" Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teine Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Sel ajal valitses Eestis korralagedus. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kuid mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ja massiliselt hakati teenistusest kõrvale hoidma. Kasutati fiktiivseid tõendeid,
(Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks juudi sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad. Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. Kogu kristlikus Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati nende jaoks eriseadused; juutidelt võeti maaomandiõigus, nad olid sunnitud elama linnades, kus tegelesid peamiselt käsitöö ja kaubitsemisega, rikkamad liigkasuvõtmisega. 14. ja 15
Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati. Termostaadis hoitakse proovi 48-72 t (2-3 ööpäeva). Õhumikroobide arvutamiseks on olemas järgnes seos: 5 min jooksul sadeneb 100 cm2 suurusele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui
loomulikult veendunud, et kass väljendab ohtu inimkonnale. Sir Walter Scott näiteks uskus, et nende meel on täis ohtlikke mõtteid, väites, et "see tuleneb ilma igasuguse kahtluseta sellest, et nad on liiga hästi tuttavad sortside ja nõidadega".Kolme sajandi kestel jälitati kasse kui saatana teenreid ja paljude "nõidade" kaasosalisi, keda anti kohtu alla ja enamasti otsekohe ka mõisteti süüdi. Üheksateistkümnenda sajandi lõpu poole hajutati objektiivsete ja põhjendatud teaduslike seletustega paljud kasse puudutavad vanad müüdid, kaasaarvatud nende seostamine nõidadega. Nende viie tuhande aasta jooksul, mil kass on kodustatuna elanud, on inimene mõtisklenud selle üle, kui arukad võivad kassid olla. Nii kassile antud võime järeldusi teha ja iseseisvalt mõelda kui ka tema äärmiselt üleolev ja küllalt salapärane loomus teevad võib - olla kergemini mõistetavaks selle, kuidas ta on köitnud nii mitmete
Õhumikroobide määramine koridoris Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov koridorist. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit, siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm 2 suursele söötme pinnale ligikaudu samapalju
partisanisalkadesse. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli umbes 12 000. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kahtlemata oli see võitlus Eesti eest, kuigi soveti juhindus suur osa mehi ka isiklikust kättemaksust. II valik Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Mobiliseeritud saadeti ehituspataljonidesse, sisuliselt vangilaagritesse, kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel ⅔ mobiliseerituist. Moodustati Punaarmee rahvuslik väekoondis, 8. Eesti Laskurkorpus, mis koosnes 1941. aastal Eestis sunniviisiliselt mobiliseeritud ja Venemaale viidud eestlastest ja Eestis formeeritud hävituspataljonide liikmeist. III valik
Õhumikroobide määramine Töö käik 1. Võeti Petri tass. 2. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. 3. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. 4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C). 9. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 10. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 11
Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Sõja- aastad olid laastavad Eesti meestele, kuna tuli teenida erinevates armeedes. Tihti ei jäetud valikud ning tuli astuda vaenlase leeri sundmobilisatsiooni tagajärjel. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti ehituspataljonidesse, sisuliselt vangilaagritesse, kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel mobiliseerituist. Moodustati Punaarmee rahvuslik väekoondis, 8. Eesti Laskurkorpus, mis koosnes 1941. aastal Eestis sunniviisiliselt mobiliseeritud ja
anatoomiaga. · Sõltumatu traditsioonidest, lähtub kunstniku isiksusest. 33. Tuntumad naivistis Prantsusmaal: Henri Rosseau Gruusias: NikoPirosman (Nikolai Pirosmanasvili), Eestis: Paul Kondas, Jaan Oad 34. Dadaismi iseloomulikud jooned: · Ründasid Lääne kultuuri alustalasid · Vägivallasesid ja tegid skandaale · Tavaesemetest tehti kunstiteosed · Ühendati omavahel juhuslikke elemente · Hajutati piire kunstiliikide vahel · Uued tehnikad merz, kokkukleepimine, fotomontaaz · Paljud teosed tekkisid juhuslikkuse läbi · Esitati ready-made kunsti pähe vabrikutooteid 35. Dadaistid püüdsid maailmale öelda, et sõda on halb. 36. Dadaistide eesmärk oli luua sokeerivaid teoseid ntkokkukutsutud publikule mõttetuid, seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata või kakofoonilist muusikat esitada
lõplikul kujul, lisandusid ajaloolised raamatud ja prohvetite raamatud. Hellenistlik ajajärk saabus Aleksander Suure vallutustega. Kuningas Herodes Suure ajal sündis Naatsareti Jeesus. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad. See viis diasporaa hoogsale arengule lääne suunas kui sõjavange arvukalt Rooma ääreprovintsidesse,Hispaaniasse, Doonau ja Reini äärde ümber asustati. Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. Kogu kristlikus Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati nende jaoks eriseadused;
Must turg õitses. 1942. aastal hakati senini alaväärtuslikeks peetud rahvaste noorsugu värbama Saksa eliitvägedesse – Relva-SS-i. Eestlased said loa Eesti Leegioni formeerimiseks, seda lubati kasutada Eesti piiride kaitseks. Pääsemaks Saksa mundri selgatõmbamisest, pagesid tuhanded eesti noormehed üle lahe Soome – neid oli nii palju, et loodi Jalaväerügement 200. EESTLASED NÕUKOGUDE LIIDUS Venemaale evakueeritud ja sundmobiliseeritud Eesti kodanikud hajutati üle kogu tohutu riigi. Vaid silmapaistvad kultuuritegelased koondati peatselt Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. Moskvas ja Leningradis ilmusid eestikeelsed trükised ja toimusid raadiosaated. 1941. a lõpus sai EK(b)P-ENSV juhtkond loa rahvuslike väeosade taasloomiseks – see päästis näljasurmast üle 20000 tööpataljonides vaevleva mehe. Neist ja Venemaa eestlastest formeeriti 1942. a kahediviisiline 8. Eesti laskurkorpus. LAHINGUD EESTIS 1944. AASTAL 1944
Seoses elamistingimuste paranemisega muutus LõunaEesti. Eestlased moodustasid 95% rahvastikust. Peipsi äärde tuli juurde venelasi. RannaRootslaste asustus säilis. Saksa talupoegade kolonisatsioon siia ebaõnnestus. Linnades elas kokku umbes 25 000 inimest (alla 5% rahvastikust) talupojad moodustasid 95%, aadel 0,51% ülejäänud olid linna kodanikud. Venelaste arv suurenes seoses sõjaväe osade rajamisega linnadesse. Rahuajal 15% sõja ajal 30% elanikest. Väliväed hajutati üle maa. Aadlikel ja talupoegadel oli nende elatamis ja majutamis kohustus. Võimukorraldus: Balti provintsid olid asukoha tõttu venemaale poliitiliselt ääretult tähtsad. Seetõttu oli vene võimudel oluline saavutada kohaliku aadli tatus:?. Uusikaupunki rahuga säilitati nn. Balti erikord. 1) restitutsioonjuba sõjaajal anti mõisnikele Rootsi reduktsiooniga äravõetud mõisad tagasi +
reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem kütidiviis), mis oli Vene paremaid väekoondisi, kuid kanti kaotusi. Eestlastel väeosasid polnud, kuid näidati end heade sõduritena. Olukord tagalas : Tekkis puudust tähtsaimatest tarbekaupadest, hinnad tõusid, must turg õitses ning raha väärtus langes. Paljud põllud jäid sööti, raudteedel oli kaos, tehased seisid kivisöe puudusel jne (Eestis alustati seetõttu põlevkivi kaevandamist)
Kuidas prügi tänavalt minema saada? Kõige kiirem viis oli põletamine.paraku sai see saatuslikuks nii mõnelegi asulale ja just tuleohu tõttu ei võinud avapõletust linnas lubada. Prügi tuli hakata ära vedama. Tekkis vajasus tänavapühkijate ja prügivedajate järele, kes tänavatele pillutud prügi kokku koguksid. Kuhu prügi panna? Küllap püüti prügi lihtsalt silma alt äta sokutada. Algul ei kuhjatud teda prügimäele, vaid hajutati. Selleks sobis hästi linnamüüritagune või agul. Prügi kõlbas sokutada ka veekogudesse, sest nii oli haisu vähem, pealegi vajus raske marerjal põhja ja kerge ujus voolu,tõusu või suurveega minema. Paraku reostusid veekogud kiiresti. Peagi märgati et mustus ja haiguste levik on tihedas seoses. Prügi tuli hakata sagedamini ära vedama ja kaugemale viima. Epiteemiate tagajärgede likvideerimise või liiga pika veotee tõttu hakati prügi mingis kindlas kohtas põletama.
Kõige kiirem viis oli põletamine.paraku sai see saatuslikuks nii mõnelegi asulale ja just tuleohu tõttu ei võinud avapõletust linnas lubada. 3 Prügi tuli hakata ära vedama. Tekkis vajasus tänavapühkijate ja prügivedajate järele, kes tänavatele pillutud prügi kokku koguksid. Kuhu prügi panna? Küllap püüti prügi lihtsalt silma alt äta sokutada. Algul ei kuhjatud teda prügimäele, vaid hajutati. Selleks sobis hästi linnamüüritagune või agul. Prügi kõlbas sokutada ka veekogudesse, sest nii oli haisu vähem, pealegi vajus raske marerjal põhja ja kerge ujus voolu,tõusu või suurveega minema. Paraku reostusid veekogud kiiresti. Peagi märgati et mustus ja haiguste levik on tihedas seoses. Prügi tuli hakata sagedamini ära vedama ja kaugemale viima. Epiteemiate tagajärgede likvideerimise või liiga pika veotee tõttu hakati prügi mingis kindlas kohtas põletama.
Meik oli jõuline. Päikesepruuni nahka tasandati ookervärvidega kollakamaks või punakaspruuniks. Ka hele nahk oli au sees, nahka valgendati tinavalgega. Huulevärvi valmistati rasvadest, mida värviti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks. Huulevärvi rasvane mass pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis funktsioneerisid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid. Huulevärvi kanti ka põsepunana põsenukkidel ja hajutati kergelt oimukoha suunas. Silmameigiks kasutati algselt vaid kaht värvi musta ja rohelist. Musta antimoniga rõhutati kulmukarvade kuju. Laule kanti ohtralt rohelist malahhiitpuudrit, mis oli kasulik päikesest põlenud silmadele ja kaitses kärbeste eest. Seda kasutati ka laste juures. Silmadele tõmmati kontuurid musta galeniidi e heleda tinaga. Kontuurjooned ulatusid kaugele oimukohtadele, peaaegu kõrvadeni välja. Ka ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oli
See mis toimus aias ja maja taga oli iga inimese enda probleem. 1407a.lisandus sellele kohustus hoida jäätmeid majas sees ja välja panna need teatud päevadel, kus siis tuli vastav inimene ja need jäätmed õigesse kohta viis. 1875a. kohustati elanikke prügi koguma (esimene märge prügikasti kohta) ja teatud päeval tühjendamiseks õue tõstmise kohustus, et prügivedaja saaks selle tühjendada. Kuhu siis pandi prügi ja mis sellega tehti? Vahel prügi lihtsalt hajutati kuhu juhtus ja kus juba midagi ees ei olnud. Väga sageli uputati veekogudesse, sest kui pole näha, siis pole ka probleemi. Raskemad osised vajuvad põhja ja jõgedesse uputades kergemad osad liiguvad koos veevooluga minema. Kui prügihunnikud olid piisavalt suured siis leidus ka neid kes jäätmeid põletasid. Tihti põles koos linnas tekkinud prügiga maha ka linn ise. Tihti veeti jäätmed lihtsalt linnamüüridest väljapoole, kaugemale endast ja enda elukohast.
8. DADA TAUST: Dadaistlik liikumine asutati Zürichis 8. veebruaril 1916. Hääbus 1924. aastal. Ei miski ja ühteaegu kõik, läbi huumori, vägivalla, naeruvääristuse ,,must ruut" ,,valge ruut" toonide vahe, ei miski TUNNUSJOONED: 1. ühendati juhuslikke seosetuid esemeid (puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, villa, fotosid, ajalehti) 2. õlimaali peeti ajutiseks ja hävinevaks kunstiteoseks. 3. hajutati piirid erinevate kunstiliikide vahel. 4. võeti kasutusele uudseid tehnikaid: merz tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad) ühendamine ja kokkukleepimine fotomontaaz kombineeriti ajakirjast väljalõigatud fotosid tasapinnalisel alusel fotoreljeef joontega kaetud vinüülketas, mis liikumisel jätab reljeefse mulje
Elu lõpuaastad Paides 1805. aastal kolis Hupel Põltsamaalt Paidesse. Säilitas sidemeid Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsiga. Täiendas eesti sõnaraamatut. Leksikon "Eesti keeleõpetus" anti välja 1818. aastal. Tegeles venekeelsete sõnade õppimisega. Kandis jätkuvalt hoolt Viljandi leskedekassa kapitali eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele. Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire, mis osutab Hupelit tema eluaja lõpupoole vaevanud valudele alakehas. Hupel maeti Paide lähedale Reopalu kalmistule. II PÕLTSAMAA LUGEMISSELTS Lugemisseltside areng Saksamaal ja naabermaades Raamatute ja lugejate arv kasvas üsna kiiresti. Raamatud olid aga kallid, mi soli lugemisseltside tekke peapõhjuseks
Norrat, kohates seal ootamatult tugevat vastupanu. 10. mail alustas Saksamaa sissetungi Prantsusmaale, hõivates alustuseks Belgia, Luksemburgi ja Madalmaad, ning vältides sel kombel prantslaste kindlustusi Maginot' liini. Sõjategevuse esimeses faasis tungisid Saksa tankikiilud La Manche'i rannikuni, purustades Dunkerque'i all Briti ekspeditsiooniväed (kogu sõjatehnika jäi sakslaste saagiks, kuid suur osa elavjõust evakueeriti Suurbritanniasse). Prantsuse armee peajõud hajutati ja hävitati Weygandi liinil ning 14. juunil marssisid Saksa väed tõsisemat vastupanu kohtamata Pariisi. 16. juunil püüdis Suurbritannia sõlmida Prantsusmaaga sõjalist liitu, mis annaks Prantsusmaale aluse jätkata sõda Saksamaa vastu ka siis, kui tema territoorium on okupeeritud. Prantsuse valitsus aga lükkas selle ettepaneku tagasi, ning 22. juunil sõlmis Prantsusmaa Saksamaaga vaherahu. Kapitulatsioonile kirjutas Compiegne'i metsas alla
jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla – õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridaküla - õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk-Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla - ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile.
Eestlasest ohvitsere ja kindraleid oli tsaariarmees varemgi, kuid oma rahvuslike relvajõudude tarbeks selgelt ebapiisavalt. Sõjas olid ohvitserikorpuse kaotused suured ja nende kompenseerimiseks tuli kiirendatud korras koolitada uusi nooremohvitsere. Üle kolme tuhande eestlasest üliõpilase, koolmeistri ja lihtsalt veidi harituma mehepoja, kellest paljud olid esimeses saksavastases vaimustushoos vabatahtlikena kroonuleivale läinud, said nüüd selga ohvitserisineli. Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse kõikidel rinnetel. Lätlastel läks teisiti. Kui rinne 1915. aastal Riiale ohtlikult lähedale jõudis, värskeid reserve sakslaste peatamiseks aga nappis, lubati moodustada läti vabatahtlikest eraldi pataljone, mis laienesid läti kütidiviisiks. See oli kogu vene armee paremaid väekoondiseid, mis paisati ikka kõige raskematesse rindelõikudesse ja kandis ränki kaotusi. Seetõttu muutusid sõjakoledused läti küttidele eriti ruttu tuttavaks ja
Kruntimine soodustas üleminekut kolmeväljasüsteemilt mitmeväljasüsteemile ja hajutas paljud tihedad külad. Sumbküla õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridakülades seisid õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk- Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla on ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile.
6. Eestlased läksid Saksa sõjaväkke, et Punaarmee vastu sõdida, 1941.a. olid metsavennad seal, peale Eesti vabastamist liitus rohkem kui 40 000 meest. See, et nüüd Saksa sõjavägi eestlasi käsutas ning mobiliseeris, ei meeldinud neile, põgenesid Soome, et seal Punaarmee vastu sõdida, või varjasid ennast. 7. 1941. a. suvel veeti Eestist itta igasugust toodangut ning ka inimesi. NSV Liitu evakueeriti umbes 25 000 eestlast, need hajutati üle kogu NL. Pandi tööle ehituspataljonidesse, kus neid tööle sunniti. 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpusesse kuulus u. 27 000 inimest, neist 85-90% eestlased. Viimaste seas oli küllalt palju Venemaa eestlasi. Lahinguristsed sai Eesti korpus 1942. a. detsembris 1943. a. jaanuaris Velikije Luki all, kus osalesid sissepiiratud Saksa garnisoni likvideerimisel. 9. 1944. a
...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti. Sõja Neli Faasi (1618-48) I. Böömi ja Pfalzi sõda (1618-23) - Võidavad Kat. - Kat.(Ühinenud) armee juht Johann Von Tilly (Kat.liiga juht) - Valgemäe lahing 1620 Praha juures Tulemus: 1. Pfalzi kuurvürst-böömi kuningas põgeneb Hollandisse, Pfalz Baierile 2. Saksamaa Prot. unioon hajutati sunniviisiliselt 3. Põhja-Saksamaal sunniviisilise vastureformatsiooni oht 4. Reformeeritud tsehhid putustati täielikult.Böömimaal algab rekatoliseerimine ja Saksastamine ning böömimaa muutus Habsburgide pärilikuks pärisvalduseks (liideti Austriaga) II Taani sõda Põhja-Saksamaal (1625-29) - Kat. edenemine Põhja-Saksamaal aladel jätkub (alam-saksimaal) - Prantsusmaa (Richelieu) ja Holland, inglismaa sekkuvad rahastajatena + Taani
minevikku, kombeid ja uskumusi. Aeneis” on ühtlasi Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser Augustus aga käskis selle avaldada. Ahhailased - 1. Homerosel kreeklaste üldnimetus. – 2. Vana-Kreeka Ahhaia maakonna elanikud. 280 eKr asutatud Makedoonia-vastane Ahhaia linnade liit hajutati 146 eKr. Kreeklaste muistsed esivanemad Akvedukt - Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohati oli akveduktis õhu väljalaskeavasid
Aleksejevist sai ideeline ja pol juht, ülesandeks sai laiendada salaorg, tõmmata kokku uusi liitujaid, luua teisi samalaadseid org-e, luua sidemeid Antandi riikidega ja leida toetust. Kornilov hakkas tegelema sõjalise liikumisega, Rostovis sündis Vene vabatahtlik armee. Esialgu väga olulisi probleeme polnudki, vabatahtlikke tulvas juurde hulgaliselt, enamlased olid seotud Doni kasakaväega, võimu ei saanud näidata. 1918 jaan, kui Doni kasakavägi hajutati, jõudis järg ka vabatahtlike armeeni. Lähenevate punakaartlaste ees olid nad sunnitud armee Rostovist välja viima. Toimus esimene Kubani retk- jääretk Kubani jõe järgi, selleks ajaks oli vabatahtlike armees u 3000 meest, kes Rostovist liikusid lõuna suunas, Põhja-Kaukaasiasse, Kubani jõe ääres olid kubani kasakaväed, loodeti jõud ühendada. Armee olukord kujunes traagiliseks. Punakaartlasi oli 10 000 3000 valge vastu, punakaartlastel olid paremad relvad, soomusrongid jne
puuderead, pergolad, pügatud vormid (topiary). Aja jooksul aga arenes ka renessansi kujundusstiil ning järgnevate näidete najal ongi võimalus saada väikest ülevaadet renessansi villade arengust. Villa Medici. See aed moodustub erilistele terrassidele paigutuvatest iseseisvatest aiakompositsioonidest. Terrassidelt avaneb vaade Arno jõele ja Firenzele. Maastikku ja terrasse ei osatud või ei tahetud alguses veel kasutada ühtse terviku moodustamiseks, vaid aed hajutati pigem paljudeks väikesteks terrassidele ehitatud tasapinnalisteks aiakesteks. Ent paratamatult kulges areng tõeliselt tervikliku aia suunas. Siin on olemas juba peasümmeetriatelg, aiapaviljonid, purskkaev, vaated kõrvalasuvale looduselegi on väga tähtsad. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 51 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
