petitioner koostöös kaebajaga 3 121. the accused süüdistatav 122. the complaint was founded or not kaebus oli põhjendatud või mitte 123. to supervise the legality of the activities of state officials kontrollida/jälgida riigiametnike tegevuse legaalsust 124
koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus kõrgkultuur ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid, linnad, tekkinud riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid käsumajandus majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki
mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus kõrgkultuur ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid, linnad, tekkinud riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid käsumajandus majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis
mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik kuninga domeen kuninga pärusvaldus kõrgkultuur ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid, linnad, tekkinud riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid käsumajandus majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis
/Markus 2006, lk 17/ Enn Tarvel kirjutab: Tallinna vanimas arveraamatus on sissekanded 1371-1374 aastast Kolga munkadelt palkide ostmise kohta. Seal on iga kord juttu Kolga munkadest või foogtist. Ühes 1418. a ürikus räägitakse Kolga isandatest ja vaimulikkudest vendadest. /lk 41-42/ Ametlikult oli keelatud ilmikmunki vendadeks (frater) kutsuda, kuid seda reeglit rikuti järjekindlalt. /Markus, 2009/ Foogt oli aga keskajal piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik või ka keskaegne kirikut või kloostrit kohtus esindav ja selle vara valitsev ametnik. Seega olid inimeste jaoks nii kloostri- kui ka kloostrimõisa elanikud kõik ühesugused mungad. Lisaks Skandinaavia-tüüpi majandusmõisade suur iseseisvus, mida Kolga puhul suurendas veelgi emakloostri kaugus, mõisa suurus, rikkus ja kauaaegne tegutsemine - nii ehk kinnituski kohalike inimeste mälus teadmine Kolga kloostrist?
omavalitsusorgani, kes lahendas kubermangu olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal. Maanõunikke valiti maapäeval ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste küsimuste lahendamisega tegeles rüütelkonna peamees. Uued maanõunikud valitigi tihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast. Foogt - feodaalaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik Komtuur - vaimuliku rüütliordu kõrgeim piirkondlik võimukandja. Näiteks Tallinna linnakomtuur oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu käsknik, kes valitses Tallinna komtuurkonda. Esimene komtuur on teada 1234. aastast. Viimane Tallinna komtuur pages aga 1558. aastal Liivimaalt. Tallinna komtuur oli üks olulisemaid ordukäsknikke ja kuulus tavaliselt ordut valitsevasse kõrgeimasse nõukokku ehk ordumeistri siseringi.
Praktikas eeldatakse õigusteaduselt ka muud kui kitsast positiivset teaduslikkuse mõõtudele vastavat tegevust. Selline tegevus kujutab endast tõlgendamist. Õigusteadus ei pea silmas vaid üksikjuhtumeid, vaid selle huviobjektiks on tüüpolukorrad. Samuti kuulub õigusteadusele normide süstematiseerimise ülesanne. Kui õigusteadlane tahab ühiskonnas oma erialal edukalt tegutseda, peab ta "rääkima sama keelt" kui kohtunik või haldusametnik. Viimased peavad tegema samuti, kui nad tahavad oma tõlgendusele saavutada õigusteaduses vastukaja. Sellepärast on nähtud õiguslikul otsustamisel ehk seaduse rakendamisel kasutatavat tõlgendamist ja õigusteadusliku tõlgendamise teoreetilist malli ühesugusena. Tõlgendusvõimaluste struktuur: Ühemõttelise normi (seaduse teksti) puhul on tegemist rutiinse otsustamisega. See ei paku tõlgenduslikku huvi niikaua, kui tähendussisu ei vaidlustata. Kuid siiski võib
Demokraatlikus õigusriigis on avalik haldus seadusele allutatud tegevus. Sellest tuleneb halduse legaalsusenõue. Kui seaduses ettenähtud teokoosseisu eeldused on täidetud, peab haldusasutus vastavalt tegutsema. Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip – teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. Seadusvaba haldustegevus – ei ole otseselt determineeritud õigusega. Võib toimida iseotsustades. Haldusõigus Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on õigusnormide kogu, mis kehtib spetsiifilisel viisil haldustegevuse, haldusmenetluse ja halduskorralduse jaoks ning reguleerib isikute ja halduse vahelisi suhteid.
Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. 4 §6 Avaliku halduse seotus seadustega Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. II teema HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud.
Nt toetust andmine, lubade andmine, samuti ametnike ametisse nimetamine. Õigusliku seotuse alusel sellest probleemist juba rääkisime. 1. 6. §6 Avaliku halduse seotus õigusega Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. 1. II teema 2. HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ 1. §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. §6 Avaliku halduse seotus seadustega Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. 8 II teema HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub
seda mõnedes islamiriikides. Näiteks nõutakse, et kandidaat peab aktiivselt islami usku tunnistama 9) Moraalsed tsensused. Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt on valimisõigus ära võetud isikutelt, kes kohtuotsuse alusel kannavad vabaduskaotuslikku karistust. 10) Teatava riigiameti ja parlamendiliikme ameti ühitamise keeld. Näiteks ei saa Prantsusmaal valida kaadrisõjaväelasi parlamenti. Prantsuse prefekti (haldusametnik) ei saa valida parlamenti selles ringkonnas, kus ta on ametis või oli kuni 3 aastat tagasi ametis. 50. Mida kujutab endast referendum, mida rahvaalgatus? Mida kujutab endast kohustuslik, mida fakultatiivne referendum? Referendum-valijate poolt mingi riikliku või kohaliku küsimuse otsustamine. Korralduslikult on referendum väga sarnane valimistega-mõlemal juhtumil on ametis ühed ja samad komisjonid ja küllalt sageli kohaldatakse referendumi läbiviimises valimisseaduses