Varem meeldis mulle võimalusel raha kulutada näiteks ebavajalike riideesemete peale, mis võibolla hiljem ei meeldinudki nii väga. Nüüd lähen poodi vaid siis kui midagi väga vaja on. Proovin võimalikult palju mõelda asjade vajalikkusele ning poes üritan mõelda loodust säästvalt. Ma arvan, et me kõik saaksime midagi endas ja enda ümber muuta, et kogu maailm ei täituks mõtetute asjadega. Kõige tähtsam ongi just mõtlemine enne kui mõtetuste ostmine. Kui me kõik hakkaksime pisut pingutama, siis ehk aitaks see meie maailma veidikenegi muuta.
kiskjateks. Inimestel on omaks saanud omavahel võistlemine, iga inimene tahab olla erinev ja teisest parem. Tänapäeval on väga levinud selline arusaam, et raha on võim ja raha on rõõm. Ei saa küll vastu vaielda, et ilma rahata ei saa, aga kindlasti raha ei tähenda nii palju. Kõige tähtsam on ikka perekond ja sõbrad, mitte uhkem auto ja parem töökoht. Meid ümbritsev on ajajooksul muutunud ja see on muutnud ka meie väärtushinnanguid. Aga see ei anna põhjust selleks, et me hakkaksime ainult rahast mõtlema ja unustaksime kõik muu enda kõrval. Inimesed on ainulaadsed isiksused, kes erinevad teistest organismidest, kuid on neilt ka sarnasusi pärinud. Inimesi on keeruline mõista, kuna inimesi on erinevaid ja kõigil on omad väärtushinnangud, olgu need siis sõbrad või võim. Inimesed on kokku loodud ja me ei saaks üksinduses hakkama, me vajame partnereid, kellega saaks mõtteid vahetada ja kellelt saaks ka vajalikku tuge
Moskvas? KADRI LIIK: Venemaa ametlik seisukoht on, et uut külma sõda ei taheta, kuid kui teised seda soovivad, siis ollakse valmis. Kui olen õigesti aru saanud, siis teie olete üks senise Venemaa-poliitika muutmise pooldajatest? AHTISAARI: Venemaal on vaja kaasajastada oma majandus – sellest saab kahtlemata aru iga majandusteadlane. Selleks on vaja Lääne investeeringuid, juhtimisoskusi ja tehnoloogiat. Meil on üksteist vaja ja parim oleks tänapäeva maailmas minu meelest see, kui hakkaksime ükskord asjadest tõsiselt rääkima Pildid internetist Venemaa riigipeast Kasutatud kirjandus • EL – Venemaa kahepoolsed kaubandussuhted. (2017). Kasutamise kuupäev: 28.02.2017. Allikas Välisministeerium: http://www.vm.ee/et/el-venemaa-kahepoolsed- kaubandussuhted • Euroopa Liidu strateegia Venemaa suunal: parlamendi seisukohad. (2016). Kasutamise kuupäev: 28.02.2017. Allikas Euroopa liidu infokeskus: http://elik.nlib.ee/euroopa-
Tööstuslik nahaõmblusmasin ~1600 Muud vahendid ~55 Kõva kattega lõikamislaud ~60 TURG JA TARBIJAD Käekotid valmiksid küll Tallinnas, kuid neid oleks võimalik vahendada üle Eesti. Kuna käekotid on nii tavalised igapäevased kasutusvahendid, siis klientide osas probleeme ei tohiks tekkida. Tarbijateks oleks enamjaolt 10-80 aastased inimesed. Oletatavalt hakkaksime valmistama käekotte kõige rohkem naisterahvastele vanuses 10-50 eluaastat. Oletatav vanuseline protsentuaalne jaotus: KONKURENTS Üheks konkurendiks oleks meie jaoks kindlasti ettevõte nimega Kolm OÜ, mis tegeleb juba 1994. aastast nahktoodete disaini ja tootmisega. Nende tugevad ja nõrgad küljed: Tugevad küljed Nõrgad küljed Eelnev turukogemus Puudub võimalus toodet ise disainida
Kirja ta kindralile siiski ei kirjutanud. Mõtles, mõtles ega suutnud kuidagi seda kirja välja mõelda. Tuli järgmisel päeval enesel seletama minna. ,,Ma käisin eile teie ekstsellentsi tülitamas," pomises ta, kui kindral oma küsivad silmad tema poole tõstis, ,,mitte sellepärast, et pilgata, nagu te suvatsesite öelda. Ma vabandasin sellepärast, et piserdasin teid aevastades.. aga pilgata ma ei mõelnudki. Kas mina söandaksin pilgata? Kui meie hakkaksime pilkama, siis poleks ju kõrgete isikute vastu iial mingit austust...siis poleks..." ,,Käi välja!!" kraaksatas äkki kindral, kes oli läinud siniseks ja vabises. ,,Kuidas?" küsis Tservjakov sosinal, uimasena hirmust. ,,Käi välja!" kordas kindral, trampides jalgadega. Miski rebenes Tservjakovi kõhus. Midagi nägemata, midagi kuulmata taganes ta ukseni, astus tänavale ja tuikus minema...Masinlikult koju jõudnud, heitis ta mundrit seljast võtmata diivanile ja ...suri.
Me kogeme maailma kogu oma olemusega, mitte üksnes oma ajuga. Lisaks proovib ta selgitada,et me pole ainult kehad (ihud), ega ka isikud, vaid isikud, kes on kehastunud, ja ihud, mille kaudu me realiseerime oma eksistentsi. Oma igapäevatoimingutes lähtume oma kehast ja võtame seda harjumuspäraselt (iseendastmõistetavana). Seda illustreerib eespool toodud näide fantoomjäseme kohta. Me ei analüüsi põhjalikult oma toiminguid, vaid teeme neid harjumuspäraselt. Kui hakkaksime neid analüüsima, ei pruugiks need enam sujuvalt välja tulla. Lugege läbi ÕIS-is olevast pdf-failist ,,Õendusfilosoofia põhiprobleemid" inimesekäsitlus tervishoius ja indiviid kui narratiiv (lk 1-5) 1. Mille poolest täiendab holistlik lähenemine patsiendile biostaatilist lähenemist? Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Võrreldes eelmisega, pööratakse siin palju rohkem rõhku indiviidide subjektiivsetele tunnetele, väärtustele ja püüdlustele
saanud tõenäoliselt ilmuda ka teistsuguses koosluses peale "Luigeluulinna". Ometigi lisab "Linnalaps..." raamatule teatud täiendava mõõtme, põimides jõuliselt minevikku olevikuga (luuletus "tuhat inimest kutsuti kord pulma"), pärimuslikkust tänapäevasusega ("ei usu mina muinasjuttu muud"), üldist argisega ("kuidas küll sisustada oma eluaset"). Siin küsimustatakse ka veel kord (suur)linna kui kestva keskkonna tehislikkust (mida hakkaksime siis peale/selles kivihunnikus?), linnast räägitakse kui põdevast (Helsingi on täna haige/ta silmad on fookusest väljas) ja lagunevast nähtusest (suurlinna soomusrüü mureneb/Anttilate ja CityMarketite all avaneb maa/raputab ennast linna alt lahti ja/Vantaa lennuvälja üha laienevatest asfaldipragudest/poevad välja need/kes tahavad tagasi oma maad / nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut).
Samuti on oluline tootele atraktiivse pakendi loomine ning toote müügieelne ja -järgne teenindamine (hooldus ja garantii). Seetõttu on toode kõige tähtsam element neljast klassikalisest turundusmeetmestikust. Kui meil ei ole oma toode korralikult läbi mõeldud (näiteks, kas tarbijal on üldse huvi meie toote või teenuse tarbimise vastu, kas nõudlus on piisavalt suur jne), siis ei aita ka ülejäänud kolm turunduse põhilist tööriista. Näiteks kui hakkaksime Eesti turule tootma spetsiaalseid lemmikloomadele mõeldud päikeseprille, siis tõenäoliselt oleks Eesti kliima tõttu neile praktiliselt olematu nõudlus. Teisisõnu, kogu ülejäänud turundustegevus ehitatakse üles väga heale tootele. Hea toode on see, mis rahuldab valitud sihtgrupi soove ja vajadusi ehk siis tuleb teha toode huvitavaks tarbijale, kellel on seda toodet tarvis. Turunduse roll on ka õpetada toodet tarbima. Kuna
Näiteks, kui AnneMai kohtas esimest korda Gogat ning nägi, et tal on sokid auklikud, tahtis talle sokid viia, kuigi ta teadis, et Goga oli tema tagant näpanud. ,,ANNEMAI: Ja viige talle vähemalt need... /.../ Sokid. Tal olid nii katkised sokid..." Lisaks hoolitses ta ka oma tööliste eest, keetes neile hunnikute viisi mune ning õpetades neid ka töö kõrvalt, et Anton ja Eduard saaksid eksamid ära teha. ,,ANNEMAI: Ma tahaksin, et te hakkaksite... et me hakkaksime töö kõrval õppima. Sellest on viimasel ajal palju räägitud. Noh nii, teie teete ahju ja mina loen ette, õpetan teid. Niiviisi võite veel eksamidki ära anda." Samuti oli naine väga kinni mälestustes. Kuigi ta soovis enda kodu muuta tänapäevasemaks (,,ANNE MAI: Teate, noormees, kuidas ma olen tüdinud kõigest sellest vanast ja endisaegsest. Ma tahaksin, et kõik siin oleks puhas, lihtne, kaasaegne. See korjab tolmu, hirmsasti korjab tolmu."), oli AnneMai väga kinni
meelitustega oma kaupa püüavad müüa. See on nende töö, nad peavadki nii tegema. Leidub veel teisigi ameteid, kus meelitamist kasutatakse ja vahel kasutatakse seda isegi seal, kus saaks ka teisiti hakkama. Kui kogu kunst seisneks meelitamises, siis õpiks igaüks selle selgeks ja me kõik oleksime inimsuhete eksperdid. Kui me parasjagu mingi konkreetse küsimuse üle ei juurdle, siis 95% oma ajast mõtleme me endale. Kui aga lakkaksime natukeseks mõtlemast endi üle ja hakkaksime meelde tuletama teiste inimeste häid külgi, siis ei pea me enam tarvitama nii odavaid ja võltse meelitusi, vaid suudame tulla mõne originaalse ja tõelise kiituse peale, mis inimesele palju rohkem tähendaks. Lakakem mõtlemast oma võimetest ning vajadustest. Katsugem üles leida teiste inimeste head küljed. Unustagem labased meelitused, kuid ärgem keeldugem avaldamast ausat ja otsekohest lugupidamist. Olge
Kuna teame, et läbirääkimiste tulemused selguvad enamasti emotsionaalsete otsuste kaudu, mida hiljem vaid ratsionaalselt õigustatakse, on igati kasulik vastaspoolt tunnetuslikul tasandil mõista. Hoolivus maandab pinged Uskumatult hea relv vastupanu tõrjumiseks on vastaspoole käitumise täielik aktsepteerimine. See võib tunduda kummaline, sest tundub, et aktsepteerides rünnakut, anname me oma relvad käest. Vastupidi kaotaksime oma relvad siis, kui hakkaksime vastu ründama. Me ei pea aktsepteerima teise osapoole nõudmisi ega kõiki esitatud asjaolusid. Meile võib olla aga väga kasulik siiralt tunnistada, et oleme ise teises osapooles sellise reaktsiooni ja mõtted esile kutsunud. Saame aktsepteerida vastaspoole tundeid ning küsimusi, millele ta vastust ootab. Olles nõus sellega, et ründaval osapoolel on täielik õigus oma tunnetele, arvamustele ja väljendustele, astume suure sammu konflikti maandamise suunas. Suurel hulgal
. 123; Muide ka veel selle kohta, Ateena kodanikud. Minu arvates erineb sõim süüdistusest selle poolest, et süüdistus peab silmas mingeid väärtegusid, millede eest on seadustes ette nähtud karistused, sõim aga sisaldab laimu, mida vaenlased oma loomu kohaselt üksteise kohta juhtuvad kõnelema. Mina olen ikka olnud arvamisel, et meie esivanemad pole ehitanud neid kohtuhooneid siin selleks, et meie, kogunud teid siia kokku, hakkaksime isiklikes asjus üksteist jäledate sõnadega teotama; vaid et me tooksime päevavalgele kuriteod, kui keegi neid on korda saatnud riigi vastu. 124. Seda niisama hästi kui mina teades, eelistas Aischihes ometi sõimu süüdistamisele. Kuid pole õiglane, kui ta siit lahkuks nii, et ma temale midagi võlgu jääksin... :321. Kaks omadust, Ateena kodanikud, peab olema igal loomult korralikul kodanikul (nii on vist
Kui mõtlen lauale, siis tuleb automaatselt silmade ette nelja jalaga kandiline heledast puidust laud. Kas see on minu stereotüüpne nägemus lauast? Kust olen sellise ettekujutuse saanud? Ometigi istun praegu vägagi eriskummalise kujuga laua taga, millel on muuseas kolm jalga. Aga siiski lauast mõeldes tuleb silme ette seesamune heledast puidust kandiline neljajalgne laud. Selgub, et ma pole võmalustele avatud. =) Kui hakkaksime uuele generatsioonile õpetama, et laud on hoopiski tool (ja sellele praegu mõeldes olen veendunud, et see on täiesti võimatu, sest laud on ju laud, tool ometigi tool), siis kas nemad neid sümboleid omistades hakkaksidki mõtlema, et sõna laud tähistab tooli? Ja kui nad edaspidi satuvad rääkima vanema generatsiooni esindajaga, kes teab et laud on laud, siis kuidas nad omavahel räägitud saavad, kui nad ühe eseme kirjeldamiseks kasutavad täiesti erinevaid sümboleid?
nimetused, mis meid pimestavad ja mida me nii alusetult inimlikele teadmistele anname. Vaatleme ometi teadusi ja kunste iseeneses. TEINE OSA Teadused ja kunstid võlgnevad oma sünni meie pahedele: astronoomia on sündinud ebausust; kõnekunst auahnusest, vihast, meelitamisest, valest; füüsika tarbetust uudishimust; geomeetria saamahimust; nad kõik ja isegi moraal on sündinud inimlikust upsakusest. Nende igerik algupära tuleb selgesti ilmsiks, kui vaatame nende otstarvet. Mida me hakkaksime peale kunstidega, kui poleks luksust, mis neid toidab? Kui inimesed ei oleks ebaõiglased, milleks vajataks siis õigusteadust? Mis saaks ajaloost, kui poleks ei türanne, sõdu ega vandenõulasi? Ühesõnaga, kes tahaks pühendada oma elu viljatutele mõtisklustele, kui kõik juhinduksid ainult inimese kohustustest ja looduse vajadustest, nii et kogu nende aeg kuluks isamaale, õnnetutele ja sõpradele? Teadusuuringutes on nii palju ohte, nii palju valeradu! Kui palju tuleb tõeni jõudmiseks
Frontaalsed silma väljad - Dorsolateraalses prefrontaalkoores ala BA 8 - … Broca piirkond - Kõnetöötlus - Vastutab kõne tekitamise eest - Aktivatsioon ka sisekõne ajal või kui kõnet imiteeritakse Dorsolateraalne prefrontaalkoor - Koht kus minevik ja tulevik kohtuvad - Hindab ja reguleerib somaatilist infot sobiva motoorse astuse loomiseks - Seirab ja kontrollib käitumist - Eesmärkide seadmine ja elluviimine, reguleerib infot et hakkaksime toimima ja tegema vastavalt eelnevatele teadmistele - Aitab teha valikuid kui võimalusi on mitu ja tagajärgi mitu Ventrolateraalne koor - Semantilise info töötlus - Interpreteeritakse infot mõistuslikult, valitakse välja kõige olulisem info - Suurim roll pidurdussüsteemil, kui vaja plaane muuta või tähelepanu ümber suunata Orbitofrontaalne koor - Tähtsamaks rolliks sobivate käitumiste valik sarrustusest lähtuvalt ja ebasobivate käitumiste inhibeerimine
OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb 4. stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane. Oleks pidanud kohe pudeli lagedale huvitavat. Mis pakkumine? tooma.
LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa. ROLAND: Jah, põrandal on väga külm. OSVALD: Külm jah. Ja siis tagumised read ei näe midagi.Aga heida minu
· kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga(täidetakse ALU-s); · maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni - Iga RISC süsteemi põhiomaduseks on pipelining, see on viis kuidas täita järjekorras käskluseid paralleelselt. Mida rohkem on astmeid (erinevaid käsklusi)seda suurem on paralleelsus ja seetõttu peaks suurem olema ka protsessori kiirus. Siiski vaid astmete juurde lisades hakkaksime kiiruse võitmise asemel hoopis kiiruses kaotama, kuna suurema arvu astmete korral tekib rohkem konflikte, mis omakorda nõuaksid keerulisemat riistvara. · ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole - Ainult ,,Load" ja ,,Store" käsklustel on ligipääs mälule, teistel käsklustel ligipääs mälule puudub. Selle miinuseks on, et on vaja rohkem registreid, plussiks aga kiirem ligipääs andmetele programmi käivitamisel.
sajandil kohati 12.-13. sajandil elanud balti hõime, nimetati ida-balti hõimudeks. Slaavlased põhja poole, balti hõime hakati assimileerima. Ei toimunud väga kiiresti. Balti hõimud võisid seal vahel mitu sajandit oma keeli rääkida. Läänemere põhjapoolne ala hakkab ajapikku baltistuma. Osa balti hõime võis slaavlaste eest ära liikuda tänapäeva Põhja-Läti aladele. Lõuna-Eesti kalmetest baltipäraseid ehtetüüpe. Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis võis palju võitlusi olla, kui hakkaksime rünnakuid tõestama. 7.-8. sajandi linnuseid seostatakse slaavlaste ümberasumisega Pihkvasse ja Novgorodi. Seal levivad kääpad ja osad ulatuvad ka Eesti aladele. Tõenäoliselt idaslaavlased siia siiski nii vara ei jõudnud. Loode- Vene (Pihkva, Novgorod) alale venelased hiljem ja nende arv pole esialgu eriti suur. Kui jõgedele käsitööliste asulad, siis mitmesugust rahvast, sinna võib vähehaaval slaavi rahvast saabuma hakata. 8.-9. sajandil suur osa Vene
muusikalise, matemaatilise ja sõjalise hariduse ning kehalise kasvatuse. Filosoofiat ei õpita üldse enne kolmekümnendat eluaastat. Viiele aastale filosoofiale järgneb siis viisteist aastat sõjaväeteenistust, ning neil, kes on selle auga läbinud, lubatakse püsivalt filosoofia juurde pöörduda puhkus, mida katkestab ainult oma osa täitmine "väsitavas poliitikaasjanduses". See viiks meid liiga kaugele, kui hakkaksime Platoni Riigi neid ja teisi tahke väga üksikasjalikult uurima. Eriti ei saa me süveneda küsimusse, milline on selle teadmise loomus ja sisu, mida Platoni kavatsuse kohaselt tema valvurid peavad valdama. Kuid meenutagem oskustöö analoogiat. Valitsemine on nagu arstikunst, meresõit või isegi põlluharimine see on oskus. Selleks on tarvilik eriline väljaõpe ja mitte igaühel pole loomupäraseid võimeid nende oskuste omandamiseks
kodeerimine, säilitamise ja mälust ammutamise ajal. Esimese mälu mõõtemise viis läbi Hermann Ebbinghaus 1885 aasta. Ta kasutas säästetud aega mõõduna unustamise määra kindlakstegemise olukorras, kus varem õpitud materjali polnud võimalik meenutada. Mõtlemine Aju mahutab endasse rohkem kui 1 triljon kude ning 100 biljonit nendest on neuronid. Neuronite ülesanneteks ajus on sõnumite edastamine, mis kannavad vastutust meie mõtlemise ja liigutuste aktiivsuse eest. Kui hakkaksime loendama üles kõiki neid neuroneid , võtaks meil see aega 4, 731 aastat, isegi kui teeksime seda 24 h päevas. Igal 100 biljonil neuronil on veel omakorda 20 000 kontakti teiste neuronitega info vastuvõtmisel ja edastamisel. Neuronid vahetavad infot 1 sekundi jooksul 1000 korda. Siinkohal võiks mainida, et sellise mahuka , tihenda ja dünaamilise interaktsiooni kõrval on meie aju uskumatult kompleksne.
Kui väga täpselt väljenduda, siis kahe etteantud homosügootsuse sagedusega subpopulatsiooni liitumisel on suures populatsioonis vähem homosügoote. Seda kutsutakse Wahlundi efektiks ja sellest tuleneb üks oluline praktiline järeldus - kui populatsioon on jagunenud subpopulatsioonideks, kuid me ei arvesta selle asjaoluga, siis juhuslikul valikul üle kahe subpopulatsiooni saame, et homosügoote oleks nagu enam, kui HWT lubab - teeksime järelduse, et populatsioon ei ole HWT’us ja hakkaksime otsima põhjusi (paardumisviis, LT, tugev triiv). Samas võib aga olla, et mõlemad subpopulatsioonid oma sisesi on tegelikult HWT’s - vale on summeerimine. Geenivoog (gene flow) populatsioonide vahel toimub migrantide kaudu ja see võib olla üllatavalt effektiivne isegi siis, kui seda ei soodusta lisaks veel LV. Olgu meil kolm populatsiooni: migrant tulgu populatsioonist, kus huvipakkuva geeni sagedus on 0.4 ja migreerugu sobpopulatsioonidesse, kus sagedus on kas 0.9 või 0.1
osade andmete kaotsiminekut. Kui saadame faili siis tahame, et see oleks tervikuna kohal. Kui teeme telefonikõne läbi interneti ja mõni pakett läheb kaduma, siis kuuleme võib-olla mingit krõpsu, aga kõne jätkub ja kõik toimib. Nende erinevus on veel see, et kui faili saatmisel pakett läheb kaduma, siis me kordame saatmist niikaua, kuni kõik tükid kohale on jõudnud, kui kanal on ka piisava töökindlusega. Kui kõne juures hakkaksime mingit paketti kordama, siis tekiks olukord, kus hakatakse kõnet igakord kordama, kui pakett kaduma läheb ja see segaks kõnest arusaamist. 2)Andmeedastuskiirus Meil on vaja teatud läbilaskevõimet, et teatud edastuskiirusel bit/s oleks võimalik teatud kvaliteediga näiteks telefonikõnet või videopilti edastada. Teksti edastamisel võtab see veidi kauem aega ja see pole väga suur probleem. Kui meil on aga aeglane võrk, siis telefonikõne sealt lihtsalt läbi ei lähe.
• mõtlemisvilumused – teadus arendab hulgaliselt tohutu potentsiaa- liga uusi mõtlemisviise, mida me saame kasutada uute probleemide lahendamiseks; • suhtumine – paneb aluse mõtlemisharjumustele. Me pidime õppima teaduse süstemaatikat tõsiselt võtma enne, kui hakkasime maailma vaatama läbi teaduse prisma, nagu me teeme praegu. Samamoodi pea- me suhtuma abstraktsete probleemide lahendamisse tõsiselt enne, kui hakkaksime neid lahendama näiteks ka vabal ajal; • teadmised ja informatsioon – mida rohkem meil neid on, seda roh- kem probleeme me suudame lahendada; • informatsiooni töötlemise kiirus – määrab, kuidas keegi omandab uusi andmeid – mida kiiremini, seda parem, kui ülesanne tuleb lahen- dada piiratud aja jooksul; • mälu – pääs teadmiste ja informatsiooni juurde. Flynn möönab, et muidugi on ka teisi asju, mis võivad mõjutada vaimsete
annaabi.ee 
